SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4 II INTELLIGENTSUSE TESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD MATERJALID 1 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on praktilise intelligentsuse teooriad ja intelligentsustestide rakendamine koolis. Selle referaadi põhieesmärk on luua endale ja ka teistele selgem pilt praktilise intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse
ÕIGE 9. Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Õige 10. J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Vastus: Õige Vale Õige
80 89 Madal keskmine 16,1% 70 79 Madalad vaimsed võimed 6,7% Alla 70 Vaimne alaareng 2,2% Testimise võimalused ja eesmärgid Nagu ülal juba mainitud, oli esimese testimise eesmärgiks ennustada laste edasijõudmist koolis ning selleks ka test sobis (Valk, s.a.2). Aastate jooksul ei ole selles osas palju muutunud rohkelt on tõendeid, et intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi (Allik jt., 2002, lk 218). Seejuures tuleb aga meeles pidada, et intelligentsustestide tulemuste ja koolihinnete seos ei ole kunagi üheselt määratud, korrelatsioon kõigub vahemikus 0,3...0,5 (ibid.). Sellise tugevusega seos ei väida, et testidega mõõdetud vaimne võimekus määrab õpiedukuse, vaid viitab asjaolule, et lapselt, kes saab vaimse võimekuse testis keskmisest
o Wechsleri intelligentsusskaalad[6] 3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu[6]
võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste testide väljatöötamine ning nende testide tulemuste analüüs ja tõlgendamine. Psühhomeetriline arusaam intelligentsusest on katse mõista intelligentsuse olemust, uurides intelligentsustestide tulemuste seaduspärasusi (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.2. FAKTORANALÜÜS Faktoranalüüs on statistiline meetod, mille abil uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad. Faktoranalüüsi abil otsitakse testide tulemuste ühiseid faktoreid. Teste tehes, on faktoranalüüs kinnitanud, et kõikidel intelligentsustestide komponentidel on olemas ühine tegur (Moodle,
o Üldinformatsioon, arusaamine; 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Šifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust või dementsusest. Standardiseeritud intelligentsustestide usaldusväärsus on kõrge, näiteks Stanford- Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade usaldusväärsus on vahemikus 0,82-0,98. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist
suhtlemisintelligentsus Peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kõrget vaimse võimekuse taset Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- võivad olla erakordsed oskused(autistid) Naised ja mehed võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest Intelligentsustestid- mehed on natuke paremad, kuid vaimsete võimete erisused ei ole suured Ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad Intelligentsustestide abil on võimalik ennustada ka õpitulemusi Uurimustulemused- üldine vaimne võimekus ametite puhul on seotud tööedukusega Õppimine Kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke,
selle eest loodusteaduste kraadi. Pärast doktorikraadi saamist 1918. aastal lahkus Piaget Neuchatelist, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ning kogemusi. Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919. aastal alustas Piaget kliinilise psühholoogia õppimist Pariisis. Seal olles töötas ta koos Theodor Simoniga Binet' laboratooriumis, kus nad tegelesid intelligentsustestide vanuseliste normide välja töötamisega. Piaget' hakkas huvitama laste tehtavate vigade süstemaatilisus. Ta uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget uuris Burt'i testides laste vastuseid. Piaget avaldas psühholoogiliste eksperimentide tulemused neljast artiklist koosnevas seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis
kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Question 8 Punktid: 1/1 Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil. b. Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. c. Väljendab inimese võimet koguda uut infot. Question 9 Punktid: 1/1 J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Vastus: Õige Vale Question 10 Punktid: 1/1 Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
vajaduste rahuldamisel? Inimene võib kasutada kõiki siin mainitud variante 10) Kas on võimalik, et vahend mingi vajaduse rahuldamiseks (nt. eluase taastumisvajaduse jaoks - magamine) võib ühel hetkel ise muutuda vajaduseks, mille rahuldamiseks on vaja leida uusi vahendeid (nt. mööblit, remondivahendeid)? Jah Kontrolltöö nr 2: vaimsed võimed 1) J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Õige 2) R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? liikuv ehk voolav intelligentsus 3) Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset
Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid
Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid
realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTER i mudel, mis hõlmab tervet identifitseerimisprotsessi. Selle mudeli kohaselt on andekate laste tuvastamine jagatud viieks diagnoosisammuks (Sepp 2010). Tabel 1. ENTER – etappide ingliskeelsetest nimetustest Explore, Narrow, Test, Evaluate,
osaleda - edendav. Tähtis on üles leida lapse intelligentsi tugevused, tema huvid ja oskused, neid edasi arendades saame liikuda iseseisvuse, harmoonia ja täisväärtusliku elu poole. Paljudel intellektipuudega õpilastel on häirunud kommunikatsioonivõime -- kõne puudub või sõnaline kontakt on halb. Iga inimene vajab võimalust suhtlemiseks ja eneseväljenduseks. Sellest tulenevalt on üks olulisemaid etappe leidmaks lapsega suhtlemisvõimalus Intelligentsustestide tulemusedKerge vaimupuue -- IQ 5055 70· 712 a lapse vaimse arengu tase · Kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus.
Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida. Tuleb arvestada, et tulemused võivad olla valed. Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: ärevus testi täitmise ajal, väsimus, tähelepanu hajutavad faktorid, meeleolu, testi sooritamise kellaaeg, stressfaktorite olemasolu, möödunud aeg viimasest söömist ja muu (Wikipedia 2015). Kuna intelligentsustestide tulemused võivad inimese elukäiku mõjutada, siis tasub testide tulemuste puhul arvestada järgnevate asjaoludega: testitulemuste avalikustamine võib kahjustada testitava mainet. Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada (Neuronation 2003). IQ-le mõjuvad järgmised faktorid: pärilikus, geenid, ümbritsev keskkond, sugu, riik, rass. Isiksus Isiksuse kujunemisel võttavad osa nii bioloogilised kui ka ümbritseva keskkonna tegurid
Kas intelligentsuse all mõeldakse teatud üldist võimekust või sisaldab ta hulka erinevaid võimeid? Tihti rõhutatakse, et intelligentsus kujutab endast eelkõige kohanemisvõimet, aga kas see peaks tähendama kõigega toimetulekut oma kultuuri piires või edukust ka võõras kultuurikeskkonnas (1: 115)? Neistki küsimustest on näha, et intelligentsuse temaatika võimaldab väga paljusid lähenemisi ja vaatenurki. Seetõttu on intelligentsust ka raske defineerida. Nimekas intelligentsustestide autor David Wechsler on seda defineerinud kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975) (1: 116). Kui suulisele pärimusele toetuvates kultuurides hinnati eelkõige neid inimesi, kes teadsid palju, siis kaasajal on teadmiste omamisest olulisemaks muutunud teadmiste kasutamine. Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne
esimestel eluaastatel, kuid võib avalduda ka hiljem, isegi alles täiskasvanueas. Kõigist erinevustest hoolimata on mitmed uurijad leidnud sarnaseid läbivad jooni, mille abil andekust sõnade või mudelite kaudu kirjeldada. Tänapäeval on tuntuim mudel andekuse olemuse selgitamiseks Renzulli-Mönksi mudel (joonis 1). Joseph Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ testide alusel tehtud otsused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsustestide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120130), mõõdavad pigem n-ö kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intelligentsusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult
jõukas keskklass sisustab oma vaba aega (golf, purjetamine jne) · Mustade ja valgete erinevus ei kao ka siis kui sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused on arvesse võetud · Erinevused on suuremad just arvutamist ja ruumilist kujutlust nõudvates küsimustes, mitte sõnalistes küsimustes (mis sõltuvad kultuurist rohkem) · Need küsimused, mis on kõige raskemad mustadele, on kõige raskemad ka valgetele ja mongoliididele Intelligentsus ja igapäevaelu · Intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi (tavaliselt korrelatsioon vahemikus 0,30 kuni 0,50) · Paljude ametite puhul on näidatud vaimse võimekuse seotust tööedukusega (tavaliselt vahemikus 0,20 kuni 0,70) · Mida keerukam töö, seda olulisem on vaimse võimekuse tase · Vaimne võimekus ei ole ainus edukust määrav tegur! Sissetuleku ja vaimse võimekuse seos Emotsionaalne intelligentsus · Daniel Goleman
Nii saadakse testi toortulemused. Edasi konverteeritakse toortulemus standardtulemuseks, kus vasvatava vanusgrupo valimi keskmisele omastatakse väärtus 100 ja standardhälbeks võetakse 15 punkti. Tulemused on interpreteeritavad ka testinormide valguses. Testinormid näitavad, kui sageli esineb üks või teine tulemus vaatlusaluse normgrupi liikmete seas. 4) C. Spearmani ja L. Thurstoni intellekti struktuuri mudelid ning nendest tulenevad järeldused intelligentsustestide koostamiseks. Intelligentsusmudel Spearmani järgi: üldfaktori (g-faktori) ja erifaktori (s-faktori) teooria. Üldfaktoriks on inimese võime arulteda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriks on spetsiaalsed võimed nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Thurstoni järgi: tema järgi on inimesetel rida baasvõimeid: verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju – ja otsustamiskiirus.
Meeste tulemused kalduvad intelligentsustestides olema veidi paremad kui naiste omad, seevastu meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused ei ole väga suured. On palju andmeid selle kohta, et ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad. Need erinevused on suured just arvutamist nõudvates küsimustes, mitte aga sõnalistes, mis sõltuvad rohkem kultuurist. (Pullmann ja Allik, 2002, 216-217) 6 Tõendeid on selle kohta, et intelligentsustestide abil on üsna täpselt võimalik ennustada õpitulemusi ning ka seda, kui edukas on inimene oma hilisemas elus, eelkõige tööalase karjääri puhul. Uurimuste tulemused näitavad, et üldine vaimne võimekus on paljude ametite puhul seotud tööedukusega. Seega võib öelda, et üldine arukus ja taiplikkus on üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab meie kõigi elukäiku ning mis aitab kaasa üldisele edukusele. (Pullmann, Allik, 2002, 217-219)
keskkonnategurite (kasvatus, haridus, aerngukeskkond jne) keerulises koosmõjus. Voolav intelligentsus mõtlemise dünaamika, nt mõtlemiskiirus, ümberlülitumiskergus, töömälus opereerimise ulatus (nendest kõigist sõltub probleemide lahendamise võime ja kiirus); areneb kuni 25.- 30. eluaastani Kristaliseerunud intelligentsus põhineb omandatud teadmistel ja kogemustel, arenemisvõimeline kõrge vanuseni Isiksuse vaimseid võimeid mõõdetakse tavaliselt intelligentsustestide abil (mõõdavad mõlemat komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot Testi sobivuse näitajad: 1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115
edukust õpitu esitamisel ja rakendamisel. IQ skoor intelligentsustestis saadud skoor. Skoor iseenesest on täiesti mõttetu arv. Mõttekuse lisab konkreetsele arvule teadmine, mille on testi loojad valinud keskmiseks ning milline on jaotuse standardhälve. Tulemus 200 on võimatult hea Stanford-Binet testis, sama tulemus aga testis, mille keskmiseks on 500 ja standardhälbeks 100, on aga väga halb. Intelligentsus ja inimõigused - On vaieldamatu fakt , et kasutatavate intelligentsustestide sooritustes on valgete keskmine tulemus parem mustanahaliste omast. Ent fakt on ka see, et erinevates testides on rassiliste erinevuste suurus erinev ning et testisooritused on seoses testitava sotsiaalmajandusliku staatusega, milles omakorda on rassidevahelised erinevused. Ühesõnaga kui tööle võtmisel on aluseks IQ test siis valged saavad paremini tööd ja üldse käib ilge kamm neegrite ja valgete vahel. Neegrid väidavad, et see test ei näita midagi ja võimalik,
eelkoige arenguabile. Arenguravi andmist alustatakse veidi aega pärast sündimist ning see kestab kuni koolieani (Austraalias 5. eluaastani). Arendusravi mõju lapsele Arendusravi tulemuslikkust Downi sündroomiga lapse arengu seisukohast on püütud hinnata mitmete erinevate uuringute abil. Üldreeglina on uuringute tulemused näidanud, et varast arendusravi saanud Downi sündroomiga lapsed tulevad paremini toime kui ravita jäänud lapsed. Arendusravi saanud laste koolieelsete intelligentsustestide näitajad olid ligikaudu 20 protsenti keskmisest paremad. Niisugune informatsioon on igati julgustav, kuna nagu juba mainitud, hin- natakse intelligentsustestide abil mitte üksnes seda, mida lastele on õpetatud, vaid ka neid asju, mis nad ise on omandanud. Siiski tuleks siinkohal täheldada, et mainitud 20-protsendiline erinevus lähtub kahe lasterühma keskmistest näitajatest. Meil pole võimalik kindlalt öelda, kuidas mõjub arendusravi igale konkreetsele lapsele
Tunnusjoonte paradigma raamesse kuulub ka hetkel ülemaailmselt mõjukaim isiksusepsühholoogia käsitlus – nn suure viisiku teooria ja sellega seoses olevad testid(nt NEO-PI) isiksuseomaduste mõõtmiseks. 4.2 ISIKSUSEOMADUSTE MÕÕTMINE Vaimne võimekus väljendub mitmesugustes oskustes, nende hulgas on nt arutlusvõime, numbrilise teabega opereerimise võime, sõnaline voolavus, tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne. Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil. Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab, millisel määral test mõõdab just nimelt neid omadusi, milleks ta on ette nähtud, seega mõõtmisvahend peab olema hästi sobiv) ja reliaablus(garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused). Kokkuleppeliselt on testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõudeks r suurem kui 0,8. Wechsleri test – võimaldab esitada testi täitja vaimse profiili.
test koosneb suurest hulgast küsimustest, millel tuleb vastata õige/vale, ja/ei vormis. Projektiivtestid: testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama. Tegemist võib olla tindiplekisarnaste esmapilgul igasuguse tähenduseta kujunditega, sotsiaalseid situatsioone kujutavate piltidega, kontuurjoonistega olukordadest, kus testile vastajat kujutatakse talle ebameeldivust põhjustanud situatsioonis. 20. Võimete testide teke. Intelligentsustestide pioneeriks on nimetatud prantsuse psühholoog A. Binet, kes töötas välja meetodi koolilaste vaimsete võimete testimiseks. Hiljem täiustas seda L. Terman ja nimetas selle Stanford-Binet' testiks. Hiljem täiustas seda veel ka Wechsler (Wechsleri intelligentsustest) luues võrdsed tingimused eri kultuuridest pärit rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja
mediaani mõisted. James McKeen Cattell (1860-1944) Töötas koos Galtoniga – arvas samuti, et meelte teravus seotud intelligentsusega. Võttis kasutusele mõiste vaimsete võimete test (mental test). Reaktsiooniaeg, käe tugevus, kahe-punkti-lävi, 10 sekundi hindamise täpsus ja muu nonsenss. Tõestati, et tema töödes ei esine reaalset korrelatsiooni mõõdetud parameetrite ja intelligentsuse/edukuse vahel. Tekkis huvi intelligentsustestide vastu ˇ Alfred Binet (1857-1911) Ei omandanud psühholoogiaharidust – koolitas end ise. Tahtis mõõta kognitiivseid võimeid otse, mitte sensoorse teravuse kaudu nagu tema eelkäijad. Vanuse arvessevõtt intelligentsuse hindamisel. Intellektuaalse mahajäämuse hindamine – tehti kindlaks, mis on vanusele vastav normaalne testidega toimetuleku määr – vastavus normidele. Intelligentsus pole üks võime, vaid võimete kogum.
vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt? Flynni efektiks nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. 10. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? Analüütiline tahk. Võime analüüsida ideid ja probleeme – mõelda kriitiliselt probleemi lahendamiseks kasutatava lähenemise ja selle alternatiivide tugevustest ja nõrkustest, eelistest ja puudustest 1) metakomponent, 2) soorituskomponent, 3) teadmiste omandamise komponent. Kreatiivne tahk
Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte konkreetesid fakte - Vastamisstiilid sh sotsiaalselt soovitav vastamine Intelligentsustestide puudusi - Testid mõõdavad eelkõige abstraktse arutlemise võimet mitte selle võime mõistlikku rakendamist - Testitulemus sõltub motivatsioonist ja eelnevast kogemustest testidega Flynni efekt – kas meie esivanemad olid 100 a tagasi 1 standardhälbe võrra rumalamad? Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta? - Olulisuse vs spetsiifilisuse dilemma
4. Areng ja vaimsed võimed. Piaget, Võgotski Staadiumid, „dünaamiline“ testimine. Piaget - Kognitiivne areng on see, mis määrab ära võimekuse. Võgotski – uuris illusioone. Dünaamiline võimekus – erinevatel astmetel arengutes lahendatakse erinevaid tüüpi kognitiivseid ehk vaimseid ülesandeid ja neid ei saa testidega mõõta. 5. Bioloogiline lähenemine. Aju anatoomia ja füsioloogia. INTELLIGENTSUSTESTIDE RELIAABLUSE PROBLEEM: 1. Testide reliaablus. IQ ja vanuselised muutused (kuni 18punkti). Madal korrelatsioon (keskmine r=.36) 2. Testide ennustav valiidsus – IQ test peaks ennustama teatud akadeemilist/abstraktset võimekust. Akadeemiline edukus eeldab, et on olemas kõrge IQ. IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r=.50) IQ ja hariduse kestvus (keskmine r=.55). Mida pikem haridustee, seda kõrgem IQ. IQ ja vanemate SES. Vanemate sotsiaalne staatus
Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel, ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus kirjutanud ja näinud paberit). Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. Testimise eetilised küsimused Testitulemuste alusel ei saa põhjapanevaid järeldusi teha, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest
Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus? Nt ühemunarakukaksikuid uurides, need peaks eraldama ja eri KK-s üles kasvatama Plomin, Papalia, Olds Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine Intellektuaalne: mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng Emotsionaalsed karateristlikud häired häbelikkus, ekstravertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, skisofreenia, ärevus, alkoholism Võetakse KK ja pärilikkuse küsmus internatsionalistliku positsioonina, st arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon. 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik
Binet testi loomist kasutusele ka esimesed rühmatestid, mis võimaldasid üheaegselt testida suurt hulka inimesi. Esimene rühmatest töötati välja I Maailmasõja ajal USA sõjaväe tarvis, et valida lihtsõdurite hulgast välja need, keda on mõtet koolitada ohvitserideks ning allohvitserideks. 1920-tel võeti need testid ning nende testide versioonid laialdaselt kasutusel firmades ja valitsusasutustes teenistujate töölevõtmiseks ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ülesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE
mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult ootamatutele olukordadele 3) Praktiline intelligentsus kasulik lahendades igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Robert Sternbergi uurimused ei võimalda teha põhjapanevaid üldistusi ega järeldusi. 13.4. Inimgruppide erinevused Meeste vaimne võimekus on naistest veidi suurem. Rassiline vaimne võimekus jaguneb nii: Negriidid < europiidid < mongoliidid 13.5. Intelligentsus ja igapäevaelu Intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi. Kuid see ei tähenda, et testiga mõõdetud vaimne võimekus määrab õppeedukuse, vaid viitab asjaolule, et testis keskmisest parema tulemusega lapselt on alust eeldada head õpiedukust. 14. Kultuur ja sotsiaalne käitumine Inimese käitumist mõjutab kultuur, kust ta on pärit. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. 14.1
Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel, ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus kirjutanud ja näinud paberit). Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle.
Oli koostatud teiste sellel ajal olemas olevate testide põhjal: o Täiskasvanutele (16-89 aastased): Wechser täiskasvanute intelligentsuse skaalal. o Laste (6-16 aastased): Wechseri intelligenstsus skaala lastele. o Noorematele lastele (3-7 aastased): Wechseri eelkooli ja esmase intelligentsuse skaala. Intelligentsuse käsitlused · Esimese intelligentsustestide leiutaja- Galton ütleb, et intelligentsuse üldine võimekus kajastub igas isiku sooritatud testis. Galtoni arvamus tähendab, et iga testi, mis toob esile individuaalse soorituse erinevused, võib kasutada intelligentsus testina. · STENBERGI INTELLIGENTSUS TEOORIA teised uurijad on samuti esile toonud, et inteligentsuse käsitlused, mis baseeruvad üksnes
omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides, ning Wonderlicki intelligentsustestide erinevad versioonid, mis sisaldavad nii verbaalseid kui mitteverbaalseid ülesandeid. Mõlemad nendest on rühmatestid. TESTITULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Kuna intelligentsustestid ei ole mõeldud selleks, et teada saada, kuidas inimene sooritab selles konkreetses testis olevaid ülesandeid, vaid testitulemuse alusel püütakse hinnata inimese üldist arutlus- ja mõtlemisvoimet ning ennustada, kuidas ta võiks tulevikus toime tulla neid võimeid
· Sir Francis Galton: intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsad kognitiivsed funktsioonid. · Alfred Binet: intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jm. Vaatlusaeg · Ülesanne: kumb joon on pikem? · Stiimulit näidatakse väga lühikeseks ajaks. Mõõdetakse, milline on õigeks vastuseks vajalik minimaalne esitusaeg. · Selgub, et inspektsiooniaeg kirjeldab umbes 20% intelligentsustestide hajuvusest. St efektiivne stiimuli analüüs võib olla intelligentse käitumise aluseks. Efektiivsuse hüpotees · Idee: intelligentsema inimese aju töötab täpsemalt ja kiiremini. Aju efektiivsust on püütud mõõta näiteks sündmuspotentsiaalide, glükoosi metabolismi ja närviülekande kiiruse kaudu. · Hendrickson'id (1982): aju elektriline reaktsioon stiimulitele on intelligentsematel inimestel täpsem.Aju efektiivsus
Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik psühholooge on veendunud, et vaimsetes võimetes sisaldub alati üldine e g-komponent. Kui inimene paistab silma ühes valdkonnas, on suur tõenäosus, et tal on väljapaistvad võimed teisteski. Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Carroll (1993) jagas vaimsed võimed kolme kihti (loe 1. ülessepoole): III KIHISTUS (üheosaline!)- ÜLDINE vaimne võimekus (g) e
teegiate valikul; • neil on märksa paremad metakognitiivsed ja eneseregulatsiooni os- kused. Info töötlemise kiirus on üks näitajatest, mida andekate laste puhul rõ- hutatakse. Nii näiteks on imikutega tehtud stiimulile reageerimise ekspe- rimentide tulemusi võrreldud nende hilisemate intelligentsustestide tule- mustega. Katsetes mõõdeti aega, mille jooksul laps stiimulit jälgis, enne kui ta pilgu ära pööras, või vaadeldi, kui kiiresti laps tundis ära varem nähtud stiimuli. Longituuduuringutes on leitud, et nii-öelda kiired äratundjad on hiljem saavutanud paremaid tulemusi vaimsete võimete testides. Sarnaseid
krambihoogusid ning parandada haige üldist seisundit. Eemaldati osa ajukoore oimusagara mediaalsest osast, enamus hippokampusest ning mandeltuumast ehk amügdalast. Kuid positiivsete muudatuste kõrval ilmnes patsiendil tugev mälukaotus; H. M ei mäletanud enam peaaegu midagi oma elukäigust, ta ei tundnud ära arste, kes olid teda pikka aega ravinud, ei mäletanud, mida ja millal ta oli hiljuti söönud, kus ja kellega oli teatud kohtades varem viibinud jne. Samal ajal näitasid intelligentsustestide tulemused, et tema vaimne võimekus ei olnud vähenenud ja vastas normaalsele keskmisele, tema taju, keelekasutus ja keelest arusaamine oli normaalne, palju oli säilinud varem omandatud oskusi ja teadmisi ning ta suutis omandada isegi mõningaid uusi oskusi. Lühimälu maht oli H. M-il samuti võrdne normaalsete inimeste omega. Niisugust sügavat amneesiaseisundit, nagu ilmnes H. M-il, iseloomustab võimetus meenutada asju ja sündmusi, mis leidsid aset teatud aja jooksul enne
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © VAIMNE ALAARENG hõlmab intellektuaalse puude, mis on kaasasündinud või esimestel eluaastatel saadud ajuvigastusest põhjustatud. Peale intellekti on tavaliselt maha jäänud ka tähelepanu ja mälu, vahel on olulisi häireid emotsionaalses arengus ja/või käitumises. Diagnoosimiseks tuleb IQ määrata standardiseeritud intelligentsustestide abil. Ainult IQ tase ei saa olla automaatseks diagnostiliseks kriteeriumiks. Tuleks hinnata ka sotsiaalse küpsuse ja kohanemise taset spetsiaalsete skaaladega, mis samuti peaksid olema kohalikule kultuurile standardiseeritud. Alarühmad vastavad mahajäämuse astmele: Kerge vaimne alaareng (IQ = 50 - 69) Mõõdukas vaimne alaareng (IQ = 35 - 49) Raske vaimne alaareng (IQ = 20 - 34) Sügav vaimne alaareng (IQ < 20) Muu täpsustatud vaimne alaareng Täpsustamata vaimne alaareng
Lingvistiline Interpersonaalne Teooria toetub Gardneri enda tööle geeniustega ja hoolimata populaarsusest, ei Populariseeritud Golemani poolet 1995, Mõõdab konformsust mitte võimet! Mõõdab teadmisi mitte võimet! Ennustusvõimest...Ajakirjas “Director”, mis on suunatud “targale juhile” kirjutas Vilve Kalda (Director, november 2003) viiest alatust I testidega seotud alatust valest: 1. Head hinded koolis ennustavad tööedu; 2. Intelligentsustestide tulemus ennustab tööalast edu; 3. Andekuse ja edukuse vahel on seos; 4. Sotsiaalne päritolu ja kultuuriline taust intelligentsustesti tulemust ei mõjuta; 5. Kõrge IQga töötajad muudavad organisatsiooni edukaks. Samuti ei ennusta IQ õppimisvõimet ja õnnelikkust. “Kui need mõtted oleks välja ütelnud tavainimene kohvilaua vestluses, siis poleks sellest midagi. Eesti on vaba maa ja igaüks võib välja öelda oma arvamuse
Nad mõõdavad eelkõige nn "kooli-intelligentsust", mida iseloomustavaks omaduseks on see, et selle kaudu saab ennustada õppimisedukust. Oletatav üldine intelligentsus arvatakse koosnevat (1) sõnalisest, (2) praktilisest ja (3) sotsiaalsest intelligentsusest (Sternberg et al., 1981). Kõik intelligentsuse testid on jaotatavad individuaaltestideks ja rühmatestideks. Teise klassifikatsiooni aluse kohaselt võib intelligentsustestide osi jaotada sooritustestideks ja verbaalseteks (sõnalisteks) testideks. Intelligentsuse hierarhilisest mudelist lähtuvad testid on Wechsleri Täiskasvanute Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WAIS - R) ja Wechsleri Laste Intelligentsuse Skaala Revideeritud Variant (WISC - R) 5 - 15 aastastele ning Wechsleri Koolieelse ja Esmase Intelligentsuse Skaala 4 - 6 aastastele. Tegeliku intelligentsuse mõistmise näiteks on Wechsleri täiskasvanute intelligentsuse mõõtmise
annaabi.ee 
