Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ;
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest
Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga ,,sophrosyne oma elu juhtimine hoole ja arukusega", mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust. 3
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja
........................................................................4 Viited.............................................................................................................................5 Intelligentsus Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsuse struktuuri mudelid 1) Üldandekuse ehk ühe faktori mudelid. mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s- faktorid), mis kõik on suuremal või vähemal määral seotud üldise võimekusega.
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4 II INTELLIGENTSUSE TESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD MATERJALID 1 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on praktilise intelligentsuse teooriad ja intelligentsustestide rakendamine koolis. Selle referaadi põhieesmärk on luua endale ja ka teistele selgem pilt praktilise intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks
Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria.....................................
Miina Härma Gümnaasium 11.A klass INTELLIGENTSUS psühhloogia referaat Juhendaja: Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine.........................................................................
Seda on palju uuritud ja testitud ning see on alati inimestele huvi pakkunud. Keegi ei taha olla rumal ehk nagu Rochefoucauld on oma ,,Mõtisklustes" öelnud: ,,Keegi pole rahul oma mäluga, kuid keegi ei kurda oma mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga palju intelligentsusteooriaid, siis on psühholoogid jaganud need kaheks
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed.
Kas keskkond või pärilikkus ? Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on viimastel aastakümnetel intelligentsuse uurijatele esitatud üha uuesti ja uuesti. On see pärilikkus või keskkond ? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..........................................................................
- Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see motivatsioon on püsivam
INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele.
............................4 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?..........................................................6 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.................................................6 Vägivallatu suhtlemine.................................................................................................. 7 Tunnete "inventarinimekiri".......................................................................................... 8 Emotsionaalne intelligentsuse skaalad.........................................................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus
Joseph A. Horvath - IBM-i Teadmiste Juhtimise Instituudi vanemkonsuldant, Richard K. Wagner - Florida Ülikooli psühholoogiaprofessor, Wendy M. Williams -Cornelli Ülikooli inimarengu osakonna dotsent, Scott A. Snook - USA Sõjaväeakadeemia käitumisteaduste ja juhtimise osakonna professor, Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent. Antud raamat annab meile ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastate uuringute tulemusel on raamatu autorid leidnud, et vaiketeadmisi saab mõõta kui ka õpetada.
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio
Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? 1) Sisu ja sisuga seoses tehtud sooritust. 2. loeng. Õpilaste vaimsed võimed, isikuomadused ja koolipraktika. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Sneydermani ja Rothami, 1987 uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Toetudes arutlustes abstraktsioonidele (üldistustele) 2) Lahendada probleeme 3) Õppida oma kogemusest Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 1) Binet’i Milliseid komponente eristab C.Spearmani intellekti mudel? 1) G-faktor 2) S-faktor Millistest komponentidest koosneb intellekt L.Thurstoni mudeli järgi? 1) Kajastab baasvõimeid Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 1) Raveni test 2) Pinet’i testid 3) Ampthaueri A-S test Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise
............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted..............................................................................................................8 Sotsiaalse intelligentsuse tunnuseid...............................................................................9 Sotisaalse intelligentsi mõõtmine................................................................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................12
tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3
10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? 16. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? 17. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 18. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 19. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega
Põhi sõnum, mis on tõhus organistatsioonides peaks olema sama palju eq kui iq, sügavalt resoneerides see oli miski mida inimesed teatsid varaste julgustes aga ei olnud kunagi end nii hästi väljendanud. Kõige tähtsam idee on potensiaalselt positiivsele viimine. Selle asemel et kätega kinni jääda nad on jaganud, et inimesed saaksid teha samme et täiustada emotsionaalset intelligentsi ja teha ennast rohkem effektiivsemaks tõõl ja isiklikus elus. Muidugi, emotsionaalse intelligentsuse mõistel oli tugev mõju. Ainus probleem siiani on olnud emotsionaalse intelligentsuse vaatamine individuaalse pädevuse järgi, kuigi reaalsuses on enamused tööd tehtud tiimides. Ja kui juhatajatel on mingi vajadus,siis on vaja leida võimalus kuidas gruppe paremini tööle rakendada. Suure rõõmuga me jagame enda andmeid: üksikuna emotsionaalne intelligentsus on grupi algpõhi, ja on grupitöös tähtis. Meeskonnad saavad ehitada parema emotsionaalse
Samas on raske uskuda, et nad tunneksid kahetsust, sest selleks peaksid nad olema võimelised tunnetama realiseerimata jäänud võimalusi nende elus. Vastupidi koertele on inimesed võimelised võrdlema seda, mis juhtus ja seda, mis võinuks juhtuda. Selle tulemusel on nad võimelised tundma seda erilist kurbust kahetsust. VAIMNE VÕIMEKUS Lk. 590591 Intelligentsus on üldine vaimse arengu tase. Kõrge intelligentsuse korral on probleemide lahendamine suhteliselt kerge ja tagajärjekas, s.t. viib sihile kiiresti, vigadeta ja tarbetu tööta. Intelligentsus avaldub kõige selgemini uues olukorras, kus ei saa toetuda varasematele teadmistele ja kogemustele, s.o. üldise vaimse kohanemisvõimena uute ülesannete ja elutingimustega. Intelligentsuse faktorid on loogiline järeldamise võime, mälu, taju
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine,
Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema intelligentsustase on madalam, või kui lapsel on sündides füüsiline puue, siis on tema
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne.
· Firmajuht, kes on teinud rasket tööd, et tippu jõuda ning on ,,ära teeninud" südamerabanduse oma pingutuste eest · Brilliantne ja edukas helilooja, kes käis rahaga nii halvasti ümber, et pidi oma laenuandjate eest pidevalt põgenema (IQ Test: Where Does.., s.a.) Probleem on selles, et mõistet ,,intelligentsus" ei ole kunagi adekvaatselt defineeritud (ibid.), välja on pakutud erinevaid lahendusi. Üldiselt mõistetakse ,,intelligentsuse" all aga võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid (Allik jt., 2002, lk 204). Samuti kuulub inimese üldise võime omaduse juurde mõelda üldistes kategooriates ning õppida varasematest kogemustest (ibid., lk 272). Intelligentsus suureneb inimese arengus kuni 13. aastani, misjärel aeglustub 18. eluaasta juures. Pärast seda inimese vaimne vanus enam oluliselt ei kasva (Russell & Carter, 2009, lk 7).
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti)
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti)
Osa pehme determinismi pooldajaid arvab,et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga pigem indeterministlik,st eeldatakse tahtevabaduse olemasolu,ilma milleta ei saaks rääkida näiteks vastutusest. 11.küsimus Intelligentsus ja kuritegelik(kriminaalne)käitumine(A.Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu etapid(L.Kohlberg) ja kriminaalne käitumine. IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Küsimusele ,,intelligentsuse" olemuse kohta pole kerge ühetähenduslikult vastata ning vaidlused selles suhtes pole teadlaste hulgas veel kaugeltki lõppenud. Samas loetakse intelligentsuse avastamist ja selle omaduse mõõtmisprotseduuride loomist XX sajandi psühholoogia üheks kõige suuremaks saavutuseks. Tänapäeva levinuim arusaam seostub intelligentsusega (vaimse võimekusega) kui mitmetähendusliku ja kogu isiksusega tihedalt põimunud karakteristikuga. Intelligentsus avaldub
ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga. Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise
ja keskkonnateguritekoosmõjus. Uuringus lasteseas näitasid,et agressivne käitumine ei ole alati omandanud keskkonnateguritemõjul,vaid on olemas varajases nooruses. Isikud,kellel on järelikud eeldused kriminaalseks käitumiseks,saab mittekriminaalse käitumise teele positiivsete keskonnamõjurite abiga. 13. Kaksikute uuringud ja suguvõsa uuringud (H. Goddard). 14. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A. Binet intelligentsuse testid). Intelligeensusest hakati rääkima 19.sajandil üksikute tedlaste poolt.Saksa psühholoog Herman Ebbinghaus oli üks neist,kes pidas intelligentsuse põhikomponendiks meeldejäätmise võimet.20.sajandil alguses kujunes välja objektiivne vajadus inimese vaimse võimekuse mõõtmiseks: 1)oli vaja teada saada inimese kooliküpsus ja potensiaal 2)otsida välja vaimuselt võimekad ja paremini õpetavad inimesi 3)rahvas tahtis saada hea haridust
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda. 7) Interpersonaalne ehk sotsiaalne üli hea suhtleja, leiab kiiresti sõpru, kohaneb erinevas seltskonnas, kõikjal armastatud ja oodatu. Ei suuda töötada üksinda, peab saama tunnustust ja poolehoidu teistelt. 8) Intropersonaalne inimene kes elab sissepoole, tahab teha kõike üksi, tihti mitte kontaktne, tõrjub räägib vähe, endasse tõmbunud, jätab sünge mulje. G...
WAIS : M>F - Information, Comprehension, Arithmetic, Picture Completion, Block Design F>M - Similarities, Vocabulary, Digit Symbol M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1
WAIS : M>F - Information, Comprehension, Arithmetic, Picture Completion, Block Design F>M - Similarities, Vocabulary, Digit Symbol M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1
VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses
Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
midagi tähendama!). 4. INTELLIGENTSUS I MÄÄRATLEMINE JA ERINEVAD LÄHENEMISED Helle Pullmann Individuaalsete erinevuste kaks nurgakivi: isiksus ja intelligentsus Mida teeb (eelistused) ja kuidas teeb (sooritus)? Isiksus + võimed = ? · latentsed psühholoogilised konstruktid,st omadus ei ole ise otseselt jälgitav, kuid seda õnnestub teatud situatsioonides või tegevuses mõõta · erinevusi on võimalik mõõta standardiseeritud psühhomeetriliste instrumentidega Intelligentsuse uurimise peamised eesmärgid (1) inimeste võimete erinevuste täpne ja süstemaatiline kirjeldamine · mida täpsemat pilti on vaja, seda spetsiifilisemaid võimeid tuleb vaadata (2) välja selgitada, millised on inimeste võimete erinevuste tagajärjed mida teistest paremad võimed inimesele annavad ehk miks ja kuidas on intelligentsus üldse oluline · elukäigu mõttes oluliseim g ehk üldvõimekus (3) mõista, millest inimeste võimete erinevused tulenevad
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil
pikkuskraade. Ilma külgpidiste koordinaatideta intellektuaalse kapitali ja muude oluliste materiaalsete väärtuste mõõdupuuta- pole ettevõtted võimelised kindlaks määrama oma tõelist potentsiaali ega kaardistama mõistlikku teed tulevikku. Teiseks pöörab autor raamatus suurt rõhku sellele, mis iseloomustab ühte tänapäeva intelligentset ettevõttet ning mis on teadmusmajanduse kolm põhirinnet. 21. Sajandi ettevõtluse köidavad ühtseks tervikuks kolme tüüpi intelligentsuse määrad: ratsionaalne intelligentsus, IQ ; emotsionaalne intelligentsus, EQ ning vaimne ehk sünaptiline intelligentsus, SQ ehk ettevõtte kui ühtse terviku võimet lahenduslikult mõtelda, arutleda, analüüsida ja loogiliselt järeldada ; võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada ja võimet ületada raskusi, tulla toime keerukate ülesannetega ja saavutada püstitatud eesmärke. Need kolm põhikoefitsenti tagavad Edvinssoni järgi teadmusliku ettevõtte loovuse,
2) Lombroso püüdis aspekte, mis tema teooriaga kokku ei läinud, kõrvale jätta. 3) Füüsilisest antropoloogiast tehti täppisteadus. Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest antopoloogiliselt teisest inimestest erinevast inimtüübist nagu sünnipärane kurjategija. Goring tutvustas õiguspsühholoogias uut teemat intelligentsuse ja kuritegelikkuse seost. St et kurjategija ei ole füüsilises mõttes eriline, vaid nad on vähem intelligentsed. Kriitika Lombroso suhtes ei ole alati olnud õiglane, eriti tema hilisemate vaadete suhtes. Ühest küljest oli Lombroso oma aja mõttes väga nutikas, eesrindlik ning tema teened õiguspsühholoogias suured. Ta jõudis oma sünnipärase kurjategija teooriaga avalikkuse ette ning see tekitas palju vaidlusi. Nimetatud
Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom; frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus ning hirmutunne. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus
- väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H. sapiensil - oskasid kasutada tööriistu ja tuld Homo naledi - 2013 avastatud Lõuna-Aafrikast uus inimlaste liik, kehaehituselt vahelüli Australipithecuse ja Homo perekonnas vahel - u 1,5 m pikad - kõndisid püsti - olid kohanenud ka ronimiseks - Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Darwin: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab kohanemiseelise seksuaalne valik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis Mõjusid järgmised tegurid: muutused elutingimustes - kliima muutus kuivemaks, liiguti metsasemast keskkonnast elama puudevaesemasse savanni - püstine kehaasend ja liikumine kahel jalal, andis eelise teiste liikidega võrreldes (võimaldas kaugele näha, märgata toitu, kiskjaid)
objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne). 2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides. 3) Võime õppida, seal hulgas võime mõista abstraktsioone (näiteks sõnu ja sümboleid) ning kasutada neid. 2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel?
Vareslased mängivad tähtsat rolli paljude rahvaste pärimuses. Ameerika teadlased on võrdlenud vareseid inimestega, neil on seitse meeleomadust, mille poolest varesed meiega sarnanevad. Katseid vareslaste käitumise kohta on tehtud hulgaliselt ning need linnud on tõepoolest osutnudu arukateks, analüüsi ja õpivõimelisteks olenditeks. Vareslaste mängud võivad olla väga mitmekesised, mille kohta leiab näiteid Youtube ´ist. http://www.youtube.com/watch?v=QqLU-o7N7Kw Intelligentsuse tunnuseks peetakse oskust valmistada ja kasutada tööriistu. Vareslased oskavad mõelda ka tuleviku peale. Varesed suudavad inimestel vahet teha ning meelde jätta. On vähe inimesi, kes vareseid väga armastaks. Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 2013 Tänan kuulamast
edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikmõjul. Ta jaguneb muutlikuks ning kristalliseerunuks. Muutlik intelligentsus – see on võime käsitleda uusi probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani (Postimees 2012). Gardneri järgi eristatakse inimesel üheksa intelligentsuse tüüpi, mis moodustavad iga inimese puhul vaid talle omase kombinatsiooni.
teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Oskuseid saab väljendada Bloomi taksonoomia kategooriates. Kasutusvõimalused: Spetsifikatsioonid on heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks ja selle jälgimiseks, et õppeühiku kõik alajaotused oleksid vastavalt nende olulisusele eesmärkidena kajastatud. III Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika 1) Vaimsete võimete (intelligentsuse) mõiste. Üldjuhul peetakse intelligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasemast kogemusest õppima. 2) Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas konkreetne õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on
annaabi.ee 
