Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sa aru ei saa?

Lõik failist

Intelligentsuse vormid
Intelligentsuse mõõdetav
pool IQ :

  • lingvistika
  • matemaatilised
  • geomeetrilised
  • loogilised
    MI:
  • lingvistiline
  • loogilist matemaatiline – tehniline taip
  • musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu)
  • ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid)
  • kehaliskineetline – väljendumis rikas miimika, hea plastika , kehaliselt võimekad, käeliselt osavad.
  • Loodusilk – loomulik – inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda.
  • Interpersonaalne ehk sotsiaalne – üli hea suhtleja, leiab kiiresti sõpru, kohaneb erinevas seltskonnas, kõikjal armastatud ja oodatu. Ei suuda töötada üksinda, peab saama tunnustust ja poolehoidu teistelt.
  • Intropersonaalne – inimene kes elab sissepoole, tahab teha kõike üksi, tihti mitte kontaktne, tõrjub räägib vähe, endasse tõmbunud, jätab sünge mulje.
    Grupi arengu faasid
  • Sõltuvus faas – ollakse sõltuvuses juhist. Juhti idealiseeritakse, temalt oodetakse täpseid juhiseid. Liikmealgatus. Tööefektiivsus on väike. Omavahelised suhted ebamäärased. Lahkutakse grupist ja otsitakse oma kohta.
  • Konflikti faas – tekib vastuolu juhi ja grupiliikmete vahel. Erinevad lahkarvamused ja neid öeldakse välja. Inimesed on enesekindlad ja oma õiguste eest väljas. Püüakse leida parimaid lahendusi, katsetakse ja kritiseeritakse. Töö efektiivsus on parem kui eelmises faasis. Tekivad tülid, kasutatakse irooniat ja sakrasmi.
  • Eduka koostöö faas – kõik on leidnud oma koha, saadakse rahulikult töötada, inimesed võtavad üksteist sellisena nagu nad on. Tõuseb töö viljakus ja efektiivsus. Inimesed on iseenda ja tööga rahul ja oma juhile ustavad. Sele faasi saabumine võib olla ajas erinev, kuid ei ületa enamasti ühte aastat.
    Rollide jaotus
    Roll on teatud käitumis viis,
    mida eeldatakse kindlalt sotsiaalselt positsioonilt. Kõik inimesed
    on alati mitmetes rollides, mida kiiremini nad rolli reeglid
    omandavad, seda edukamad nad on.
  • pearollid; mille täitmisele kulub enamus ajast ja energiast. Neid on alati vähe, täidetakse enamasti rõõmuga.
  • Kõrvalrollid; mis vahetuvad elujooksul, on väga palju, mida täidetakse aegajalt.
    Rolle võib ka jagada kolmeks,
    nende olulisuse alusel inimesele.
  • ülearenenud rollid – neid täidetakse sagedamini kui tahetakse (nt. Laps)
  • alaarenenud roll – mide täidetakse vähem, kui peaks/soovitaks.
  • Normaalselt arenenud rollid – mida täidetakse optimaalsel viisil ja hulgal.
    Käitumisviisid
  • Alistuv : „Elu on kannatus” – hoiab kodurahu, väldib konflikte, väldib vastutust, konflikte.
  • Agressiivne „Elu on võitlus” – kontrollib teisi oma võimu abil, egoistlik, toob kaasa konflikte, võtab kogu vastutuse.
  • Kehtestav „Mina olen tähtis ja sina oled tähtis” – peab lugu endast ja teistest, austab kõigi isikupära ja erinevust, jagab vastutust.
    Mina teate vormid
  • lapselik (miks mina? Kaua võib?! Juba jälle)
  • vanemilik (ma olen sada korda seda öelnud, kuidas sa aru ei saa?) etteheitev, moraalitsev
  • täiskasvanulik ehk neutraalne , mis selgitab teie tundeid. Teeb seda rahulikult. ( ma arvan, et sa käitud nagu siga )
    Mälu jaotus
  • püsimälu – asjad, mida inimene ei unusta iial ja kasutab küllalt sagedasti.
  • Lühiajalinemälu – asjad, mis ununevad kiiresti.

  • Konspekt #1
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marikas11 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Psühholoogia koolieksami materjal

    GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või

    Psühholoogia
    thumbnail
    14
    docx

    Pedagoogiline suhtlemine

    PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi

    Pedagoogiline suhtlemine
    thumbnail
    23
    docx

    Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused

    TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede

    Juhtimine
    thumbnail
    178
    docx

    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

    Isiksusepsühholoogia
    thumbnail
    59
    doc

    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

    Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

    Teenindus
    thumbnail
    133
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

    Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

    Suhtlemis psühholoogia
    thumbnail
    323
    doc

    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

    AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

    Isiksusepsühholoogia
    thumbnail
    59
    pdf

    Juhtimine

    1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule

    Juhtimine




    Kommentaarid (1)

    killiams profiilipilt
    killiams: huvitav lugemine!
    21:32 30-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun