poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Lubadusi antakse kõigile sotsiaalsetele rühmadele. · Ideoloogilise platvormi järgi SURVEGRUPPIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Institutsioonilised grupid Hästi väljaarenenud sisestruktuur, mis pole loodud surve avaldamiseks, kuid mida saab selleks kasutada. Nt. kirik. b) Assotsiatsioonid ja ühingud On organiseeritud oma surve tugevdamiseks. Nt. Talupidajate Keskliit. 2 c) Ajutised, edendamis- ja vetogrupid Iseloomulik nõrk sisemine hierarhia. Tugineb peamiselt vabatahtlike tegevusele
- aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1
Näide: Reformierakond Anomaalne huvirühm Juhuslik või spontaalne sissetung poliitilisse süsteemia, antud juhul mõrvana. Näide: Anders Behring Breivik 6. Too näiteid erinevatest surverühmadest ja sellest, kuidas nad poliitikat mõjutada on üritanud. Tüüp Näide Kuidas proovinud poliitikat mõjutada Ärilis-institutsioonilised AS Tallinna vesi Kritiseerisid rühmad moopoliseadust ning selle vastuvõtmist. Kategooriakaitse rühmad ETTA Lisaks oma õigusteseismise eest
4.teema: Relvastatud konfliktid CD lk. 93-97; 1. Tooge vähemalt 5 näidet/põhjust, mis on viinud/ viib relvastatud konfliktini. 1) sotsiaalmajanduslikud (majanduslik ebavõrdsus, tõrjutus, vaesus, majanduslangus) 2) hariduseta töötud noorukid kergeks saagiks nii mässulistele kui narkojõukudele. 3) poliitilised ja institutsioonilised, nt riigi võimetus tasakaalustada eri rühmade huvisid, võimuvõitlus eliidi vahel, teatud gruppide (etniliste, religioossete) poliitiline mahasurumine, riigi suutmatus/soovimatus kontrollida korruptsiooni, riigitulude kasutamine 4) keskkonda ja loodusressursse puudutavad, nt keskkonnatingimuste halvenemine või soov kontrollida loodusressursse. 5) ajalooline pärand, nt kolonialismi ja Külma sõja perioodil toetasid välised jõud teatud
Näide: (sealhulgas Internetis) kommentaaridega, allkirjade andmine ja kogumine, osalemine meeleavaldustel, suhtlemine mõne ametkonnaga selleks, et mõne üldisema ühiskondliku probleemi lahendamisel kaasa aidata. Vabatahtlik tegevus ja annetamine on ka kodanikuühiskonna tegevus. Institutsiooniline Institutsioonilised huvirühmad-ülikoolid, sõjavägi, riigiametnikud, huvirühm kirikud jt.Riik teostab avaliku administratsioonide üle järelevalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja Näide: vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas
Ehk lähemalt: I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid
punkarite jt liikumised. Huvirühmad Aktiivne v pasiivne rühm Passivne käsitlus-huvirühm, kellel on ühtsed huvid nt pensionärid. Aktiivses käsitluses- rühm, mis on tekkinud mingite huvide kaitseks Huvirühmade liigid: 2. Kogukondlikud rühmad- hõim, suguvõsa, kastisüteem , etnilised rühmad. Organiseerumatud. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu. 3. Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud, kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus:
Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks – otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega. 38. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. 39. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt). Vt kodutööde ülesanded. Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid 6 Surverühmad liigid:
infrastruktuurid ja teenuse osutamise võimalikuks tegevad tehnoloogiad otsest investeeringut, et katselisi teenuseid saaks evitada. Praegusel ajal eeldab GMESi toimimisfaasi viimine mitmesuguseid avalike asutuste partnerlussuhteid pakkumise poolel, mida toetavad teadusuuringute eelarved. Neile jääb ka edaspidi kandev roll, kuid tulevikus, kui teenused muutuvad avaliku võimu poliitika kujundamise või rakendamise loomulikuks osaks, peavad teenuseid toetama asjakohased institutsioonilised kasutajad. Mõnedes valdkondades võib GMES huvi pakkuda ka erasektori klientidele koos kohase kasutustasuga. Seega võivad teatava aja möödudes võimalikuks osutuda ka avaliku ja erasektori partnerlussuhted. See on võimalik üksnes siis, kui Euroopa muudab oma tugevuse omaette väärtuseks parema koostöö ja kõigi olemasolevate ressursside ühiskasutuse kaudu. [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08)
Huvirühm on ükskõik missugune rühm kui ta on piisavalt terviklik,et esitada teistele nõudmisi. Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule! Mõlemad püüavad mõjutada poliitilist võimu. 1 Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid Surverühmad liigid: 1)ärilis-institutsioonilised suur mõju,omakasu 2)kategooriakaitse laiade elanikkondade huviühendused
tegutseb, eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib toetajaid, omab järjepidevust, omab sübolilist intergatsiooni, rollid on väha välja joonistatud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tõsisemad muutused). Vanad sotsiaalsed liikumised on hierarhilised. Huvirühmad - aktiivsed (ühiste soovidega inimesed on organiseeritud, nt Eesti üliõpilaskondade liit) või passivsed (mitteorganiseeritud, nt tudengid). Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu.
võimu, kohtuvõimu, kohalike omavalitsuste ning Euroopa Liidu poolt langetatavad otsused) kujundamist ja rakendamist (Grant 1995:9) Huvirühmade liigid 1 G. Almondi huvirühmade liigitus: ® assotsiatsioonilised: ühendused. Hästi organiseeritud, tugevus peitub liikmeskonnas(Arstideliit jt) ® mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad. Palju inimesi, aga halvasti orgasniseeritud. ® institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini. Pikkaajlised ja stabiilsed. ® anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani. Lähevad kiiresti laiali, ajutised. Surverühmade liigid ® Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid ® Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused
k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4 9. Likviidsus a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha;
Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise. Kohtutakse 4x aastas. Esindab EL huve tervikuna. Ülemkogu otsused pole kohustuslikud. EU AGENTUURID
Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega. Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat. 29. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Huvirühmade liigid: G. Almondi huvirühmade liigitus: assotsiatsioonilised: ühendused mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague jt huvirühmade liigitus: Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu
Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124)- ühisraha EURO majanduspoliitika (art. 98-104) rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) institutsioonilised sätted (art. 112-115) üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) 8 Lepingu erandid (protokollid 2-5)
81. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: - Aidata kaasa üldsuse harimisele - Leida ja värvata poliitikuid - Kooskõlastada riigiasutuste tööd 82. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? - Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): - Ärilis-institutsioonilised - Kategooriakaitse - Edendamisgrupid 85. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: - Täielik mittesõltuvus - Vahelduv toetus - Eelissuhted - Huvirühm loob erakonna - Erakonna domineerimine 86. Mida annab ideoloogia erakonnale? - Eesmärgilised stiimulid - Aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 87. Kaasajal levinuimateks erakonnatüpideks on: - Laiahaardeerakonnad - Kartellierakonnad 88
I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
• Subsidiaarsuse põhimõte • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) • Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) • majanduspoliitika (art. 98-104) • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) • institutsioonilised sätted (art. 112-115) • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) • Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) 3 • Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) • EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus 3 sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid. 14. Huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad1 täilik mittesõltuvus,2 vaheldub toetus, 3eelissuhted,4 huvirühm loob erakonna,5 erakonna domineerimine. 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? 1-Eesmärgilised stiimulid ja2 aluse programmi ning 3valimisplatvormi koostamisele. 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on: c.) laiahaardeerakonnad d.) kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme klassikalistes käsitlustes vaadeldakse
Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus. 2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD EU õiguste harta. Euroopa liidu hümn, lipp, motto. Eu õiguse ülimuslikkus oli konstitutsioonilise leppe sõnastuses. Teised institutsioonilised muudatused, mis võeti aga üle Lissaboni lepingusse. liidule pidi tulema president ja välisminister. KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping 2009 Lissaboni leping Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad)
· konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) poliitikavaldkonnad · majanduspoliitika (art. 98-104) 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes · institutsioonilised sätted (art. 112-115) 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine art.116-124) (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka
küsimuste esitaja eksiteele (eriti tihti eraelu või intiimelu puudutavates küsimustes) 4)teadlik valetamine, eesmärgiga varjata näiteks ettevõttes või organisatsioonis toimuvat 3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid (11, 13). Struktuur-funktsionalistliku teooria põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Ühiskond kui tervik ja tema alamad jaotused on institutsioonilised sfäärid (majandus, poliitiline süsteem). Iga ühiskondliku sfääri põhiülesanne iga funktsioon tuleb täita, kui kogu grupp tahab säilida ühest generatsioonis teise. Avalik funktsioon- viitab ,,avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele". Varjatud funktsioon- ,,ootamatud ja ettekavatsemata tagajärjed". Disfunktsionaalne käitumine- mõned käitumismustrid, mis võivad tegelikult vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. Nt.
inimgeograafia liigitavad loodusvarasid erinevalt. Inimgeo lähtub loodusvarade liigitamisel nende kasutamisalast ja saab tulemuseks nt maa ja veekogud kui tegutsemisruumi; agrokliima koos muldadega põllumajanduse tarbeks jne. Siia alla kuulub ka meditsiinigeograafia. Lisaks üldteemad(arusaamad ühiskonna ja looduse vahekorrast ja nende täpsustamine ja täiendamine, jätkusuutliku looduskasutuse tagamise majanduslikud, institutsioonilised ja poliitilised küsimused) Rahvastiku ja asulastiku geograafia Rahvastiku geograafiline paiknemine ja tiheduseerinevused paigast paika, rahvastiku erinev koosseis eri kohtades ja kõige selle põhjused on küsimused, mille vastu rahvastiku-ja asulastiku geograafia kõigepealt huvi tunneb. Kuid märksa olulisem on uurida rahvastikku kui muutuvat nähtust, rahvastikuprotsesse. erinev koosseis ja selle põhjused on huvipakkuvad. Miks inimesed
7. Rahvamajanduse arvepidamine Rahvamajanduse arvepidamise süsteem on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust, tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. See on vajalik andmaks objektiivse ülevaate majanduse arengust ja võimaldama teha makromajanduse analüüsi. Institutsiooniline sektor on ühesuguse majandusliku käitumise tüübiga institutsioonilised üksused. Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus isikud, kaubad ja kapital võivad vabalt liikuda. Riigi majandusterritooriumi hulka kuuluvad riigi õhuruum, territoriaalveed ning rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava. Riigi majandusterritooriumi alla ei kuulu tema vabamajanduspiirkonnad ning ettevõtted, mis tegutsevad väljaspool antud riigi piire. Riigi resident - ettevõte või kodumajapidamine, mis osaleb riigi majandusterritooriumil
Viimane on muidugi epistemoloogiline mõiste ja oma poliitikateoorias Popper seda ei kasuta, küll võib aga selgesti näha analoogiat tema poliitikateooria ja epistemoloogia kesksete küsimuseasetuste vahel. Poliitikas ei ole tema hinnangul tähtis mitte see, kes valitseb, vaid see, kuidas valitsetavad saavad valitsejaid mõjutada ja kontrollida. See on aga probleem, mis puudutab mitte isikuid, vaid institutsioone. “Me peame teadma, et kõik poliitilised probleemid on lõpuks institutsioonilised probleemid ja mitte isikute probleemid, ja et progressi suuremale vabadusele saab kindlustada üksnes võimu institutsionaalse kontrolli kaudu.” Seetõttu peaks poliitikateooria peamiseks küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846]
Institutsioonide ebatäiuslikkus: · Põhimõtteline piirang seisneb selles, et tulevik ise on ebakindel. Kõiki lepinguga seotud asjaolusid pole võimalik ette näha. · Teine põhjus on seotud lepingu ettevalmistamise kuludega. Isegi kui kõik põhimõtteliselt ennustatavad probleemid ette võtta, siis oleks ka see ilmselt liiga kallis. Tuleks ju igaks probleemjuhtumiks ette näha kontrolli- ja sanktsioonimehhanism. Siin sõltub paljugi ka sellest, millised institutsioonilised reservid on asjaosaliste käsutuses. Näiteks on sel põhjusel rahvusvahelised kaubandustehingud alati kulukamad kui sisemaised. Viimaste puhul saab tugineda riigi poolt seadusega lepingule pakutavatele raamidele ning eelkõige institutsioonidele, mis tagavad lepingute täitmise. · Oluline on ka kolmas põhjus. Lepinguga võib olla lepingupartnerite tegevus määratletud nii, et nad ei saa probleemjuhtudel reageerida parimal võimalikul moel, mis võib kahjustada ka kogu lepingu efektiivsust
veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Administratiivsed – institutsioonilised abinõud, millega mõjutatakse saastajat otseselt tootmisprotsesse reguleerides. Kuuletumine või karistus. Majanduslikud – võimalus valida soodsaim variant keskkonna saastamise vähendamiseks. Veenmine ja surve – sanktsioonidega mõjutamine. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: - Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja
pidev tegevus. Edendamisrühm ühendab inimesi ühese ideega, kuid kategooriakaitse rühm kaitseb mingi kindla inimeste kategooriat. Kõige olulisem huvirühm on ametiühingud, mis haldavad töötja ja tööandja suhet. Ettevõtjate ühenduste eesmärk on muuta majandus- ja sotsiaalpoliitika selliseks, et see edendaks ettevõtlust. Poliitikakogukonnad on huvitatud mingi konkreetse poliitika väljundist. Kõige kindlama struktuuri ja liikmeskonnaga on institutsioonilised rühmad, mille peamine tegevus on erinevate haridusasutuste õppe-või teadustöö. Huvirühmade peamisteks vahenditeks poliitika kujundamisel on erinevad aktsioonid, mida üldiselt tähistatakse kuluaaripoliitikaga ehk lobitööga. Kuluaarpoliitika alla kuuluvad suhtlus ametnike või poliitikutega, huvirühma seisukohtade esitamine meedias, avalik ülesastumine parlamendikomitees või -komisjonis, ühenduse võtmine parlamendifraktsiooniga, erinevad
vahelisi seoseid Kas paberraha on kaupraha? ei ole Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris
otseselt mõõta; empiirilised muutujad (indikaatorid), mida saab jälgida ja kvantitatiivselt mõõta. 5. Majandusliku arengu tegurid: üksiktegurite teooriad (looduslikud erinevused, rassilised ja religioossed erinevused), nende kriitika. P. Samuelsoni arengutegurite süsteem. · Mahajäämuse põhjuste erinevatest käsiteludest võib üldistada järgmise loetelu: Sisemaised - (majanduslikud põhjused ressursside kasutamise efektiivsus, või institutsioonilised valitsuse poliitika) ja rahvusvahelised arengutegurid (juurdepääs väliskapitalile, tehnoloogiale ja rahvusvahelisele kaubandusele) kui mahajäämuse põhjus, üksiktegurite otsingud (looduslikud tegurid, rassilised erinevused, religioossed erinevused), vaesus kui ekspluateerimise tagajärg, vaesus kui oma süü, · P. Samuelsoni kompleksne tegurite klassifikatsioon (looduslikud, demograafilised, tehnoloogilised ja kapitali tegurid)
Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000
a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks d. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e. uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad: a. protsessimine, b. massirünnak, c. bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e. edendamisgrupid. 14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: a. täielik mittesõltuvus, b. vahelduv toetus, c. eelissuhted, d. huvirühm loob erakonna, e. erakonna domineerimine 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? a. Eesmärgilised stiimulid b. ainelised stiimulid c. solidaarsusstiimulid d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on a
Kõikide loodusvarade tasu määrad suurenevad- nt lubjakivi kaevandamise määr oli 2001. aastal 2 eur/m2, kuid 2015. aastal 9 eur/m2. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: administratiivsed- institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine, nt piirnormid; majanduslikud- meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest; veenmine ja surve). Ökoloogiline maksureform: maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt
· Massile suletud · Ei osale valimistel oma kanditaatidega, toetab mõne erakonna kanditaate · Kaitseb vähemuse huve · Püüab võita võimukandjate toetust Seega huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakondadeväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühistele huvidele tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Huvigrupi tüübid on: · Assotsiatsioonilised · Mitteassotsiatsioonilised · Institutsioonilised · Anomaalsed Huvigrupi mõju tegurid mõju on mitmest tegurist koosnev funktsioon: · Rahalised ressursid · Organisatsiooniline tugevus · Võime sõlmida liite · Legitiimsus · Juurdepääs otsustamise keskustele Massikommunikatsioon ja meedia Poliitilised protsessid on ka kommunikatiivsed protsessid. Tähendus: ühendust pidama, ühenduses olema, suhtlema, suhtlus. On muutunud ühiskonna juhtivaks jaotussüsteemiks. Kommunikatsioon on sõnumite
Organization’iks. Üks selle instrumente on Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights, 1994. See koosneb järgmistest osadest: I : üldsätted, põhiprintsiibid II : standardid intellektuaalomandi liikide kättesaadavuse, ulatuse ja kasutamise kohta III : intellektuaalomandi õiguste rakendamine (enforcement) IV : intellektuaalomandi õiguste omandamine ja jõushoidmine V : vaidluste vältimine ja lahendamine VI : üleminekusätted VII : institutsioonilised ja lõppsätted 2. Üldsätted ja põhiprintsiibid Kokkuleppe eesmärgiks on sätestada minimaaldirektiivid liikmetele. Intellektuaalomandi mõiste Rahvuslik ja MFN kohtlemine PC 67, BC 71, RC 61, IPIC 89 = WTO Persons domiciled or having a real and effctive industrial or commercial establishment in that customs territory PC 1-12 ja 19 jäävad jõusse, miski lepingus ei muuda PC, BC, RC, IPIC kohaseid kohustusi Eesmärk ja põhimõtted
Ressursid (tööjõud, maa, Välised tegurid energeetilised ressursid, tooraine) Valitsus ja infrastruktuur (institutsioonilised mehhanismid, poliitika ja strateegia, infrastruktuur, riigiettevõtted) 5.3. Tootlikkuse tõstmise meetodid ja variandid Timmitud tootmine. Timmitud tootmisena käsitletakse enamasti kahte tootmise efektiivse juhtimise süsteemi, mis mõlemad on Jaapani päritolu:
tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu maksustamist ökomaksureformi eesmärk: muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust majandusinstrumendid keskkonnakaitses: o administratiivsed (institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. Toimub tootmisprotsesside või – ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates) o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning
Agenda valismist mõjutab tihti: eelneva istungite agenda, komisjoni poolt esitatud eelnõu, mis vajab vastuvõtmist, olukord välismaal. On teatud agendat, mida lihtsalt ei saa mööda minna nende olulisuse tõttu, näiteks majanduslik seisukord EL-is. Ülemkogukogu on suhtelisel vaba selles, mida ta teeb mida mitte. Palju sõltub ülemkogu liikmetest ja tingimustest. Peamised teemad millega Ülemkogu kokkupuutub on: EL-i kasv ja areng, konstitutsioonilised ja institutsioonilised küsimused, majandus- ja rahanduspoliitika, välissuhted ja sisepoliitika. Euroopa Parlament Euroopa Parlament (antud institutsioon kannab seda nime alates 1962. Aastast) on EL kodanike esindaja. Enne 1979. aastat olid EP liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud, kuid peale seda saavad EP liikmeteks liikmesriikides otsevalitud esindajad. EP parlamenti juhib EP president (hetkel Martin Schulz), kelle ametiaeg on 2,5 aastat pikk ja teda aitavad 14 asepresidenti
toimuvad vastupidises suunas. 11.6. Olulisimad ressursid, mis mõjutavad riigi majandustkasvu Loodusressursid Inimressursid Kapital tehnoloogia 11.7. Majanduse kasvutempo ja tulujaotuse seotus Riigi võimalused tulude ümberjaotamiseks Sellise ümberjaotamise vajalikkus Majanduskasvu mõju tulujaotusele oleneb ka sellest, missuguste vahenditega on kasv saavutatud, millised majandussektorid said prioriteedi, millised institutsioonilised ümberkorraldused on läbi viidud jne. Tulujaotus muutub ebavõrdsemaks riigi tootmisstruktuuri muutudes. Mida madalam on riigi tulutase, seda ebavõrdsem kaldub olema 33 tulujaotus. Esineb kaks põhimõtteliselt erinevat rikkuse ümberjaotamise võimalust: ümberjaotamine pärast kasumi tekkimist ja ümberjaotamine enne kasumi tekkimist. Esimesel
See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab M1, pluss kohese tagasiostmise kokkulepped, rahaturu vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP). d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. See sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud USA riigivara obligatsioonid, USA elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. 9. Likviidsus: a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha;
juhitamatud, siis on juhtimise kvaliteedi tõstmine ainsaks võimaluseks neid tingimusi paremini tundma õppida ja arvestada nende mõju otsustuse ettevalmistamisel. Selliste tingimuste hulka kuuluvad enamiku majandussubjektide jaoks ka turutingimused, millega neil tuleb ennast kohandada. Institutsioonilised: kui aga juhitamatud tegurid kujunevad kõrgemalseisvate organite tegevuse tagajärjel, tuleb oma tegevus küll väliskeskkonna tingimustega vastavusse viia, kuid samal ajal on vajalik ka väliskeskkonna kujunemist mõjutavate subjektide tegevuse pidev ja järjekindel analüüs leidmaks nende mõjutamise võimalusi endale soodsate tingimuste saavutamiseks
Üldisemas plaanis tähendabki see nii subjekti (õigusliku) staatuse kui ka ühiskonna suhtevõrgustiku konstitueerimist institutsionaalse rollistruktuuri alusel. Semioloogilises ühiskonnapildis seatakse esiplaanile tähendusseoste muster ning sellest johtuv sotsiaalse ruumi kvalitatiivne määratletus, mille kaudu subjekt omakorda vastavalt oma liikumise trajektooridele ruumis määratleb iseenda, samuti teiste õigusi ja kohustusi. Kõik institutsioonilised komponendid, isikulised positsioonid ja rollid jäävad n-ö kõrvalfunktsiooni kandjaiks, nad teenindavad süsteemi, mitte ei loo seda. Õiguse ülesande vaatevinklist seab semioloogiline ühiskonnapilt esiplaanile niisugused tegurid ja ühiskonnaelu küljed, mis ühelt poolt seonduvad sotsiaalse ruumi kui tähendusseoste välja kujunemise tingimuste ning omadustega, teiselt poolt aga aitavad indiviididel (subjektidel) määratleda iseennast ja teisi vaadeldava välja struktuuris. Isikukeskse
(mobiil)telefoni abil kui näost näkku. Nende huvid vastanduvad üksteisele, töökaaslased on omavahel pigem konkurendid kui kaasvõitlejad. “Jaga ja valitse” taktika töötab ettevõtete personalijuhtimises järjest paremini. Hirm töökohta kaotada on suur. Sellele vastandub veel võimalus maksta “ellujäänutele” veidi rohkem tarbimisühiskonna hüvesid. Allajääjatest hoolitakse järjest vähem. 1.4.3.1. Institutsioonilised eeldused Väga üldiselt võib institutsioonid jaotada kolmeks: seadusandlus ehk kirjutatud normid; ametkondlikud institutsioonid ja organisatsioonid, millega kaasnevad organisatoorsed tegut- semisjuhised (mis võivad olla nii kirjutatud kui ka kirjutamata reeglid); ühiskonna kirjutamata reeglid ning indiviidide eelistused – traditsioonid, tavad, harjumused, tabud jms.
positsioone ning suhteid ühiskonnas. Üldisemas plaanis tähendabki see nii subjekti (õigusliku) staatuse kui ka ühiskonna suhtevõrgustiku konstitueerimist institutsionaalse rollistruktuuri alusel. Semioloogilises ühiskonnapildis seatakse esiplaanile tähendusseoste muster ning sellest johtuv sotsiaalse ruumi kvalitatiivne määratletus, mille kaudu subjekt omakorda vastavalt oma liikumise trajektooridele ruumis määratleb iseenda, samuti teiste õigusi ja kohustusi. Kõik institutsioonilised komponendid, isikulised positsioonid ja rollid jäävad n-ö kõrvalfunktsiooni kandjaiks, nad teenindavad süsteemi, mitte ei loo seda. Õiguse ülesande vaatevinklist seab semioloogiline ühiskonnapilt esiplaanile niisugused tegurid ja ühiskonnaelu küljed, mis ühelt poolt seonduvad sotsiaalse ruumi kui tähendusseoste välja kujunemise tingimuste ning omadustega, teiselt poolt aga aitavad indiviididel (subjektidel) määratleda iseennast ja teisi vaadeldava välja struktuuris
annaabi.ee 
