Relvastatud konfliktid 2.4 (0)

4.teema: Relvastatud konfliktid 
CD lk. 93-97; 
1.  Tooge vähemalt 5 näidet/põhjust, mis on viinud/ viib relvastatud konfliktini.  1) sotsiaalmajanduslikud (majanduslik ebavõrdsus, tõrjutus, vaesus, majanduslangus) 
2) hariduseta töötud noorukid kergeks saagiks nii mässulistele kui narkojõukudele. 
3) poliitilised ja institutsioonilised, nt riigi võimetus tasakaalustada eri rühmade huvisid,                     võimuvõitlus eliidi vahel, teatud gruppide (etniliste, religioossete) poliitiline                 mahasurumine, riigi suutmatus/soovimatus kontrollida korruptsiooni, riigitulude             kasutamine  4) keskkonda ja loodusressursse puudutavad, nt keskkonnatingimuste halvenemine või                 soov kontrollida loodusressursse.  5) ajalooline pärand, nt kolonialismi ja Külma sõja perioodil toetasid välised jõud teatud                         regioonides/riikides ühtesid gruppe teiste  6) identiteedi küsimused   
2.  Mis on relvastatud konfliktide tagajärjeks? 
Inimesi sureb tunduvalt rohkem. Halvimatel juhtudel kaotavad võimaluse haridusele terved                     põlvkonnad, sest negatiivne mõju jõuab riigi tasandile, misjärel väheneb riigi võime tervise-                         ja haridusteenuseid pakkuda. Relvastatud konfliktid piiravad toidu ja joogivee kättesaadavust.                     Peale selle koormavad konfliktid tervishoiusüsteemi: nõudlus tervishoiu järele suureneb, ent                     arstid kaovad (põgenevad, surevad), varustus ja rahastamisvõimalused kahanevad.                 Sotsiaalmajanduslik mõju on pikemaajalisem nii peredele kui kogukondadele. Resursside                   kaotus, raskendavad pere edasist toimetulekut ja süvendavad vaesust. Mõju tuntakse ka                       konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva                 nakkushaiguste leviku kaudu. Tekkivaid kulusid on naaberriikidel raske kanda, kuna pahatihti                       on nad ise kitsikuses. Psühholoogilised ja füüsilised traumad. 
 
3.  Nimeta riike, kus on kaotatud palju inimelusid relvastatud konfliktide tagajärjel? 
Lääne-Aafrika, Iraagis, Sudaanis, Afganistanis, Colombias, Kongo DV-s ja Sri Lankal), 
 
4.  Missuguse relvastatud konflikti tagajärg mõjutab praegu kõige enam Euroopat? (sh                     ka Eestit)  Relvastatud konfliktides on üha tavalisemaks saanud lapssõdurite kasutamine. Mõju tuntakse                     ka konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva                   nakkushaiguste leviku kaudu. Tekkivaid kulusid on naaberriikidel raske kanda, kuna pahatihti                       on nad ise kitsikuses. Samuti võivad lähedal asuva ohu tõttu väheneda välisinvesteeringud.                         Kõik see tekitab omakorda pingeid ja sõjategevus võib levida kogu regioonis. Aafrikas on                           erinevad sisekonfliktid kasvanud regionaalseteks sõdadeks näiteks Lääne-Aafrikas ja Suurte                   Järvede piirkonnas. 
 
5.  Mis on ISIS? Kirjuta lühike ülevaade ISIS-e kohta, kasutades neti materjale. 


Terroriakt ISIS on saanud toetajaid pea kõigist maailma riikidest. Ühtlasi on tegemist kõige                           enam raha teeniva terroriorganisatsiooniga. Samas on Islamiriigi kõikehõlmav võim näiline,                     sest suures enamuses moslemiusulistes riikides mõistetakse rühmituse tegevus hukka. ​ISIS-e                     valdusalad asuvad Süüria ning Iraagi aladel. Seal on ka äärmusrühmitusele olulised                       naftajuhtmed. Just nafta on ISIS-e suur sissetulekuallikas. ISIS-e jõukeskus on Süüria linn                         Raqqa, kust kontrollitakse enam kui poolt Süüria naftavarudest. Kuid kuna pärast Pariisi                         terrorirünnakuid suurendasid Prantsusmaa ja Venemaa õhurünnakuid Raqqale, on Islamiriigi                   liidrid kolinud oma perekonnad Iraagi suuruselt teise linna, Mosulisse, mis on samuti ISISe                           kontrolli all. ISIS-e sõdijate arvu, pole täpselt teada. Viimastel andmetel võib neid olla umbes                             80 000, neist 50 000 Süürias ja 30 000 Iraagis. Süüria naaberriigis Liibanonis on ISIS-e                               suhtes null-tolerants. Lühendi ISIS all tuntakse islamistlikku terroriorganisatsiooni, mille                   täisnimetuseks eesti keeles on Iraagi ja Levandi Islamiriik. Inglise keeles on organisatsiooni                         nimeks Islamic State in Iraq and al-Sham 
 
6.  Töö ülesanne: kirja panna iga filmi lühikokkuvõte, mis vastaks pealkirjale. 
4. teema: Filmid 
 
Töö ülesanne: kirja panna iga filmi lühikokkuvõte, mis vastaks pealkirjale. 
1) Eesti pagulaspoliitika ​ ​https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-maailm-eesti-pagulaspoliitika   
2) Põgenikud. Pagulased ​ ​https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-maailm-pogenikud-pagulased  Üro jõudude pagulasamet. 60 miljonit inimest olid kodust põgenenud. Rohkem kui 42000 inimesest 
sai pagulane või varjupaigataotleja. Süüriast on kõige rohkem põgenejaid, kuid suuremalt osalt 
põgenetakse ikka naaberriikidesse. Paljud proovivad põgeneda läbi ohtliku tee ehk üle mere. Vaid 
vähesed on saanud tagasi elama oma kodumaale. Suur sundrände ajastu. 
 
3) Elu libedal jääl ​ ​https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lood-elu-libedal-jaal  Eestisse on 20 aasta jooksul elamisloa saanud ainult 60 erinevatest maailma riikidest pärit 
pagulast. Film räägib neist kahe loo. Sri Lankalt pärit Ananthan saabus Eestisse aastal 2006. 
Praeguseks on siia tulnud ka kogu tema pere ja nad on ennast kenasti sisse seadnud. Maroof 
asus Pakistanist Eestisse aastal 2011. Aasta hiljem tuli tema pere, seega nad alles kohanevad 
uue kultuuri ja kommetega. Nende lapsed said arvatavasti eluaegse trauma sest pidid nägema 
nii palju laipu ning sõja olukorras elamine oli tohutult raske neile. Eestisse on veel tulnud 
elama mehi, kelle pered hiljem järgi saavad tulla ning seejärel nad saavad koos Eestis elada, 
kui neile antakse elamisluba. Nad on valmis õppima Eesti kultuuri ja valmis elama siin. 
 
4) Eesti panus arengukoostöösse: toetavaid erinevaid riike andes suure osa oma ametlikust 
arenguabist teistele riikidele. MTÜ Mondo tegeleb Eestis sellega. Iga riik ise peab tahtma 
oma elu edasi arendada, et nad peavad ise seda kõike tahtma.