Seega tuleb olla uuenduslik ja arenev. 1 INNOVATSIOON Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. Tavaliselt tehakse vahet leiutamisel ehk idee esmaavaldamisel ja innovatsioonil ehk ideede edukal ellu rakendamisel. Paljudes valdkondades peab see miski uus olema oluliselt erinev senisest, et seda saaks nimetada innovatsiooniks, mitte pelgalt tähtsusetu muudatus näiteks kunsti, majanduse, äri või valitsuse poliitika vallas. Majanduses peab muutus suurendama väärtust, kliendiväärtust või tootja väärtust. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond
.............9 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused.........................................11 Kokkuvõte....................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus......................................................................................................15 2 Sissejuhatus Euroopa Komisjoni Rohelises Raamatus nimetatakse innovatsiooniks uudsete asjade ja nähtuste kiiret omaksvõtmist, juurutamist ja edukat tootmist. Innovatsioon võib toimuda nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris. Vastandsõnad innovatsioonile on arhailisus ja rutiin. Vastavalt OECD "Frascati Manual" määratlusele sisaldab mõiste "innovatsioon" uute ideede kasutamist turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia või jaotusprotsessi kasutuselevõtmiseks või uute meetodite rakendamist teeninduses
Isegi see on innovatsioon kui alates ühest päevast inimene tõuseb tavapärasest kellaajast iga päev tund aega varem ülesse ja muudab sellega oma elu tunni aja võrra sisukamaks. See on konkreetselt ühe inimese jaoks innovatsioon. Seega on tegu on väga laia mõistega ja sõltub konkreetselt vaatepunktist. Mina mõistan innovatsiooni all siiski seda, millel on mõju kõigile inimestele. Näiteks meie esivanemate jaoks oli üheks suurimaks innovatsiooniks must-valgelt telerilt üleminek värvilisele, veel enne seda oli nende jaoks väga innovaatliseks tegevuseks laulude lindistamine kassettidele ning veidi aega hiljem julgesid kõik juba unistada sellest, et saaks kaasas kanda enda isiklikku mobiiltelefoni, mis oleks just sellise suurusega, et mahuks ära käekotti või portfelli. Seevastu tänapäevane põlvkond valib poes telerit juba selle järgi, et kas
12. klassi arvutieksam Koostas: Rasmus Prik 2010 Ettevõtlus Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel. Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks). Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perpektiivis ka majanduskasvu. K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski võtmine. Jätkusuutlik ettevõtlus Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning
Tootmine on väike ning keskendunud oskustele. ülemineku faas (Transitional phase), milles toimub peamiselt protsessiinnovatsioon, mis saab sisendi suurenevast nõudlusest ja varustajatest. Tootearendus ning protsessiinnovatsioon ühilduvad ning on tihedas seoses. Tootmine on muutunud automatiseeritumaks. Spetsialiseerumise faas (Specific phase), milles on innovatsiooni läbiviimine kõige keerulisem ning kulukam. Sisendit innovatsiooniks annab pakkuja. Tootmine on täielikult automatiseeritud ning keskendunud masstootmisele. Oligopoolne turg, domineerivate ettevõtetega turul. Tootearendus ning protsessiinnovatsioon on väga tihedas seoses. Uuringud on näidanud, et spetsialiseerumise faasist on siiski võimalik väljuda. Üheks selle näiteks on Jaapani autotööstus, mille tootmine on kohandatud just tarbija vajaduste järgi ja ’just in time’
keerukamate tootmisvõimaluste suunas, et pakkuda innovaatilisi ja unikaalseid tooteid. Tedlik ning kiire reageerimine koostöövõimalustele annab turul ettevõtjale eelise, klaster loob võimeluse olla oma koostööpartneri (buyer) vajadustest teadlik. Silicon Valley and Texase kohalike arvutitootjate näitel, mis keskenduvad täpselt ja kiirelt kliendi vajadustele ning hetke trendidele, on asukohapõhiste klastrite olemasolu innovatsiooniks ja eduks turul möödapääsmatult vajalik. Silicon Valley edu seisnes lisaks pidevale koostööle ning võimalusele teada oma koostööpartneri järgmisest vajadusest tugevalt ka mitte-formaalsel ’face-to-face’ suhtusel. Vaadeldes minu iseseisva projekti keskmesse, milles uurin külmkuivatus meetodi arengut ning kasutust toidutööstuses, on samuti toidutööstuse klaster väga olulisel kohal. Kuna külmkuivatus meetod on toidutööstuses siiani vähe levinud ning tegu on high-tech
). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse oskused, teadmus, võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada J.Schumpeteri liigitust viiest erinevast liigist). Innovatsioone saab liigitada mitmeti. Järgnevalt on esitatud J.Schumpeteri liititused:
Nt. Volkswagen Golf 5,6,7, autoed, lennukite ja telerite uued versioonid. Kujutab endast järkjärgulist olemasolevate toodete ja protsesside edasiarendamist. See ilmneb tavaliselt praktilises tegevuses. . Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia. Võimalus radikaalseks innovatsiooniks tekib tavaliselt teadus- ja arendustegevuse tulemusena, sest nende eesmärk ongi uue teadmuse loomine. 5. Kuidas seostuvad innovatsioon ja toote elutsükkel - Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja
haldamist ja majandamist tõhustada. ÖMR mõiste ja eesmärk ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete maksukoormust tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu tõus. Üldine maksukoormus ei muutu. ÖMR eesmärgid: · suurendada majanduse konkurentsivõimet tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks, · luua tööjõu maksustamise vähendamisel keskkond uute töökohtade moodustamiseks, · mõjutada tootjaid ja tarbijaid keskkonnasõbralikult tootma, tarbima ja käituma. ÖMR vaatab pikalt ette ÖMR on üks meede keskkonnapoliitika toetamiseks ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja "saastaja
Innovatsioon tootmises: Tooteinnovatsioon oleks siis kui on tooted või teenused oluliselt täiustatud. Põhiomadused, tehnilised tingimused jms. Jällegi zileti täiustamine, nagu ta vanasti oli ja mis nüüd. Innovatsioon toimingutes: Protsessiinnovatsioon. Uue tehnoloogi rakendamine (uus robotlaut). Uuelaadne teenus näiteks. Pakkimis- või kauba tarnimismeetodi rakendamine. Näited silla võrdlusena Kasari silda ja seda mis tahetakse teha. Et seda ei saa kohe kuidagi innovatsiooniks nimetada. Omal ajal peeti seda Kasari silda tohutult uuenduslikuks, nüüd tahetakse sama tehnoloogiat, küll vähe suuremal kujul jällegi tohutuks innovatsiooniks nimetada. Või siis ka näiteks, et aja jooksul võib-olla transport, kui selline võib muutuda. Ja siis teine hea näide on ka see, et Ööandi sild, et tuleb 30 aasta pärast remondi sisse panna juba kaks korda rohkem kui enne oli vaja. Et ükskõik mis veeehitus vajab ikkagi tohutut remonti mingi aja jooksul. 15.10.2011
· Innovatsiooni seadmine firma eesmärgiks, kõigi osakondade kaasamine igas etapis · Innovatsiooni planeerimise ja kontrollimise protseduuride, ressursside, projektide hindamise meetmete olemasolu · Tarbijaile hea tehnilise teeninduse tagamine, tarbijate väljaõpe uuenduse kasutamiseks · Tootmise, tehnoloogia ja turundamise "väravavahtide" ehk võtmetegelaste kindlaksmääramine · Andekas juhtimine: andekate inseneride, teadurite ja abipersonali värbamine 6. Mis on vajalik innovatsiooniks? Juhtimise võtted? Innovatsioon protsess, mille tulemusena uus võimalus arendatakse ideeks ja rakendatakse ellu; kusjuures rakendamiseks on vaja süsteemi, distsipliini, selgeksõppimist, praktiseerimist. · Seatud eesmärgid, millest tuleneb organisatsiooni struktuur. Näide: arendusosakond, innolabor · Ettenähtud ülesanded ja kohustused, mis jaotatakse ametipositsioonide ning rollide, positsiooni ja kohustuste. Näide: arendustööga seotud ametite väärtus, arendaja positsioon
Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti
Leiutise ära kasutamine ärilisel otstarbel. Uue toote loomine. Innovatsiooni all mõeldakse loova tegevuse käigus tulnud ideede täiustamise ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on raske töö. Uuenduslikkus. Loovaid inimesi motiveerib idee, innovaatorid on huvitatud tulemusest ning ideede edukast kasutamisest. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Organisatsioonikliima "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda. Demokraatlik eestvedamisviis juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur pole kontrolliv. Uudsed moodused probleemide lahendamiseks Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on EL investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% EL eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on EL investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% EL eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
kahe aasta jooksul kasvanud Tööstus pakub kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, mis omakord on hea tööhõive arengule. Info- ja sidetehnoloogia ning elektrotehnika ja masinaehituse valdkonnas on lisandväärtus kasvanud. Kaubavahetuses on EL 15% maailmaturu osakaalust.Toimub suhteliselt kiire globaliseerumine. EL TP eesmärgid ELi tasandi tööstuspoliitika peamine eesmärk on pakkuda eeltingimused ettevõtluse arendamiseks ja innovatsiooniks, et EL muutuks atraktiivseks kohaks tööstusinvesteeringute ja töökohtade loomise jaoks, arvestades asjaolu, et enamik ettevõtetest ei ole väga suured. EL poliitika üheks eesmärgiks on ka suurendada energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2020. aastakse vähemalt 20 % võrra ning propageerida taastuvaid energiaallikaid. EL tööstuspoliitika arengud 2005. aastal algatati EL-is mitmeid horisontaalseid ja
märkimisväärselt on kasvanud innovatsiooni tugistruktuurides hõivatud inimeste arv märkimisväärselt on kasvanud innovatsiooni tugistruktuurides hõivatud inimeste arv. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Eesti majanduses 2006-2008aa toimusid kiired muutused, mis muudab ka tulemuste tõlgendamise kohati keeruliseks. majandustõusu ajal oli ettevõtetel uuendustegevusteks rohkem vahendeid ja võimalusi. Samas läks ettevõtetel majandusbuumi ajal sedavõrd hästi, et vähenes surve innovatsiooniks, sellele hakati taas rohkem tähelepanu pöörama kriisi ajal, mil uute toodete ja turgude leidmine ja olemasolevate säilitamine määras selle, kas suudeti edukalt kriis üle elada. Samas olid kriisi tingimustes vahendid oluliselt piiratumad. Selliseid 6 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel
Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon ehk ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? ● Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. ● Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi
väljakutse sellele.nt kui keegi esitab uuseid ideid nt: liberaalsed piibli tõlgendajad hakkavad piiblit uudselt tõlgendama,tekitab inimestes ärevust. 3.mingisugune ebamäärane ohutunne pole veel piisav vastulöögi tekkeks.vaja on fookust.pöördelise tähtsuega on liidri ilmumine. 4.termin ,,fundamentalism" käiakse välja esmakordselt siis kui liider ja järgijad võtavad ette samme teadlikult reageerimiseks,innovatsiooniks,kaitseks ,et leida uusi teis selle vastu,mida nad peavad ohuks traditsioonile. 5.nende reaktsioonide loomus ja vorm on tähtsad.minevik on selektiivne. Fundamentalistis on aktiivsed,erinevad traditsiooni hoidjatest kes on tavaliselt kaitse positsioonis,fundamentalistid sageli ründavad e on ründepositsioonis. 6.küllalt sageli on aktsioonid agressiivsed ,,meie ja nemad ,, mentaliteet,selged piirid nende vahel. 7.maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat. 8
Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Seda soodustavad tegurid: Organisatsioonikliima: atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak; töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur: see ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma
Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt kohalik nõudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivõitlus julgustab ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu. Tugev kohalik nõudlussurve teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi. Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused: 1) kvaliteetne haridussüsteem (ettevõtlikkust kasvatav kooliharidus, elukestva õppe soodustamine, kutseharidussüsteemi vastavus
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted piiravad inimese võimalusi
jaoks. Mida nimetatakse majanduslikuks juhiks, on tihti mitte ainult vahendaja. INNOVATSIOON Kui tegurite hulga asemel muudame funktsiooni vormi, on meil innovatsioon. ( , .) Tootmine majanduslikus mõttes on midagi enamat kui tootlike teenuste kombinatsioon, võime väljendada sama asja, öeldes, et uuendused ühendavad tegureid uuel moel või et need koosnevad uute kombinatsioonide rakendamisest. Innovatsiooniks kulude analuus: Esiteks toovad olulised uuendused ja ka mõned väiksemad uuendused kaasa uue rajatise ehituse, mis eeldab märkimisväärset aega ja kulusid; Eeldame, et uuendused on alati seotud uute meeste juhtimisega. 2 tähelepanekut innovatsioonist kui süsteemsest fenomenist: -, , , , , , , , ; -, , . , . , ; , , , . INNOVATSIOONI POLITISEERUMINE
pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? 4 Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt kohalik nõudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivõitlus julgustab ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu. Tugev kohalik nõudlussurve teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi. Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel? Riigi roll ettevõtluse arendamisel Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused:
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3
Innovaatorid on huvitatud tulemmusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuida ülesandeid täita, eksperimenteerida Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt Väljakujunematu – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostöös, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid
orienteeritud n-ö elustiiliettevõttele. Ettevõtja olemus · Isik, kes loob või alustab uusi projekte, võimalusi, ettevõtteid, ehk inimene, kes asutab uue majandusüksuse, et pakkuda uut või olemasolevat toodet või teenust uuel või olemasoleval turul. · Isik, kes soovib ja on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks innovatsiooniks. Ettevõtjatel on sageli kõrged ootused turu võimaluste osas ja nad on valmis aktsepteerima kõrgetasemelisi isiklikke, professionaalseid ja finantsilisi riske turu võimaluste ära kasutamisel. Seega ettevõtlus tähendab riskide võtmist. Ettevõtja olemus · Tegutseb äris kasu saamise eesmärgil · Investeerib raha ettevõtlusesse · Kannab rahalisi riske · Näeb uusi võimalusi · Genereerib ideid
Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn Leiutis uue toote või tootmisprotsessi leiutamine. Innovatsioon ideede praktiline rakendamine, nt äriliste leiutiste otstarbekas ära kasutamine. Loova tegevuse käigus sünnib idee, innovatsiooni all mõistetakse selle täiustamist ja praktilist rakendamist. 17. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. 1) autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita 2) teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja veidralt 3) väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18
rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22) Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonilist loovust soodustavad:
· Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 29. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: · Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. · Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.
Kõrvaltegevused: personalitöö, raamatupidamine, üldjuhtimine jm Müü arenda - tooda Individuaaltellimustele orienteeritud ettevõte Arenda tooda - müü Suurtele kogustele orienteeritud ettevõte Arenda müü - tooda Kliendikesksusele orienteeritud ettevõte Benchmarking Sisseostmine (outsourcing) Tegevusele spetsialiseeunud ettevõtete odavam hind ja/või kvaliteetsem toode/teenus Koostöö parimate tegijatega turul annab ligipääsu innovatsiooniks vajalikele teadmistele ja oskustele Keskendumine oma põhitootele ja tuumkompetentsidele teha neid veel paremini Väärtusahel ja strateegia Valitud strateegia määrab ära kõige olulisemad tegevused väärtusahelas Tegevuste seoste tajumises ja juhtimises seisneb ettevõtte võimekus (capability) Väärtusahel tarneahel ja selle juhtimine (tarnijate-klientide väärtusahelate sobivus) Konkurentsipositsiooni analüüs ja SWOT
innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: · Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. · Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.
Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 7 Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst,
Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 28.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.
Alates 1998. aastast on Euroopa Liit on investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% Euroopa Liidu eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
Kuigi organisatsioon võib läbi tehnoloogia rakendamise saada mõningast "esimese sammu astuja" eelist, siis tehnoloogia rakendamist saab üsna kiiresti kopeerida ja seega eelis ei ole enam jätkusuutlik. Teadusliku analüüsi tulemusena on leitud, et tehnoloogia iseenesest ei oma väärtust ja ainult seda ei saa võtta jätkusuutliku konkurentsieelise allikana. IT-alastest investeeringutest saab ainult siis ärilist väärtust kui seda kasutada organisatsiooni toimimise/äri muutmiseks ja innovatsiooniks: · toote/teenuse innovatsiooniks · uueks ärimudeliks · protsessi muutmiseks Et ärilist väärtust saada, peab organisatsioon muudatuse ka tegelikult ellu viima Väidetavalt on jätkusuutliku konkurentsieelise saavutamise võimalikuks allikaks infosüsteemi juhtimisoskused . Nende oskuste all mõistetakse: · võimet mõista ja tunnustada organisatsiooni vajadusi; · võimet töötada koos funktsionaalsete juhtidega;
alusel eristatakse inkrementaalset (lisanduv innovatsioon)ja radikaalset innovatsiooni. Inkrementaalne innovatsioon kujutab endast järkjärgulist olemasolevate toodete ja protsesside edasiarendamist– see ilmneb tavaliselt praktilises tegevuses. Radikaalne innovatsioon on see- eest kaugeleulatuvam uuendus, mis avab ettevõttele täiesti uued turud ja võimalikud uued tegevusalad. Võimalus radikaalseks innovatsiooniks tekib tavaliselt teadus- ja arendustegevuse (edaspidi T&A) tulemusena, sest nende tegevuste eesmärk ongi uue teadmuse loomine. Seejuures tuleb arvestada radikaalse innovatsiooni kahesuunalist mõju ettevõtte konkurentsivõimele: ühelt poolt vajatakse põhjapanevate uuenduste ettevalmistamiseks suuri kulutusi, mis tähendavad ka suuri riske ja ebaõnnestumise korral olulisi kaotusi; teisalt võib
2.Innovatsioon Leping viitab ka ülesannete delegeerimisele. Delegeerimise abil saab omakorda aga soodustada nii konkurentsi kui innovatsiooni. Seda viisil, et delegeeritav organisatsioon võib teenuste pakkujana asuda klientidele lähemal tasemel, tal on kindel eesmärk ja tegevusvabadus. Samas peab arvestama, et avalik sektor määrab siiski mängureeglid ja seetõttu on muutusi raskem ellu viia. Vastuseisu võib põhjustada ka uuendusmeelsus, st vähem võimalusi innovatsiooniks. Uuendusmeelsus on aga sageli kinni organisatsiooni töötajates. 3.Vastutus leping tagab läbipaistvuse selles osas mis puudutab vastutust. Vastutus on pigem ametnikepoolne ja organisatsiooni sisene. Leping ja vabatahtlik sektor: vabatahtlik sektor on ebaühtlane, kontroll selle üle kes ? ja kuidas ? tagab suurema vastutuse, lepingud vähendavad iseseisvust. 4.Ümberjaotus leping suunab ressursse neile, kes seda enam vajavad ja kes on hädas. Samas aga
normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkondades; välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides. Puudused : Kuna otsused võetakse vastu kõrgemal tasemel, addressaadist kaugemal, on keerulisem võtta vastu täpselt olukorrale vastavaid otsuseid. Kuna otsustussüsteem põhineb rohkem hierarhial ning madalamal tasemel toimub vähem otsustamist, on vähem ruumi omaalgatuslikuks otsustamiseks ja innovatsiooniks. Kuna otsussüsteem on vastutuse ja ühtule huvides jäik, on tsentraliseeritud mudelis vähene adaptsioonivõime. Kuna otsusüsteem on jäik ja otsused võetakse vastu kõrgemal tasemel, on otsustamine tsentraliseeritud otsustussüsteemis ajamahukam. Eelnevast tulenevalt on tsentraliseerimine mõttekas eelkõige olukordades, kus otsused puudutavad suuremat hulka subjekte, tähtis on ühtse praktika järgimine otsustes ning vajalik on efektiivne kontroll probleemide üle. Näiteks on
Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 29. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1
Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. + lisaks siintoodule veel üks slaid loeng3 Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: *Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. * Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. * Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.
Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. · Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid: 1
ERINEVUS: Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja, neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: - Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida - Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt, veidralt - Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Loovust organisatsioonis soodustavad tegurid:
leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. Innovaatorid on huvitatud tulemusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1) Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2) Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt. 3) Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Loovust organisatsioonis soodustavad:
Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1
12. Äriidee põhikomponendid (3). Kes? Mida? Kuidas? 17. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. See on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad 13. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. innovatsiooniks. Probleem -> Äriidee Soodustavad: Ärivõimaluse omadused 1. organisatsiooni kliima - loob positiivse meelestatue * ATRAKTIIVNE 2. Demokraatlik eestvedamisstiil - juhtide loovusele avatud hoiak. Töötajatele
kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja. Subpassioners pole kontakti, ei ole aktiivsed, aga on kergesti mõjutatavad passioneride poolt, neid saab kasutada revolutsiooni elluviimisel.
53 konnal, institutsioonide arengul, osalusel rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöö- suhetel teiste riikidega. Põhimõtteliselt on võimalik lähtuda neljast erinevast konkurentsivõime kontseptsioonist või faasist. Konkurentsieelis seisneb loodusvarades. Konkurentsieelise kindlustavad ulatuslikud investeeringud haridusse, avalikku sektorisse ja infrastruktuuri. Konkurentsivõime kindlustavad innovatsiooniks tehtud kulutused. Konkurentsivõime kindlustavad teadus- ja arendustegevuse vahendid. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on riigi majandusarengut põhimõtteliselt võimalik jagada kolme faasi. Ressursipõhine. Majanduskasvu määrab peamiselt tootmissisendite kasutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). Tehnoloogia kaasajastamine toimub impordi
Peter Murdock on väitnud oma 1965. aastal ilmunud teoses “How Culture Changes”, et muu- tused sotsiaalses käitumises ja kultuuris lähtuvad tavaliselt tähendusrikastest muutustest ühiskonnas (Murdock 1965: 116). Tema jagab kultuurimuutused nelja astmesse: 1) inno- vatsioon; 2) sotsiaalne heakskiit; 3) valikuline elimineerimine; 4) integratsioon. Kultuuris on 9 American Anthropologist 1954, Vol. 56, 6, 974. 18 Murdocki järgi innovatsiooniks seestpoolt lähtuvad teisendus (variation), leiutis (invention) ja katsetamine (tentation). Kui innovatsioon tuleb väljastpoolt kultuuriruumi, on Murdocki järgi toimunud kultuurilaen. Neid probleeme on käsitlenud ka saksa etnomusikoloog Wolfgang Laade. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 11), toetub Laade teooria “Die Probleme der musikalischen Akulturation” suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi, Richard Watermanni, Bruno Nettli ja Alan Merriami ideedele
meie maailm on nagu juba valmis. See võib tunduda üsna äärmusliku väitena, kuid see ju ka tegelikult nii on. Näiteks jalgratas sai tänapäevase kuju juba 1920. aastate alguses, kuid siiani seda ainult täiustatakse paremate materjalidega ja uute rakenduslike vidinatega. Niimoodi jääb jalgratas oma põhiolemuselt ikkagi 1920. aastate tasemele. Tänapäeval ei looda enam üliinnovaatilisi leiutisi, vaid hoopis toimub vanade asjade täiustamised ja uuendused. Seega läheb enamik innovatsiooniks mõeldud raha lihtsalt raisku. Midagi täiesti uut ei leiutata, vaid selle asemel parandatakse vanu. Näiteks tänapäeva autod on oma põhiolemuselt ikkagi ju samasugused, mis need olid näiteks 1910. aastatel. Ka arvutid ei ole oma põhiolemuselt juba aastakümneid muutunud ja viljakasvatuses kasutatakse ikka veel samasuguseid meetodeid, mis olid kunagi kasutusel Mesopotaamias. Tänapäeval saadakse energiat ikka veel fossiilsetest kütustest, mis olid kasutusel ka juba 19. sajandil
annaabi.ee 
