Juhtimine ja ettevõtlus (0)

Juhtimine ja ettevõtlus
12. klassi arvutieksam
Koostas: Rasmus Prik
2010
Ettevõtlus
Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine
eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud
osapoolte huvid.
Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas
majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel.
Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma
uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks).
Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö",
samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu.
See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas
perpektiivis ka majanduskasvu.
K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski
võtmine.
Jätkusuutlik ettevõtlus
Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis
arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning
loodusvarade säästvat tarbimist.
Jätkusuutlike põhimõtete rakendamisega panustavad ettevõtted oma
pikaajalisse majandusedusse ja samas kogu ühiskonna jätkusuutlikku
arengusse.
ettevõtja
Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma
karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali
ebakindlas ettevõtmises.
Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel
kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel.
ettevõte
Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga
iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus.
Ettevõte on:
varanduslikult iseseisev ettevõtte vara on eraldatud teiste
majandusorganisatsioonide varast, ettevõtte hetke varanduslik
seis kajastakse bilansis
organisatsiooniliselt iseseisev oma raamatupidamine, juhtimine
jne
juriidiselt iseseisev omab omaette isikuna õigusi ja kohustusi
Eestis on ettevõtete liigid vastavalt Äriseadustikule:
Täisühing
Täisühing (TÜ) on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime
all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.
Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik.
Usaldusühing
Usaldusühing (UÜ) on äriühing, milles kaks või enam isikut
tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest
(täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning
vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
osaühing
Osaühing (OÜ) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.
Osaühingu tunnused:
osaühingul on vähemalt 40 000 krooni suurune osakapital;
osakapital on jaotatud osadeks;
osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest;
osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma
varaga.
aktsiaselts
Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused:
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
tulundusühistu
Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja
soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise
majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude
hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste
kasutamise kaudu vms.
Füüsilisest isikust ettevõtja
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb
majandustegevusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15. eluaastast.
Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE
kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb kanda äriregistrisse,
kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu ja Tolliametis
vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250
tuhandet krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu ja
Tolliametis.
Juhtimine
Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk
tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja
edukas kasutamine.
Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud vähemalt
planeerimist, organiseerimist, mehitamist, motiveerimist,
koordineerimist, kontrollimist ja ka võimustamist.
Enamiku funktsioonide puhul eeldatakse juhtimiseks vaja minevat
vaid kahte subjekti ­ juhti või juhte ja juhitavaid. Viimase põlvkonna
juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed pole juhtimiseks, see
omakorda aga nihutab juhtimise keskme planeerimisele,
organiseerimisele ja koordineerimisele.
juht
Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada
organisatsiooni ettenähtud toimimine.
arendusjuht
Arendusjuht on inimene, kelle töö sisu on organisatsiooni tegevuse
edendamine ja inimeste otstarbekam rakendamine organisatsiooni
põhitegevusse. Samuti on organisatsioonijuhi vastutusalas
ümberkorralduste planeerimine, arengukavade loomine ning
elluviimise koordineerimine.
Lõpetuseks...
Kas on küsimusi ?!
Lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp
Ongi siis tänaseks kõik. J