Michael E. Porter artikli „Location, Competition , and Economic Development: Local Clusters in a Global Economy “ kokkuvõte.Maailma majanduse globaliseerumine
peidab endas märgatavat
paradoksiaalset nähtust. Ühest küljest on tehnoloogilised
arengud soodustanud globariseerumist tootmises; kapitali,
tooraine , tööjõu
jne liikuvust vastavalt vajadusele ning keskendudes üha madalamatele
püsikuludele.
Teisalt on äärmiselt oluliseks aspektiks kujunenud
kohalikud klastrid
(Local clusters), mis on fenomenaalne
nähtus majandusmaailmas. Klastrid on geograafiliseks ühenduslüliks
sarnase tegevusvaldkonnaga seotud ettevõtetele. „Clusters, or
critical masses of unusual
competitive success in
particular business
areas , are a striking feature of virtually every national, regional,
state, and
even metropolitan economy, especially in more
advanced nations“ (Porter 2000)
„Even as old
reasons for clustering have diminished in
importance with globalization, new
influences of clusters on competition have
taken on
growing importance in an increasingly
complex ,
knowledge -
based , and
dynamic economy.“ (Porter 2000) Paradoksiaalne
nähtus seoses klastritega
seisned selles, et klastreid ei saa
laiemas majanduspildis mõista kui iseseisvaid üksuseid, klastrid
tõestavad
mikroökonoomika keskmes, et majandusarenguks on asukoht
on äärmiselt oluline.
Klastrid loovad „uut mõtlemist“ kohalikul,
riiklikul ning
globaalsel tasemel majandusarengus, milles rõhutavad vajadust
ettevõtete uue rolli järgi, erinevate juhtimisvõimaluste järgi
riiklikul tasandil ja teistes institutsioonides, et tõsta
konkurentsi võimekust. Konkurentsivõimekuse põhiprintsiip on, et
konkurentsivõimekus ei sõltu tootmisharust, milles konkureeritakse
vaid kuidas konkureeritakse. Ettevõte võib olla produktiivsem ja
edukam mistahes tootmisvaldkonnas, kui kasutatakse arenenud
tootmisvõtteid
(sophisticated mothods) nagu näiteks
tipptehnoloogiaid ja pakutakse unikaalseid tooteid või teenuseid.
Selline mõtteviis ei piirdu ainult teatud tootmisharudega vaid on
ülekantav kõikidesse majandusharudesse, näiteks olgu see
jalanõude-, põllumajandus- või elektroonikatootmine.
Klastrite olemasolu ning koostöö klastritega on oluline nähtus ka
valitsuste jaoks. Siin mängid rolli klastrite asukoha põhisus ning
võimalus mõjutada
tervet majandusharu.
Makroökonoomika mõjutamine
riigitasandil on tänaseks väga keeruline, kuna ettevõtted
tegutsevad globaalselt üle maailma, seega on riiklikultasandil neile
ka lihtsam läheneda mikroökonoomika tasandil läbi klastrite.
„Clusters are a
driving force in increasing exports and are magnets
for attracting foreign investment.“ (Porter 2000) Väga suur roll
on ka klastrite võimekusel suurendada eksporti ning muuta teatud
geograafiline piirkond atraktiivseks välisinvestoritele, ning
välisnvesteeringuid peetakse majanduskasvu ja -arengu üheks
olulisemaks eelduseks.
„
Firms within a
cluster often are
able to more
clearly and rapidly
perceive new
buyer needs . Just as with
current buyer needs, firms in
a cluster benefit from the
concentration of firms with buyer
knowledge and relationships, the juxtaposition of firms in
related industries, the concentration of specialized information-generating
entities, and buyer sophistication.“ (Porter 2000) Seega tõukavad
klastrid ettevõtteid tihedamale koostööle ja eelnevalt nimetatud
keerukamate tootmisvõimaluste suunas, et pakkuda innovaatilisi ja
unikaalseid tooteid. Tedlik ning kiire reageerimine
koostöövõimalustele annab turul ettevõtjale eelise, klaster loob
võimeluse olla oma koostööpartneri
(buyer) vajadustest teadlik.
Silicon Valley and Texase kohalike arvutitootjate näitel,
mis keskenduvad täpselt ja kiirelt kliendi vajadustele ning hetke
trendidele, on asukohapõhiste klastrite olemasolu innovatsiooniks ja
eduks turul möödapääsmatult vajalik. Silicon Valley edu seisnes
lisaks pidevale koostööle ning võimalusele teada oma
koostööpartneri järgmisest vajadusest tugevalt ka mitte-formaalsel
’
face -to-face’ suhtusel.
Vaadeldes minu iseseisva projekti keskmesse, milles uurin
külmkuivatus meetodi arengut ning
kasutust toidutööstuses, on
samuti toidutööstuse klaster väga olulisel kohal. Kuna
külmkuivatus meetod on toidutööstuses siiani vähe levinud ning
tegu on
high- tech tootmismeetodiga, mis on oluliselt kulukam
kui mõningad enamlevinud kuivatusmeetodid, siis on oluline teada
teiste kohalike toidutootjate vajadusi, millele aitab kaasa
omavahline suhtlus läbi klastersüsteemi. Samuti on sellise
kuivatusmeetodi puhul väga oluline koostöö teadusasutustega, mis
samuti selles klastris olulist rolli mängivad. Kahjuks ei ole
võimalik Eesti turul hetkel väga suurest konkurentsi tekkimisest
rääkida, kuna antud valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid on väga
vähe.
Kasutatud kirjandusCastells, M.; Hall, P.
Tehnopoles of The World; The making of
twenty- first -century industrial complexes. London, New
York Porter, M. E. (2000)
Location, Competition, and Economic
Development: Local Clusters in a Global Economy. Harvard Business
School
Kõik kommentaarid