50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
noppisin vt küsimuse juurde). 6. Võrgustik pikaajaline. Eeliseks dünaamiline, õppimispotensiaal. Miinuseks staatilised ebaõnnestumised. Nt Sveitsi kellatööstus oli rajatud pika ajalooga väikeste firmade võrgustikule. 18 Loeng 10: Võta kokku peamised kriitilised edufaktorid kõrgtehnoloogilise ettevõtte juhtimisel; too näiteid. Õpiku peatükk 11. Lihtsalt minu mõte- Siin all annab kirjutada palju org psühholoogiast lähtuvalt. Ärifookus Kogu tegevus peab olema seotud ettevõtte kasumi teenimisega. Ettevõte peab olemasolevaid kompetentse ära kasutama ja otsida seotust olemasolevate toodetega. Igale innovatsioonile tuleb anda ärilised eesmärgid, iga innovatsioon peab tooma tule. Oluline on see, et oma innovatilised ideed suudetakse viia turule ja need hakkavad tooma kasumit.
Nt edasimüüjad, internet. x Key Activities - Ettevõtte põhitegevused loovad toote/teenuse, viivad selle tarbijani ning loovad kliendisuhted. x Key Partners - Iga ettevõte ostab midagi sisse või osutab mingit toote/teenuse osa koostöös teiste ettevõtetega. x Key Resources - Ettevõtte toimimiseks vajalikud ressursid. 8 12. Kirjelda Porteri peamisi teooriaid! Viis konkurentsijõudu. It uses concepts developed in Industrial Organization economics to derive 5 forces that determine the competitive intensity and therefore attractiveness of a market. Porter referred to these forces as the microenvironment, to contrast it with the more general term macroenvironment. They consist of those forces close to a company that affect its ability to serve its customers and make a profit. Porter's Five Forces include three forces from ,,horizontal" competition: threat of substitute products, the threat of established rivals,
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu
ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist? Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?! Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking, in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something new must be substantially different to be innovative, not an insignificant change, e.g., in the arts, economics, business and government policy. In economics the change must increase value, customer value, or producer value. The goal of innovation is positive change, to make someone or something better. Innovation leading to increased productivity is the fundamental source of increasing wealth Innovatsiooni liigid:
K. H. Murrelli poolt 1949. a. (vt The Oxford ..., 1991, Webster´s Encyclopedic Unabridged ..., 1996) kreeka ja inglise keele sõnadest ja economics, mis vastavalt tähendavad "töö" ja "ökonoomika". Ergonoomika kui teaduse struktuuri sarnasus majandusteadusega aitas piiritleda mõiste sisu (vt Chambers 21st Century ...,1996; New Shorter Oxford English Dictionary ..., 1993). Iseloomulik on tuntud ergonomisti S. Konzi monograafia pealkiri Work Design Industrial Ergonomics (Töö kujundamine tööstusergonoomika). On ühist ökonoomika ja ergonoomika harudel: mikroökonoomika mikroergonoomika, makroökonoomika makroergonoomika, tervise- ökonoomika terviseergonoomika. Üksikud autorid eriti arvutiasjanduses kasutavad mõlemaid termineid: ergonoomikat teadusuuringute tähenduses ja ergonoomiat konkreetsete praktiliste rakenduste tähenduses (analoogselt kasutatakse sageli inglise keeles economics ja economy).
Aine "Turunduse juhtimine" (MJJV.02.083) kordamisküsimused 1. Turunduse olemus ja areng. Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjuta
0-1 (Koivuniemi and Edelmann 2003) lineaarne planeerimine/optimiseerimine 6.9.2011 27 6.9.2011 28 Portfelli valiku meetodid Dynamic capabilities Rungi 2010 6.9.2011 29 5 9/6/2011 Capability Dynamic capabilities
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid