Suveöö armastus Ajad muutuvad- inimloomus jääb samaks Ajad muutuvad ja koos nendega muutuvad ka inimesed, kuid inimloomus jääb ikka samaks. Põlvest põlve on muutunud inimeste väärtushinnangud ning iga põlvkonnaga omandatakse uusi teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud just antud eluhetkel. Näiteks, kui kunagi oli pattu tehes karistuseks ihunuhtlus normaalne siis tänapäeval ei tule selline karistus kõne allagi. Inimloomuses on nii head kui halba. Üheks negatiivsuseks on näiteks kadedus. See on üks omadus, mis on olemas igal inimesel. Mõnel rohkem, mõnel vähem. See on meie inimloomuses sees ja kui seda ei osata kontrollida võib see tekitada palju kahju. Ajalugu on meile näidanud, et kadedus võib olla see, mis viib riigi sõtta. Samuti ka ihk võimule, kuid siiski ei ole inimloomus õppinud kontrollima just nimelt neid emotsioone. Siiamaani ei osata võtta
See on hetk, kui poisid on kõigest väsinud ning ei taha enam sõdida ja oma elu eest võidelda. Samas on just selles teoses näidatakse inimese parimaid omadusi nagu hoolivus, ustavus ja huumorimeele olemasolu. Remarque näitab, kui oluline on poistele sõprus, kaastunne ja südamlikkus. Autor räägib, et tegelikult ei olegi sõda, või vähemalt ei tohiks olla, sest kõigil sõdijatel on pered, kodud ja elu ning kelleltki ei tohiks neid ära võtta. Inimloomuses on siiski ka olla igavesti ustav oma lähedastele ning vahel võivad need olla vaid paar kuud tuttavad sõdurid. Kõige sügavamat ja tugevamat omadus inimloomuses näitab siiski Knut Hamsuni teos "Victoria". See raamat räägib armastusest ja selle nautimise takistustest, mida loovad vaid inimesed ise. Teose peategelane, vaene talupojast Johannes, teeb kõik, et nende armastus Victoriaga saaks eksisteerida. Ta
" Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
eesmärkideta ja väga tume, sest ta oli kõik kaotanud mis tal oli. Oma ema surma üle kurvastamiseks tal tõenäoliselt aega ei jäänudki. Hamlet oli vaoshoitud, seadis õigluse jalule ning surm võis olla auhind selle eest. Ta pääses mustast tulvikust. Kõik said enda tegudele karistuse. Hamlet oli inimloomuse ohver. Igaüks mõistab ta võitluse põhjuseid erinevalt, kuid selle põhjus ja eesmärk on kõigile arusaadav. See on inimestele mõistetav . Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ta esindab kahte poolt, mis inimestel on. Ühelt poolt inimese tahet õiglust taga ajada ning see jalule seada ja inimese oskamatust oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoismi, mis on teatud määral olemas igas inimeses ning mida esindab Claudius.
kaotanud mis tal oli. Oma ema surma üle kurvastamiseks tal tõenäoliselt aega ei jäänudki. Hamlet oli vaoshoitud, seadis õigluse jalule ning surm võis olla auhind selle eest. Ta pääses mustast tulevikust. Kõik said enda tegudele karistuse. Hamlet oli inimloomuse ohver. Igaüks mõistab ta võitluse põhjuseid erinevalt, kuid selle põhjus ja eesmärk on kõigile arusaadav. See on inimestele mõistetav . Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ta esindab kahte poolt, mis inimestel on. Ühelt poolt inimese tahet õiglust taga ajada ning see jalule seada ja inimese oskamatust oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoismi, mis on teatud määral olemas igas inimeses ning mida esindab Claudius. Angela Kiil DS-13
armsama nimel.Tegelikult on väga vähesed inimesed sellel planeedil olles kogenud tingimusteta armastust. Võiks öelda, et tingimusteta armastust tema puhtas vormis pole võimalik kogeda planeedil Maa siinolevate raskete energiate tõttu. Fausti ja Margareta vahel oli tõeline armastus, sest tegelikult pidi Fausti hing kuuluma kuradile, aga tänu armastusele päästsid inglid nende hinged ja nad said koos taevasse. Minu arvates ei ole inimloomuses midagi keerulist, kõik elavad selle nimel, et elu oleks parem ja ilusam. Nii oli ka vanasti ja nii sain ma ka aru teosest. Osad inimesed oskavad lihtsalt ise elada enda elu keeruliseks. Pole vaja muretseda liiga palju, küsi endalt nõu ja ole alati nõus ja tea kõik läheb hästi ja kõik on hea. Liis Unt
seadused, tunded ja sõltuvused, mis paratamatult panevad enese tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on kohane või vajalik. Karl Ristikivi teose ,,Hingede öö" viies süüalune Sixten oli kohtu all just nimelt pideva mõnutunde otsimise pärast. Teda süüdistati ka isekuses ja vaid endale elamises. Ühiskonnal on igaühe suhtes teatud ootused ning võttes eesmärgiks epikuurlasliku nautlemise, tekib konflikt ning kulmukortsutamine on kerge tulema. Eneseületuse soov on juba kord inimloomuses. Vaid vähesed emotsioonid suudavad ületada seda rõõmu, mis pärast pikka ja vaevalist tööprotsessi ,,vilju noppides" valdab. J.R.R.Tolkieni teose ,,Sõrmuste isanda" peategelase Frodo teekond Mordorisse oli täis tuleproove ja kaotusi. Kääbik ei andnud alla ka raskemail hetkil ning viis täide eesmärgi, mis nõudis üliinimlikku pingutust. Kas Frodo oli üldse peale oma vägitegu õnnelik? Kodukanti naastes rõõmustas teda rohkem oma armsa elupaiga nägemine kui kangelase staatus
õnnelikuks, kui ta ei oska kasutada tarkust õnne saavutamiseks. Kui inimesel puudub tarkus siis võib ta teadmatusest kasutada seda sama rikkust ja tervist halvasti ning selle tõttu saada õnnetuks. Enne kui midagi otsustada ja ette võtta, on vaja kõigepealt järele mõelda ja valik teha, õige valik sõltub jällegi teadmistest. Keegi ei püüdle vabatahtlikult kurja poole või selle poole, mida peetakse kurjaks. Inimloomuses on soovida head kurja asemel, Platoni idee järgi ei leidu inimest, kes vabatahtlikult sooviks enda õnnetust, sest kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Vooruslik ning kõlbeline käitumine tagavadki inimesele teadmise sellest, mis on hea ja soov head tahta. Kui head tuntakse siis head ka tahetakse ja valitakse. Käitudes vooruslikult välditakse kurja.
meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku
ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Egoism – avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt), psüholoogiline egoism (inimloomuses), Eetilise ettevõtte juhtimismudelit- liimete domokraatiline osalemine jne. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid, Poliitika,Otsused,Praktika ja tegevus, Eetiliselt korrektne käitumine Töösuhete eetika. – Töö 3 funktsiooni: Pakkuda arenguvõimalust Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv Toota vajalikke tooteid ja teenuseid IT eetika. Finatsjuhtimise eetika. Kliendisuhete eetika. Tarbija põhiõigused, ebaaus konkurents. Eetikakoodeksid
Filmi lõpp on küll veidi helgem, ent üldmuljet see siiski ei paranda. Võrreldes raamatuga oli filmi sisse toodud ka tänapäevasemaid ühiskonnas leiduvaid probleeme, mis tegi teose realistlikuks. See näitas inimeste emotsioone, kui elul neile taaskord mõni halb üllatus oli varuks. Filmi mõte oli tuua välja tänapäevase ühiskonna kitsaskohad ning näidata, et ka inimestest ümbritsetuna võime me end väga üksildasena tunda. Samuti näitas see, et hoolimata kannatustest on inimloomuses ikkagi edasi elada ja leida oma õnn. Olles lugenud seda raamatut ja vaadanud filmi, on minu pilt linnast igaveseks muutunud, ma ei näe linna ainult kui meelelahutus kohta, kus käiakse klubis ja kinos, pigem on linn muutunud süngeks kohaks kus inimesed üksteisele ei meeldi ja elatakse kõrvuti tundmata teineteist.
Inimkonna sünnist alates on sõdu tegelikult peetud peamiselt ühe põhjusega ja selleks on ühe grupi inimeste heaolu suurendamine teise grupi arvelt. Alguses sõditi saagirikkamate elukohtade pärast, siis viljakama mulla ja väärisesemete pärast, kuni nüüdisaegsete lahinguteni maavarade pärrast. Küll on põhjusteks toodud õige religiooni levitamist ja inimkonna päästmist, küll vabadusvõitlust lõpuks on põhjus ikkagi heaolus ja võimuihas. Ehk siis peitub sõja põhjus inimloomuses ja et sõdu kui tagajärgi lõpetada, tuleb muuta inimest kui sõja põhjust. Raske oleks aga ühe sooviga muuta inimloomust. Kui me sooviksime, et kõik inimesed oleksid head siis tekiks probleem selle sõna ühtse seletusega. Võibolla peab lõuna ameerika suguharu liige selleks et tema mõistes olla hea tooma koju kolm naaberhõimu pealiku kõrva. Meie mõistes oleks seda raske heaks pidada. Ehk sooviksin ma esimese soovina inimestesse ühtekuuluvustunnet ning armastust teise inimese vastu
tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele- heitlikult üritab linnast põgeneda, kuid kui tal võimalus avaneb, jätab mees siiski minemata, et pigem abistada haiguse küüsis vaevlevaid inimesi. Sellist teguviisi on raske seletada, kuid autori eksistentsialismisuunitlusele ja absurdsusele toetudes võib välja tuua prantuse kirjaniku Anatole France'i väga tabava tsitaadi: ,,Inimloomuses on mõelda targalt ja käituda absurdsel moel." Kõige kummalisemad ning kahtlemata ka kõige huvitavamad isiksused on need, keda ei saa konkreetselt määratleda inimloomuse alusel. Nendes inimestes valitseb sageli lõppematu vastuolu kahe erineva iseloomu vahel, mida on äärmiselt raske üksteisest eraldada, rääkimata taltsutamisest. Just säärase tegelaskuju musternäidist tutvustab saksa kirjanik Hermann Hesse oma maailmakuulsas romaanis ,,Stepihunt". Selle teose peategelane
Prantsusmaa) I Maailmasõda: 28.07.1914-11.11.1918 Loodi Rahvaste Liit, mis kukus läbi, kuna puudusid mehhanismid karistamiseks. *suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit:
inimesekäsitluseni. Humanism kui üldlevinud kultuurivool ei tähenda üksnes elegantset keelekasutust (humanistide ladina keel), vaid ka inimese kui indiviidi [üksikisiku] ja ühiskondliku olendi vabamat käsitust. Kogu Erasmuse tegevus oli kantud sellest vaimust, mille kaks komponenti olid klassikaline haridus ja piibellik meelelaad. Ta uskus haridusse ja progressi, tema sõnumit läbis sotsiaalne kaasaelamine ja usk headusesse inimloomuses; see oli hoiak, mis laiemalt lõi läbi alles valgustatud 18. sajandil. Tüüpiline näide selle kohta oli tema arusaam abielust ja seksuaalsusest, kus ta asus täielikult naise poolele. Sellega sattus ta vastuollu meessoo tol ajal tavalise arvamusega, et abielurikkumise ja liiderliku elu pärast tuleb laita üksnes naist. Noort tütarlast ja kosilast kujutatakse "Usalduslikes kõnelustes" ("Colloquia familiara", 1518) inimliku soojusega. Erasmus ei kõhelnud
Rusuv igapäevaelu agiteeris neid oma tunnete säilitamiseks vabanema kolmandast armukolmnurga lülist, kelleks oli Camille. Nagu on öeldud: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud". Ent seesugune lahendusviis hakkas peategelasi painama niivõrd, et kooselu muutus väljakannatamatuks. Romaan tõestab, et ka armastus on tegur, mis võib inimesi segaseks pöörata ning sealjuures õeluse osakaalu hinges suurendada. Kurjuse poole olemasolu inimloomuses on möödapääsmatu ja seda seepärast, et hea ilmneks paremini. Astroloog P.Globa on öelnud, et "Nii nagu vari on vajalik valgusele, et valgus oleks nähtav, nii ka Saatan Jumalale." Kurjust on vaja võtta kui üht elu kohustuslikku osa ning lasta tal aeg-ajalt ilmneda. Kui inimene oleks üdini hea, oleks elu liiga üksluine ning ei toimuks arengut ühiskonnas. Ülim headus toob kaasa lihtsameelsuse ja kergeusklikkuse.
" Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus. Minu arvates seisneb nende kahe teguri tähtsaim erinevus nende allikates. Laiskus johtub inimesest iseendast, see on inimloomuses: Kant ütleb, et ,,alaealine" on lihtsam ja mugavam olla kui end mõtlemise pärast vaevata. Argus on sageli teiste inimeste pealesurutud: näiteks sisendatakse noortele naistele, et oma peaga mõtlemine olevat keeruline ning ohtlik tegevus. 2) Olla laisk on igati mugavam, kuna siis on lihtne vältida isemõtlemise ohte ehk vigu. Näiteks, kui sulle öeldakse ette, mida ja kuidas peaks tegema, siis isegi ettevõtmise nurjumise korral saab inimene süüdistada üksnes oma eestkostjat
" Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism. Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale. Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu Eetilise ettevõtte juhtimismudel. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid poliitika otsused praktika ja tegevus eetiliselt korrektne käitumine. Juhtkonnatasemel peaks olema määratletud, mis on need väärtused, millest ei taganeta, mille poolest on firma unikaalne, millisena tahtetakse ennast näidata avalikkusele ja kes ja kuidas aitab lahendada organisatsioonis tekkinud eetilisi konflikte.
egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad. See iseloomustab antud olukorda imehästi. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja sellest õppust võtnud. Kuid enda väiklust, ahnust ja rumalust ei ole inimloomuses tunnistada. Kui moskvalased seda suutnud oleks, saaks nad kõik pühakuteks kuulutada. Ent ei - nende jaoks oli ikka süüdi keegi teine, see oli valitsuse asi, elu talutavaks teha. Sellise lambakarja-mulje läbi tekivad selged paralleelid Nõukogude Liiduga. See võimalus kõlab üsna reaalselt, arvestades Bulgakovi elu ja selle suhet kommunistliku diktatuuriga. Kui võtta NL-i nii, nagu seda tol ajal välja reklaamiti - maad, kus on kõik võimalik, sest kõik proletaarlased
kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses. 1. Tema isa surm muudab ta endassetõmbunuks ja ilmselt ka see, kui kuuleb isa vaimult,et tema ema on abielus isa mõrvariga. 2.Kohtab vahitornis isa vaimu 3. Rändnäitlejate abil laseb Hamlet koostada näidendi,mis kajastab tema isa surma. St paljastab selle abil oma ema ja uue kuninga. 4.Seda täpselt ei mäleta
Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism 5. Eetilise ettevõtte juhtimismudel. Ettevõtjate sotsiaalne vastutus (CSR) on ettevõtjate kohustus teostada poliitikat, võtta vastu otsuseid ja järgida oma tegevuses joont, mis lähtub eesmärkidest ja väärtustest, mida püüab saavutada ühiskond (Carroll) • Filantroopilised – mida ühiskond ettevõttelt soovib • Eetilised – mida oodatakse • Õigusjärgsed ja majanduslikud – mille täitmist ühiskond nõuab
Aga õnneks pole kõik nii must ja tume, korraldatakse ju palju üritusi kus tunnustatakse heategijaid ja kangelasi. Sammut suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega halba inimest vist siin maailmas ei eksisteerigi. Igal asjal ju on oma kindlad plussid ja miinused. Ja vahel läheb ka õnneks ja plusse on palju rohkem kui miinuseid. Võiks ju isegi tuua näiteks ühe tumeda teema, liiklussurmad. Liiklussurmi on aastaga jäänud ikka palju palju vähemaks, mitte et ma nüüd selleüle rõõmustan et keegi surma on saanud aga ikka on hea
14. MIKS hukkus Hamlet? Loetle vähemalt 5 asjaolu ja selgita neid ning lisa näited teosest. Raina Rahnel 10 e Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata
Juhtub ka nii, et inimene ise ei saa arugi, et ta midagi valesti teeb. Võtame näiteks Ameerika jubedaima jõugujuhi, suurima rahvavaenlase Al Capone`i, kelle enda sõnad on: ,,Ma olen kulutanud oma elu parimad aastad selleks, et anda inimestele lõbusat ajaviidet, ja kõik, mis ma vastutasuks sain, oli sõim ning jälitatava seisund". Kas keegi oleks osanud arvata, et suurmees kuritegevuses enda kohta just niiviisi ütleks? Samas on selline asi ka inimloomuses olemas - eksija süüdistab igaüht, ainult mitte iseennast. Teiste arvustamine on mõttetu, sest arvustamine on nagu kirjatuvi, kes pöördub alati koju tagasi. Kui inimene seda mõistab, siis võib ta paljutki saavutada. Siin võib tuua näiteks Abraham Lincolni, keda on peetud kõige täiuslikumaks juhiks. Nooruses oli tal kombeks inimesi teravalt kritiseerida ja seda nii, et tema kirjutised kindlasti ka kritiseeritava kõrvu jõuaks. Kuid ta sai tagasilöögi
Nende sõprus ei kestnud kaua, sest paranoiline Rousseau oli veendunud, et Hume sepitseb vandenõuteooriat tema kui põgeniku vastu. Edinburghi jõudis Hume tagasi 1769. aasta augustis. Ta ehitas uude linnaossa maja ning elas rahulikult kirjatöid tehes. Saanud teada maksavähist, valmistus Hume surmaks sama rõõmsalt nagu ta oli elanud. Ta suri 25. augustil, 1776. aastal 65 aasta vanuselt ning ei abiellunud kunagi. OLULISEMAD TEOSED ,,Traktaat inimloomusest" Hume kirjutas ,,Traktaadi inimloomuses" 62 aastaselt, kuigi idee selle kirjutamiseks sai juba 15. aastaselt. Paljud õpetlased peavad seda teost Hume'i tähtsaimaks. Hume ise ütles, et ta tahtis näha, kas raamatul on läbilööki ning siis ka raamat lõpetada poliitika, kriitika ja moraali seisukohast. Kuna raamat laialdast tunnustust ei saavutanud, ei lõpetanud ega täiustanud ta seda lõpuni. Raamat koosneb kolmest osast: ,,Tajudest" Hume jagab inimeste tajud kaheks: ideed ja aistingud
(olgem optimistid!) teebki skeptikute ja uskujate vastuseisu lahendamatuks, sest kuidas sellele hulgale juhtumitele vaadata, on täiesti igaühe oma isiklik mure. Mõni pessimist võib arvata, et see 10% kattub ilmselt paadunud valetajate hulgaga ühiskonnas, mõni võib olla täiesti kindel, et see protsent on kinnitus ufode olemasolu kohta. Miks mitte jätta seda protsenti niisama ja öelda, et seisukohavõtuks vajalik info on puudulik? Vastus on inimloomuses. End ümbritsevasse peab lihtsalt kuidagi suhtuma, ilma suhtumiseta pilku pole olemas. Seda suhtumist püütakse siis ka kuidagi põhjendada. Ka riikide valitsused ei saa lasta end mingite ufode poolt lolliks teha -- oleks ju küllalt tobe kui mingi jõud ei alluks mitte kuidagi valitsuse mõtlemise haardele, vaid talitaks täitsa omasoodu, riik muutuks nii enda silmis naeruväärseks, kaotaks oma võimu ja mõtte. Kui ufod saaks määratleda kas liitlaste või vähemalt vaenlaste,
2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. 3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. 5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism Eetilise ettevõtte juhtimismudel. 1. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid 2. Poliitika 3. Otsused 4. Praktika ja tegevus 5. Eetiliselt korrektne käitumine Juhtkonna tasemel peaks olema määratletud: · Missugused on need väärtused , millest ei taganeta; · Mille poolest on firma unikaalne; · Millisena tahetakse ennast presenteerida avalikkusele.
näidata, kuid kohtuniku otsus oli kõikumatu: Sulle oli see õli antud üksnes üheks otstarbeks: et majakatuli põleks!. Siit loo moraal ka, et firmas ei pea sa tegema neid asju mida sult pole palutud vaid tegelema sulle konkreetse ülesande lahendamisega. Kui hakkad ühe teise ja kolmandaga seal rahmeldama siis jääb just see nõutud asi unarusse. Inimene ei jõua kõike ei peagi jõudma, aga peab milleski loobuma vähema tähtsatest asjadest aga see on raske see on juba inimloomuses. Ent enamuse millegi saavutamisest moodustab teadmine, mida sa tegelikult tahad saavutada. Liiga palju prioriteete halvab meie meeled ja meid üldiselt. Sest muidu võib tekkida olukord kus samm edasi ja kaks tagasi. Kui ma olen ülekoormatud juht oma töödest siis tuleb kirjutada ikkagi paberile prioriteedid ning tuleb järele mõelda, mis on siis kõige olulisem. Ja visuaalsemalt on see ka lihtsam. Hetkel koolis käies teen ma endale tihti nimekirja mis on tehtud mis tegemata
Õppis teoloogiat ja filosoofiat. Töötas Bernis koduõpetajana. Bern on Sveitsi pealinn. Oli filosoofiaõpetaja Jenas ja Berliinis. Jenas lõpetas töö, sest Napaleon vallutas Saksamaa ja sulges Jena kooli. Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale. Peateos: · Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline, 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu ideed elavad edasi) Dialektika areng, vaidluskunst. ,,Inimene on ajavaimu hing" ,, Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta" Artur Schopenhauer (1788-1860) Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega. ,,Mulle ei meeldi mu ema, sest tal ei ole minu jaoks aega" Ütles oma emale : ,, Tulevikus ei ole sa keegi, kui sinust räägitakse, siis vaid minu kaudu."
Kõik muud teadmised on väärtuslikud vaid niivõrd, kuivõrd nad kaasa aitavad selle ühe, keskse eesmärgi saavutamiseks. Lähteks ning aluseks selle lähemal uurimisel on aga vaja kriteeriume, mis oleksid rakendatavad vahetegemisel tõe ja vale, ige ning ebaõige vahel. Need kriteeriumid või mõõdud (,,kanon"), mis sel viisil meid avitavad eristama vajalikku mittevajalikust ning tähtsusetust, need kaanonid peavad kätkema looduses, elu tegelikkuse sees, inimloomuses endas. Kanoonika ongi see, mis tegeleb nende kriteeriumite eristamise ja kindlaksmääramisega, kanoonika ülesandeks on kuulata ,,loomuse häält". Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see, mida me vahetult tajume oma meelte varal nende kaudu saadud pilt või kujutlus vastab täielikult tajutava eseme olemusele
*probleem demokraatia tavaline inimene tohib kaasa r ääkida *millest tuleneb USA üleolek? oskus masse ära kasutada, masse mobiliseerida, vabad käed kultuuri hävitamiseks *väärtuse mõiste, moraalsesmõttes (VIRTUE) *kultuur on inmmassidele hea, see teeb inimkonda paremaks 4 *ameerika esindab anarhiat (mittekultuuri), euroopa esindab fenomeni (kultuuri) 5 II LOENG ROMANTISMi loogika: *sai elujõu sellest, mille oli korda saatnud Euroopsa valgustus: kõik inimloomuses on mõõdetav, mõistusega seletatav *Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta kõik seni mõõdetatamtu mõõdetavaks" *pöördumine inimloomuse sügavamate hoovuste poole *otsida inimloomuses ka seda, mis pole mõistusega seletatav *Schelling tahtis teada, mida kjutab endast universum kogu universum on kunstiteos *maailm on üleshitatud ILUle *kunst on oma olemuselt loomulik, KUNST VÄLJENDB ILU, MIS ON LOODUSES *loodus orgaaniline kunst on orgaanilist p äritolu
saab ka lahendada nii, et ei reageerita kaebustele. Lapsi ei tohiks ka omavahel võrrelda. Lapsed tõlgendavad võrdlusi nii, nagu nad poleks sama armastuväärsed, kui teised 9 pereliikmed. Eriti tähtis on see, et last ei tohiks armukadeduse pärast karistada, see tõukaks last veel kaugemale. Lapsele tuleks selgitada, kuidas ema aeg jagatud on ja et emal on aega ka tema jaoks. Laste inimloomuses on võistlemine. Neid ebameeldivusi tuleks hoida minimaalselt tasemel, sellepärast on oluline laste hea läbisaamise kiitmine ja kindlasti ei tohiks lubada rivaalitsemisest kujuneda kaklust. Kui vanem on lahendanud vaidlusküsimused, ei tohiks enam meelde tuletada seda, et lapsed olid ennem vaenlased, vaid tuleks käituda nii, nagu oleks alustatud puhtalt paberilt. .( Wyckoff, J. , Unell, B. C. , Koolieeliku kasvatamine häält ja kätt tõstmata, Tallinn, Ersen, 2008, lk 110-113, lk 192-195)
Ta pooldas heal kirjandusel rajanevat realistliku teatrit ning toetus realismi esteetikale. 4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage. Fookuses on hingeelu, inimestevahelised suhted, vaimuelu. Lood inimestest püüdes taotleda tõepära. Teatri kui kunsti eesmärk on tegeleda inimestega. Inimene on kordumatu isiksus, kuid temas on ka nö igavene inimene see, mis on inimloomuses. Inimese ülistamine, kuna ta on põnev ja vastuoluline. Taustaks on humanistlik mõtelaad. Teater on inimese uurimine. Inimene avaldub oma mõtetes. Räägitakse mõtlevast näitlejast, kes on suuteline oma tegevust mõtestama. Mõte aga väljendub sõnades. PANSO. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja
Moraalsust võib vaadelda mitmetelt tasanditelt lähtuvalt: a) Moraalsust tagavad ühiskonna sots.institutsioonid, mis kehtestavad inimkäitumise jaoks reeglid b) Moraalsuse juured on inimsuhetes, millel on kolm komponenti: - emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine;
innovatsioonist ning paindlikkusest, mis kahandab rahvusriigi võimalusi. Võrgustikuühiskonnas kogeb inimene aja ja ruumi surutist, ,,ajata aega" ja ,,kohata ruumi". Inimene tarbib globaalset kultuuri, mis on igal pool ja toodetud eikuskil. Võrgustikuühiskonnas sõltub juurdepääs võrgustikele ning kontroll nende üle võimu kogusest. Võrgustikuühiskonna peamiseks vastuoluks on see, et võrgud on kõikjal, samas kui inimloomuses on olla seotud konkreetse kohaga kodu, riik, rühm. · Globaliseerumine maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. · Glokaliseerumine globaalsetel protsessidel on kohalik/rahvuslik eripära. · Globaalne sotsiaalne vastutus konfliktid, sotsiaalsed probleemid ning looduslikud nähtused puudutavad kõiki, nende lahendamiseks luuakse valitsustevahelisi ning valitsusteväliseid organisatsioone, tegutsevad vabatahtlikud.
• Religioon ja Jumal kui loogiliselt seletamatu paradoks, mida saab kogeda läbi usu – suhe jumalaga peab olema emotsionaalne. Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt. • Isikliku vabaduse kolm astet: esteetiline, eetiline, religioosne – viimases täielik vabadus, isiklik, emotsionaalne suhe jumalaga. Friedrich Wilhelm Nietzsche • Apollonlikud ja dionüüslikud aspektid inimloomuses – ratsionaalsus vs irratsionaalsus – parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised.
Sisemonoloog - Kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu. Eksistentsiaalsus- inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine. Võõrandumine - Inimtegevus ja selle tulemused muutuvad talle olemuslikult võõraks ning tema üle valitsevaks jõuks. grotsesk - kummastav kirjutamisviis, mis ühendab ühendamatuid koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele. Mõisted Sonett- koosneb 14-st värsireast, (4+4+3+3) soneti värsi pikkus on 11 silpi, soneti riim peab olema puhas ja kõlav, tähtis on püant Ballaad- on vormilt luuletus, sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse dialooge. Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus.Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus.
Rebane-See valitseja, kes on nn. ``rebane`` on näiliselt hea, kuid tegelikkuses häid omadusi ei oma. Selline valitseja on inimestega manipuleeriv ning saavutab sellega edu. Lõvi- ei suuda end kaitsta püüniste eest ehk valitseja ei oska ette näha, et ta enda antud lubaduse järgimine võib pöörduda tema enese vastu ja seega ei tohiks ta lubadust pidada kui põhjused on kadunud, mis panid teda lubadust pidama. See valitseja, kes on nn. ``lõvi`` ei ole õnnestunud valitseja. Inimloomuses on uskuda seda, mida nad näevad, kuid see ei pruugi nii olla ning selle tõttu on inimesed kergesti manipuleeritavad. 8. Kas valitseja vooruslikkus on Machiavelli järgi tähtsam kui tema vooruslik maine? Tema arust on tähtsam voorusliku maine olemasolu kuid mitte vooruslikkus ise. 9. Milline on Machiavelli käsitluses rahva meelsuse roll valitseja võimu tagamisel? Rahvas peab valitsejast lugu pidama ning mitte teda vihkama ega põlgama.
Lääne filosoofiat koos selle liberaalsete individualistlike väärtustega. Loomuõiguslik põhjendus rajaneb väidetavalt indiviidi ning ühiskonna ja riigi huvide vastandumisel. Sellepärast on see mudel mõnedele mitte-euroopa kultuuridele olemuslikult võõras [Zajadlo 2001, lk 24]. 4 Loomuõiguse põhitunnused [Jõgi 1997, lk 44-45]: 1) Looduses kui harmoonilises tervikus või inimloomuses eksisteerib mingi ratsionaalne kord ehk sisemine korrastatus. See väljendub teatud universaalsetes väärtustes, mis ei sõltu inimeste tahtest, huvidest, kontseptsioonidest vms. seega tegemist on õigluse- ideaali, eetilise printsiibiga. Universaalsete väärtuse allikaks on õigusfilosoofia ajaloos jumaliku tahte (theos) väljendust, loomulike instinktid (natura) või inimõigused endast (ratio, mõistuse kontseptsioon).
Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava enesekaitse kohta samuti kompromiss: me pole kohustatud ootama esimest lööki. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas
vaadete, kriitika ja kunstikoolkondade esinemistingimusi. Kolmas on psühholoogiline. Tegeletakse moraalsete ja esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel kõlbelised ja esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe meie isikusega. Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised
Osalusprogrammide rakendamisel tuleb arvestada seda, et need ei anna otseseid tulemusi. Kui osalust raskendada õigel ajal ja õigel viisil, luuakse sellega eelsoodumus alluvate kaasahaaratuse tunde tekkimiseks ja nende enesekindluse arendamiseks. Üheks tõsiseks osalusega seotud puuduseks on see, kui osalust kasutatakse alluvatega manipuleerimiseks. Vaatamata arvukatele piirangutele on osalusprogrammid saavutanud olulist edu, sest inimloomuses on soov kontrollida temaga seotud asju. Seetõttu on osalus leidnud laialdast kasutamist enamarenenud riikides ja muutub tähtsaks abivahendiks edu saavutamisel arengumaades. Suhtlemine ja selle tähtsus Kus iganes inimene töötab, on tema oluliseks tegevuseks suhtlemine-informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine, teabe liikumine sest see haarab ka inimpsühholoogiat ja sotsioloogiat. Suhtlemine- on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune
suhetesse. Ühest küljest tahavad inimesed ühiskonnastuda, sest siis tunneb ta ennast inimesena, teisest küljest on aga inimestel suur kalduvus eralduda, sest inimene tahab kõike korraldada oma meele järgi. („Antagonismi all mõistan ma siin inimeste seltsimatut seltsivust, s.o. nende kalduvust astuda ühiskondlikesse suhetesse, milline kalduvus on aga siiski seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. Selle eeldused peituvad ilmselt inimloomuses. Inimesel on soodumus ühiskonnastuda, sest niisuguses seisundis tunneb ta end enam inimesena, s.o tunneb oma looduslike eelduste väljaarenemist. Aga tal on ka suur kalduvus eralduda (end isoleerida), sest ta kohtab endas ühteaegu seltsimatut omadust tahta kõike vaid oma meele järgi korraldada ja ootab seepärast igalt poolt vastuseisu, nõnda nagu ta iseenda kohta teab, et temal omalt poolt on soodumus teistele vastu seista.“) Inimene tahab olla teistest parem
Koomiline on peamiselt tegelikkuse reaalselt olemasolevate vastuolude ja kontrastide peegeldus. Koomilise väljendusvahendid ja keelelis-stilistilised võtted on väga mitmekesised. Põhilisteks avaldusvormideks on humoristlik, satiiriline ( terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil ) , groteskne ( kujutusviis, mis põimib koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku, osutades nõnda inimloomuses ja maailma elus kätkevale kohutavatele deformatsioonide võimalusele), irooniline ( peenekoeline varjatud pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse, nt nimetatakse rumalat targaks või laiska hoolsaks ) , millele lisanduvad varjundid ( peen- ja jämekoomika, situatsiooni- , karakteri- ,sõnakoomika, tragikoomika jt ). Koomilist võib esined kõigis zanrides, põhielemendiks on ta komöödias, farsis ( pilkeline,
Ta eristab kahte reageerimistüüpi, massikäitumise tüüpi: 1) Rütmikuulekas tüüp (raadiopõlvkond). Marssimisel ja tantsimisel ei ole vahet. Nagu ka marssides, ei hakka sa tantsides vastu. Marssimine on tatalitaarse süsteemi tunnus. 2) Emotsionaalne tüüp. Sentimentaalne. Kuidas mõjub happy end inimestele. "Valgustuse dialektika" (1947) - Adorno koos Horkhemeriga. See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta inimest, vaid muudab teda vastuvõetavaks tema valitsemisele (nt. totalitarismi levik ja massikultuur). Kultuuritööstus. Adorno jaoks pole see väärtus, et kõik maailmas on mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla
mõistuse analüüsist. Promelagonas kasutab ta analüütilist meetodit ehk ta lähtub teadusest(matemaatika ja loodusteadus). Viib tagasi mõistusele. Transtsendentaalne argument on tänapäeva filosoofias, mis on loodud Kanti filosoofia alusel: A; B → A; B. Matemaatika on seotus meelelisusega. Selle tunnetusvõime analüüs annab võimalikkuse tingimused niimoodi. Matemaatika on tõesti olemas ja on teadus(A). Neid võimeid peab analüüsima ehk millised inimloomuses olevad võimed on selle teinud võimalikus. Mis kujutab endast matemaatika? Kuidas matemaatika loomust mõista? Matemaatiline teadmine ei ole analüütiline, vaid sünteetiline. Matemaatika võrdlus filosoofiaga. Filosoofia leiab oma mõisted eest, nt. põhjuslikkuse mõiste. Filosoofia püüab selgitada neid mõisteid ehk mõiste analüüs. Matemaatikal ei ole ette antud mõisteid ehk matemaatika konstrueerib oma mõisted
annaabi.ee 
