Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Platoni voorusõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hea Platoni voorusõpetuses?

Lõik failist


Mis
on hea Platoni voorusõpetuses?



Voorused
on printsiibid , millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama,
vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda
peetakse ka tänu sellele tugevaks .



Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast,
kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad
kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on

Platoni voorusõpetus #1 Platoni voorusõpetus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor joujoujoujou Õppematerjali autor
"Mis on hea Platoni voorusõpetuses?"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vooruste eetika

VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine ­ aretee ­ tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" ­ Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja

Eetika
thumbnail
16
doc

Platoni õpetus hingest ja voorustest.

Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma

Filosoofia ajalugu
thumbnail
20
doc

Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks

Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud – tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Mistõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui tema kaasaegsed on seda üles tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda

Ajalugu
thumbnail
14
odt

Eetika: õige või väär

saa sinna midagi parata, et ta head teeb- see on niisama loomulik, kui aastaaegade vaheldumine. Aristotelese moraalsed voorused: Vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus (lahkus), eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteest äärmuslike käitumisviiside vahel. (kriitika: Kuidas aga rakendada seda „kuldset keskteed“?) Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (1919–2003) Vooruseetika kriitika: • Teoreetikud annavad küll vooruste loetelu, aga need ei kattu. Voorused sõltuvad ajast ja kohast Kui Aristoteles pidas uhkust vooruseks, siis kristluses on uhkus patt.

Eetika
thumbnail
8
odt

Euroopa ideede ajalugu

Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat eneseteostus Objektivism->subjektivism II

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
8
doc

Eetika kui teadus

head, mitte olla heategija. Deontoloogilised Immanuel deon- ,,peaks" eetikateooriad Kant (1724- Mis on inimkonna kõrgeim siht üldse? Ainult (eetiline absolutism) 1804), õnnelikkus või midagi veel? Joseph Inimeseks olemine on meile kingitud. Inimese Butler, kõrgeim siht on: Platon, 1. armastada Jumalat kogu olemusega. Sokrates, 2. armastada teist inimest kui iseennast Aristoteles need on kristliku eetika alused. (384-322 Mitte inimene pole eesmärk vaid midagi kõrgemat. eKr), Moore Vahendid mille abil me teame, mis on kõlbeline ja moraalne, leiame, mis on hea ja halb:

Eetika
thumbnail
10
doc

Euroopa ideede ajalugu (vastused kordamisküsimustele)

leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine. Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes. Naudingud ­ meelelised, vaimsed

Semiootika
thumbnail
12
doc

Eetika

tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita RAKENDATAVUS ­ peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolus inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi. EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on VanaKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates ­ tema sain tuntuks ütlusega: ,,Tunne iseennast!" Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". ­ läbi kahtluse saab jõuda inimene edasi. Inimene peab küsima, miks ja kuidas on. Inimene peab olema dialoogis. Inimene jõuab tõeni läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun