Inimene siseheitluses hea a kurja vahel (5)

Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel
Inimene on justkui puittaim, kes areneb idust täiskasvanuni, kasvatades elu jooksul üha sügavamaid juuri enda vaimuellu. Inimolendi sisemaailm on sündides nagu puhas leht, mis ajapikku puutub kokku teda ümbritsevate persoonidega ja ühiskonnatingimustega. Sel täiustumisperioodil tekib inimeses siseheitlus hea ja kurja vahel, sest keskkonnas on palju kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest.
Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest peredest ja isesuguste kommetega pärit jõnglastega. Sealt hakkab kujunema rüblikute iseloom. Seejuures aitavad kaasa kodunt saadud õpetused vanematelt, aga ka teiste laste käest. Televiisorist nähtud vägivald annab lastele vahel vääraid ettekujutusi elust ning äratab neis pahatahtlikke jooni. Lastel on aga seejuures väga raske vahet teha hea ja kurja vahel ning mõista, miks rusikavõim ei ole õige tegutsemisviis. Õnneks on lapsed üsna sõnakuulelikud ning vanemad oskavad neid õigele teele suunata. Erinevalt noorematest alaealistest on teismelistel suuremad probleemid võistluses headuse ja kurjuse vahel oma hingemaailmas. Neid ahvatlevad väärharjumused nagu narkootikumid, suitsetamine , alkohol, sõprade mõjud ning raha. Oma põikpäisuse juures on vanematel raske noori õigele teele juhatada ning sageli kalduvad nad rajalt kõrvale.
Raha on väga ahvatlev väärtus, mis mängib inimese elus suurt rolli. Rahatähtedel on võim, mis võib panna inimest astuma , kas higirabaval rahateenimise teel või otsima selleks teisi võimalusi. Kui valida kergem tee, tuleb silme ette pangaröövimisprotsess, inimröövid lunastustasuga ning palgamõrvarid, kes saavad oma töö eest suurt summat . Muidugi enamik nendest karistamata ei pääseks. Selliste rahateenimisvõimaluste juures tekib paratamatult inimeses kalduvus kurjusele, sest üks tegu viib teiseni. Seepärast on oluline, et inimesed oskaksid paika panna oma väärtushinnanguid ning seada piire , mida ei tohiks ületada.
Maailma tuleb vaadelda ka väljaspool enda suletud territooriumi, et olla kasulik ka ühiskonnale ning säilitada kainet meelt otsuste tegemisel. Selliste eesmärkidega oli noor peategelane Raskolnikov Dostojevski romaanis “Kuritöö ja karistus ”, ent, kes väga ratsionaalselt oma kuritöö sooritamisel ei mõelnud. Ta oli arukas üliõpilane, kuid teda nagu ka paljusid tema eakaaslasi vaevas rahapuudus. Raskolnikovi eesmärgiks oli parandada inimeste elujärge, võttes aluseks ajastu ideed, kus inimesed jagati kahte leeri: hall mass ja kõikvõimsad, väljapaistvad inimesed nagu Napoleon . Muidugi pidas Raskolnikov end suursuguseks maailmaparandjaks, kes suudaks aidata ühiskonda. Oma põhimõtete teostamiseks nuputas ta välja plaani, mille järgi tapaks ta kasutu liigkasuvõtjast vanaproua ning kasutaks tema varandust endasuguste elujärje parandamiseks. Oma eesmärkide saavutamiseks valis ta aga valed vahendid, mis küll aitasid tema ideed teoks teha, kuid ta ei tundnud saadud varandusest rõõmu. Raskolnikov hakkas tundma süümepiinu, mis viisid selleni, et ta andis end ise üles. Selles raskes rännakus Raskolnikovi elus on näha, kuidas inimene piinles headuse ja suuremeelsete eesmärkide ning ühiskonna survest lähtunud kurjuse ja valede vahendite vahel.
Ebaõiged vahendid panid piinlema ka noored peategelased Therese ’i ja Laurent ’i Émile Zola teoses “Therese Raquin”. Therese oli abielus Camille ’iga, oma isa õepojaga. Elati lapsepõlvest peale Camille’i ema juures ning noorte vastastikkused suhted olid pigem õe-vennalikud kui tundelised. Tingituna poisi haigusest oli Therese sunnitud oma sisemist liikuvat ja aktiivset isiksust alla suruma. Aja möödudes tuli aga mängu Camille’i lapsepõlvesõber Laurent ning Therese’i ja noormehe vahel tekkis kirglik armastus. Rusuv igapäevaelu agiteeris neid oma tunnete säilitamiseks vabanema kolmandast armukolmnurga lülist, kelleks oli Camille. Nagu on öeldud: “Armastuses ja sõjas on kõik lubatud”. Ent seesugune lahendusviis hakkas peategelasi painama niivõrd, et kooselu muutus väljakannatamatuks. Romaan tõestab, et ka armastus on tegur, mis võib inimesi segaseks pöörata ning sealjuures õeluse osakaalu hinges suurendada.
Kurjuse poole olemasolu inimloomuses on möödapääsmatu ja seda seepärast, et hea ilmneks paremini. Astroloog P.Globa on öelnud, et “Nii nagu vari on vajalik valgusele, et valgus oleks nähtav, nii ka Saatan Jumalale.” Kurjust on vaja võtta kui üht elu kohustuslikku osa ning lasta tal aeg-ajalt ilmneda. Kui inimene oleks üdini hea, oleks elu liiga üksluine ning ei toimuks arengut ühiskonnas. Ülim headus toob kaasa lihtsameelsuse ja kergeusklikkuse. Mõlema poole olemasolu aitab inimesel paremini kohanduda erinevate situatsioonidega.
Tingituna kahepoolsest isiksusest peavad surelikud valima, millal millist osapoolt oma sisemaailmast näidata. Seda on väga hästi kujutanud Robert Louis Stevenson novellis „Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'i kummaline juhtum”. Peategelane on lugupeetud doctor Henry Jekyll, kes ekperimenteerib inimese duaalse loomusega. Edward Hyde on aga doctor Jekyll’i halvaloomuline ilming, kes esineb individuaalse inimesena . Teda süüdistatakse kuritegelikkuses terve teose jooksul. Stevenson püüab lahti seletada headuse ja kurjuse vastastikust olemust, mida ei saa üksteisest kergesti eraldada. Ta toob välja, et inimkarakterites on mitmeid vastuolulisusi. Kardetakse leida tõtt inimeste “ minas ”. “Igal inimesel on nagu Kuulgi oma varjatud pool, mida ta kunagi kellelegi ei näita”. (Mark Twain) Selle väitega olen ainult osaliselt nõus, sest tingituna paljudest faktoritest on inimesed vahel sunnitud näitama ka oma põrgulist poolt.
Indiaani tarkus ütleb, et igas inimeses on kaks hunti – üks hea ja teine kuri. Iseloomu kujunemine sõltub sellest, kumba paremini toidetakse. Sündides on inimeses mõlema alget, kuid see, milline neist saab valdavaks, sõltub elu jooksul läbitud raskustest, übritsevast miljööst, väärtustest ning inimsuhetest. Siseheitluses iseendaga valib inimene ise just selle teekonna, milles end kõige kindlamalt tunneb.