Ajad
muutuvad, inimloomus jääb samaks
Öeldakse,
et inimeste suurimad nõrkused ei muutu kunagi, ning see takistab
arengut. Samuti lõhuvad pahed meie igapäevast elu ning takistavad
tihti õnnelik olemast. Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks
muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega
rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid mis ei muutu eales inimestes?
Kindlasti
üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus . Tennessee
Williamsi näidendis "Klaasist loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab
meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale
rikkale mehele peale sundida . Amanda auahnus lõhkus tema perekonna.
Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
277 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pinkshit
Õppematerjali autor
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui
väljaõpet saadi poisid rindele, sõdis samas rindelõigus Hitleriga. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja müügiagendina. Kirjanikukarjäär algas romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" mis sai hetkega väga populaarseks. Kuna raamat oli väga vastumeelne natsionaalsotsialistidele, põletati osa Remarque raamatuid tuleriidal, sügavalt sõjavastane ,,Läänerindel muutuseta ,, Jutustab inimeste läbielamistest sõjas ning sellest, kuidas üks põlvkond jääb ilma oma elu ühest kauneimast osast-noorusest. Autor püüab võimalikult lihtsalt näidata seda, mida üks sõda endaga kaasa toob ja kuidas see inimest igaveseks muuta võib. Paul Baumer on 17-aastane koolipoiss, kes läheb klassivendadega vabatahtlikena rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised
vajalikud tingimused on väga minimaalsed. Kas kõik ohutusnõuded on täidetud? Uudisteportaalile tuli anonüümne kõne, et kuulus põgenik Vautrin varjab ennast selles samas pansionis. Vautrin on relvastatud ja ülimalt ohtlik. Soovitame kõigil mõnda aega Vauquer´ pansionist eemale hoida. Hinnad on küll soodsad, aga ei oska ette näha, millise toa saad. Esimesel korrusel on normaalsed ja heade tingimustega toad. Minnes korrus korruse haaval ülespoole, muutuvad toad järjest jubedamaks. Tingimused elamiseks on kohutavad. Lisaks elavad pansioni elanikud põgenik Vautrin´i hirmuvalitsuse all. Majas elab palju erinevaid inimesi: üliõpilased, vanemad inimesed ning ka kriminaalid. Proua Vauquer´i kahtlustatakse ka rantjeena olemises. Nimelt elab ta kellegi teise tulu arvelt, mitte oma teenitud raha eest. Ta otsib endale rikkaid elukaaslaseid. Isa Goriot, kes oli pansioni elama
suurt tähelepanu materiaalsetele asjadele. Ta soovib üle kõige, et isa teda armastaks ja temale rohkem oma aega pühendaks. Ta mõtleb tihti ka oma emale, kes on surnud. Selle aja jooksul kui Rebecca väikelinnas viibib, mõistab ta mitmeid asju ja saab teada palju uut, mis elus tähtis on. Pille on kodutu, keda Rebecca kohtab otsides kohta, kus ööbida (sest hotelli ilma täiskasvanuta tuba võtta ei saa). Pille räägib Rebeccale, kuidas ta kodutuks jääb ning too on imestunud kuuldes, et alati ei pruugi inimene süüdi olla selles, et ta elab tänaval ja otsib toitu prügikastidest. Alguses suhtub Rebecca Pillesse küllaltki ebasõbralikult ja võõrastavalt, kuid mõistab peagi, et Pille on väga hea ja kena inimene. Neist saavad päris head sõbrad. Pille on üllatunud nähes, kui täiskasvanulikult võib Rebecca mõelda ning kuidas too oskab asju ajada nagu suured inimesed. Pille elu on olnud väga raske ja kurb
Ema hoolitseb Leemeti ja Salme eest väga hästi. Ühel päeval otsustavad Leemet, Hiie ja Pärtel minna külasse, et vaadata kuidas seal elatakse. Külavanem Johannes tutvustab neile kõiksugu asju, millest sõbrad varem polnud kuulnudki, näiteks leiba, mida ta neile ka maitsta annab. Nad kahetsevad, et proovisid. Samuti tutvustab Johannes neile jumalat, püüdes neid sellega koos peredega külasse meelitada. Kui Pärtel koos perega külasse kolib, jääb Leemet üksikuks, kuna ka Hiiel ei lubata temaga eriti palju aega koos veeta. Tema igapäevaseks sõbraks jääb Ints, kellega Leemet koos palju aega veedab ja kes tutvustab Leemetile usside pesa ning enda isa, ussikuningat. Nad vestlevad kõigest, kuigi neil on enamikele asjadele oma arvamus. Kui Ülgas otsustab, et on vaja Hiie haldjatele ohverdada, siis saab kogu lugu alles esimese tõelise tõuke
Tänapäeval võime paralleele tõmmata suitsetamise, joomise või narkootikumide tarbimise pärast. Tahetakse näidata oma kaaslastele, et nad on julged, vaprad ja igat moodi kõvad mehed. 10. Tagatiseta lubadused (mis silmist, see südamest) Alati kuhugi ära minnes lubatakse kontakti hoida, kirjutada, suhelda jms. aga uues kohas on uus ja põnev ning unustatakse vanad sõbrad ja tuttavad. Nii ka siin. Pärtel kolis ära külla ja lubas Leemetil hakata metsas külas käima ning jääda samaks poisiks, kes ta metsas olid, kuid keskkond mõjutab meid suurel määral. Ühiskonnas valitsevad tavad, arusaamad ja uskumused. Inimene on nõrk ja habras ning ta laseb kollektiivsel ühismõtlemisel end juhtida, sest nii on kergem. On kergem minna vooluga kaasa, kui hakata teises suunas ujuma. Sellepärast on Leemet tähelepanuväärne, sest tema ujus alati teises suunas. 11. Lollus on tugevam kui tarkus Kummaline, et ussisõnad on unustatud, kuid usk haldjatesse jääb
Imede Õu oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimusid vargused, mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja. veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda. Ta sattus Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid
Ta ei taha olla nohik, kellega mitte keegi ei suhtle. Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid