INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1. Bonobo - http:// cincinnatizoo.org/wp-content/uploads/2014/02/bonobo.jpg • Pilt 2. MJ ...
väike, et kvoote müüa, kuid samal ajal peame mõtlema teiste riikide peale, kus situatsioon nii hea ei ole. Keskkonnasäästlikkus on sellel sajandil saanud suurimaks probleemiks, mis puudutab kogu inimsugu. Maailma elanikke ühendavad ühised ohud. Teaduse areng on kaasa toonud palju tarvilikku, kuid tänapäeval on see hakanud inimkonnale ohtu kujutama. Viimastel aastakümnetel on arenenud farmaatsia. Süütutest ravimitest on saanud võimsad vahendid inimliigi mõjutamiseks. Oleme jõudnud aega, kus massiliselt kasutatakse vaktsiine kõige tühisema haiguse vältimiseks. Ravimikompaniide hüvanguks levitatakse paanikat haigustest nagu linnugripp, vaid selleks, et müüa oma tooteid. Teadmatuks jääb ainult see, kas vaktsiinidest ka tegelikult kasu on või on tegu ainult müügitrikiga. Võib juhtuda, et ravimitest saavad alguse rasked haigused. Aja kulgedes on muutunud maailm nii ohtlikuks, et usaldada ei või mitte midagi.
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige
tegelikkuses äärmiselt raskesti teostatav. Selles, et inimesed saavad hakkama praeguses ühiskonnas, ei kahtle keegi , aga kas on ka võimalik olla üksi. Üksildasele, kes pidevalt seltsi otsib, olevat sõber ikka kolmandaks. On ju teada, et inimene paremini saab ikka hakkama teiste omasuguste keskel. Zarathustra sai ka ju hakkama olles üksinda mägedes. Just sisemise dialoogi olemasolu pean ma üheks üliinimese eelduseks ja praeguse inimliigi puuduseks. Dialoog mina ja mind vahel, mis suudaks olla objektiivne ja arutlev teeks inimese väga lühikese ajaga palju targemaks. Selleks aga, et need kaks vaenupoolt saada koostööd tegema on vaja aega ja üksindust. Kõik aga ei suuda taluda nende kahe vastandliku poole dialoogi enda. See paneb inimarengule piiri. Hullus on see, milleni jõuab kogu areng, mis on inimesele liiga kiire või vale.
Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku puutuvad moodustuvad neist paarid. Geenid tagavad liigipõhilise ülesehituse (kaks silma, kaks kätt jne). Peale välimuse, vastutavad nad ka meie käitumise arengu eest (käitumise geneetika). Geenotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Mõned geenid mõjutavad oluliselt üht kindlat tunnust, teised mõjutavad mitmeid tunnuseid või interaktsiooni kombinatsioonina. Kaks geneetiliste mõjude uurimise traditsioonilist meetodit on kaksikute uurimused ning lapsendamise uurimused. 1. Kaksikute uurimused – tavaliselt sünnitab iga kaheksakümnes naine kaksikuid. Nad võivad olla ühemunakaksikud (ÜK) või erimunakaksikud (EK): 1
toetub ainult valele, ,,head inimesed" ehk kristlased, kes tunnistasid ainult kristlikku moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks, sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte, et luisati kokku, ,, hing " ja ,, vaim" , preestrid on end läbi vale ja valskuse upitanud inimkonna õpetajateks ja juhtideks. Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest ainult nii võib inimene ,, suureks saada". Ta lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud ,, jumal". Selleks avab ta minu arvates inimloomuse põhielemendid, mida on peetud kristliku moraali pahedeks, mida inimene peaks nö. jumalasõna järgi ohjeldama, kuid saab ka teisiti. Ta õpetab läbi enda, kuidas võidelda inimesel vimmaga, sõjakusega, ründamistahtega, instinktidega, kaastundega, üksildusega.
edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. Kasvatus on: sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse(KASVATUSSOTSIOLOOGIA), inimliigi arendamine (FILOSOOFILINE ANTROPOLOOGIA), isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis) Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud, perioodiline, on algus-lõpp, koolitusi annavad professionaalsed pedagoogid. KASVATAJA TEGEVUS
Erinevaid maalinguid ja esteetilise eesmärgiga loodud käsitööd on leitud inimeste algusest saati. Seega võib seda pidada üheks vanimaks valdkonnaks, mis ei ole seotud otseselt meie põhiinstinktidega. Tänapäevaks kaunite kunstide teadmised ajalooliselt kõrgelt arenenud ning seda peetakse väärtuslikuks igas kultuuris. Teise aegade algusest saati omandatud teadmiste valdkonnana võib välja tuua usuteaduse. Kuna erinevaid rituaalseid toiminguid on samuti teostatud alates meie inimliigi arengust ja läbi ajaloo on tekkinud ja kadunud tuhandeid erinevaid usundeid. Siinkohal võib aga tekkida küsimus, kas seda saab pidada kvaliteetseks teadmiseks, sest erinevate usunditega seotud infot ei saa kuidagi tõestada ja seega ei saa seda pidada ka faktipõhiseks. Kuid siiski on see ühiskonnas jätkuvalt väärtuslik ja jagatud teadmine, millest mõned usundid näiteks kristlus ja islam, mis oma olemuselt on aastasadu ja kohati aastatuhandeid jäänud suhteliselt samaks.
Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilid Homo habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Koht sugupuus Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim,
Eriti suur segunemine on toimunud ja toimub praegugi Ameerikas, kuhu uusajal rändas palju eurooplasi. Samuti sattus sinna enamjaolt tänu orjakaubandusele palju negriidse rassi esindajaid Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad? Et tõesti saab, selgub ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis ehk sarnaste rakkude kogumis. Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju.
Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7) Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks sooritatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, mille abil saab uurida kehaehituse erinevusi ja vaadelda inimrasside vahekordi. Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega ja tänu sellele on võimalus inimkonnal imetleda aastatuhandete taguseid esemeid. Kultuuriantropoloogia on antropoloogia kõige mitmekülgsem ja laiem haru, mille alla kuuluvad mitmed iseseisvad teadused. Selle alla kuuluvad etnograafia ja etnoloogia
võrdsus, suund arenenumaile ühiseluvormidele, vendlus. Põhiideede areng: ühiskond on konflikt, klassiteadvuse muutumine, kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele. Roheline ideoloogia: Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism/harmoonia, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus) Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini), kultuurirahvuslus(herder, fichte), poliitilne rahvuslus(asumaade vabadusvõitlus, rahvusriigid). Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine
kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele? Hobbes "kõva käsi" (riik) valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid. Talcott Parsons inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele kuna nad on need internaliseerinud. Sotsiobioloogia inimliigi esindajatel on evolutsiooni jooksul kujunenud kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu, kuna selline vastumeelsus on soodustanud inimeste võimet liigikaaslastega koos elada. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Robert Axelrod koostöö võib tekkida ka ratsionaalsete indiviidide vahel ilma, et
sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. Oht seisneb selles, et kitsaid erialasid 6 World history, http://vlib.iue.it/carrie/reference/worldhistory/sections/19impact.html 7 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 8 Reformatsioon, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/reformatsioon.htm arendavad teadlased jõuavad tulemusteni, mis jõudnud kaugele ette inimtunnetuse taluvuspiirist võivad põhjustada inimliigi hävingu.9 Ka usundid hakkasid lahknema tekkisid protestantlikud kirikud 10, millest tuntuimad on Luteri, Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige
Gary Becker. Majandusteaduslikku lähenemise rakendamine teistele sotsiaalse elu valdkondadele peale majanduse (pereelu, abiellumine, kuritegevus jne). Eeldab et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad, kes püüavad igas olukorras saada maksimaalset kasumit. See lähenemine kogub sotsioloogias aina rohkem poolehoidjaid. Sotsiobioloogia Edward O Wilson. Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt. Geneetiliselt määratud käitumine on kujunenud inimliigi evolutsiooni käigus ja on aidanud kaasa meie esivanemate edukale ellujäämisele ja paljunemisele (st. geenide edasikandumisele). Tänapäeva inimeste käitumist juhivad need samad geenid. Sotsiobioloogia sai kohe peale tekkimist 1970ndatel suure kriitika osaliseks; seda kritiseeriti rassismis, seksismis, determinismis, parempoolsuses jms. Evolutsiooniline psühholoogia sotsiobioloogia uuem nimetus. Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu
loendamatute tegurite mõjul, mis ühiskonna rüpes pidevalt uuesti sünnivad, aga ka terve hulga omaksvõetud teadmiste ja eksituste, kehaehituses toimunud muudatuste ja kirgede katkematu möllu mõjul. Me ei leia enam kuskilt kindlate ja muutumatute printsiipide järgi toimivat olendit, seda taevalikku ja suursugust lihtsust, mille tema looja talle kord omistas, vaid ainult kirgede korratu kontrasti, mis peab end arutluseks, ja jampsiva aru. Veelgi julmem on see, et inimliigi areng tervikuna eemaldab teda lakkamatult tema algsest seisundist, ja mida rohkem meile koguneb uusi teadmisi, seda enam kaotame käest vahendeid, mille abil saaksime omandada kõigest kõige tähtsamat; ja et teatud mõttes oleme just inimest tundma õppides jõudnud nii kaugele, et me teda tegelikult enam ei tunne. Kerge on näha, et just inimeste kehaehituse järjestikustest muutustest tuleb otsida nonde eripärade esmapõhjust, mille tõttu indiviidid üksteisest eristuvad, kuigi nad
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
asuval Merkuuril, mis tuleneb sellest, et Veenuse atmosfääris toimub tugev kasvuhooneefekt. Veenusel arvatakse olevat Maaga väga sarnane siseehitus südamiku, vahevöö ja koorega. Tema vedel raudsüdamik on küll piisavalt suur, aga Maaga võrreldavat magnetvälja ei tekita, kuna tema temperatuur on liiga kõrge. Veenuse eritunnuseks on üle 1000 vulkaani ja 90 korda Maa-pealset väärtust ületav puruksmuljuv õhurõhk. 2.3. Maa Peaaegu kogu meie inimliigi ajaloo jooksul oleme olnud eksiteel, et meie elame kosmilise orkestri keskel ja Maa on orkestrijuht, ehk siis et Maa paikneb Universumi keskmes ja kõik tiirleb justnimelt ümber tema. Tegelikult tiirleb Maa nagu seitse teist peaplaneeti ümber Päikese, moodustades ühiselt Päikesesüsteemi. Maa on eriline selle poolest, kuna teadaolevalt on ta ainukene planeet Universumis, millele toetub elu, mis on arenenud sellise tasemeni, et uurida ennast ja ümbritsevat kosmost. Kõik
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest
kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab). Millal iganes inimeste või loomadega tehtud uurimus ka läbi viiakse, peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus, jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond. Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne viljastamist. Vanemad emad võivad suurema tõenäosusega sünnitada Downi sündroomiga lapse. Kuigi ei saa öelda, et käitumine tuleneb peamiselt geenidest ja
inimmõju loodusele on vaja teada ka inimkäitumise reeglipärasusi ja selle sotsiaalseid ajendeid); 20.sajandil alguse saanud ökoloogiline kriis: 1960-1970 suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimetegevuse mõjudest. Loodusteaduste areng ja ökoloogia esiletõus 1980ndatel (keskkonnaobjektid ei eksisteeri üksteisest sõltumatult, vaid on omavahel seotud, inimliik on 1 lüli ökoloogilistes süsteemides; inimliigi mõju ületab ökosüsteemi vastupanu ja taastevõimet); sündmused: Tšernobõli katastroof; Nevada elavhõbe kaevandus, Virumaa fosforiidisõda. Teadmised inimgruppide ja indiviidide hoiakutest ja käitumisest aitavad teha poliitilisi valikuid, hinnata inimeste valmisolekut muutusteks. Keskkonnakäitumisvalikuid mõjutavad tegurid: (Fishbein ja Ajzen) Hoiakute kujunemine Psühholoogilised tegurid: 1. ankurdamine - keeruliste nähtuste mõtestamine olemasolevate teadmiste ja
Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab selliseid erinevusi seksuaalse dimorfismiga (isased olid oluliselt massiivsemad, suuremate hammaste ja ajuga), teised aga tuletavad neist erinevustest kaks esmase Homo liiki: väiksema ajuga ja väikeste hammastega Homo habilis ning suure ajuga (üle 700 cm³) ja suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendab kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ajal ja järelikult sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just teise (kaheliigilise) seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilid Homo habilis'ele ja Ida-Turkana omad rudolfensisele. Seda viimast vormi peetakse tõepärasemaks eellaseks hilisematele inimliikidele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest
selle tagajärjel semiotiseerunud aine Aine semiotiseerumine kultuuris võib olla kas teadliku või teadvustamata protsessi tulemus Aine semiotiseeurmine kui protsess sunnib üle vaatama inertse mateeria ja semiootilise aktiivsuse kui nähtuste suhteid Semiotiseerunud aine sisaldab mudelite jälgi ja kehastusi, millel on suur potentsiaal aktiveeruda uutes (sh probleemsetes) semioosiprotsessides nii inimliigi kui teiste liikide puhul Semiotiseerumise mõiste seab küsimuse alla, kas me saame alati semiootiliste protsesside ja mittesemiootilise füüsilise maailma vahele nii ranget piiri tõmmata. Erimõisted: semiotsiid Inimese Umwelti ja semiosfääri arenemine toob paratamatult kaasa 0 ja 1 looduse vähenemise eluslooduses 2 looduse kasvamise arvelt. See protsess võib olla sageli võõrsemiootilise ruumi suhtes agressiivne ehk vallutav.
valdkondadele peale majanduse (pereelu, abiellumine, kuritegevus jne). Eeldab et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad, kes püüavad igas olukorras saada maksimaalset kasumit. Ratsionaalse valiku teooria on tänapäeva majandusteaduse nurgakivi ja see kogub ka sotsioloogias aina rohkem poolehoidjaid. Sotsiobioloogia Edward O Wilson (1929-) Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt. Geneetiliselt määratud käitumine on kujunenud inimliigi evolutsiooni käigus ja on aidanud kaasa meie esivanemate edukale ellujäämisele ja paljunemisele (st. geenide edasikandumisele). Tänapäeva inimeste käitumist juhivad need samad geenid. Sotsiobioloogia sai kohe peale tekkimist 1970ndatel suure kriitika osaliseks; seda kritiseeriti rassismis, seksismis, determinismis, parempoolsuses jms. Evolutsiooniline psühholoogia – sotsiobioloogia uuem nimetus.
kaugele minevaid hüpoteese, mille kontrollimise teeb võimalikuks moodsate tehnikasaavutuste kasutamine inimese närvisüsteemi uurimisel. 5. Pärilikkus ja inimeste erinevused 5.1. Muutlikkuse seletused Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele. Bioloogid on seisukohal, et inimliigi nii anatoomilised kui ka psüühilised tunnused on arenenud bioloogiliseevolutsiooni tulemusena. Need omadused arenevad päriliku muutlikkuse ja loodusliku valiku tagajärjel. 5.2. Geneetilise uurimise meetodid 5.2.1. Genealoogiline meetod Suguvõsa uurimise ehk genealoogiline meetod sobib monogeensete ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevuse uurimiseks. 5.2.2. Tsütogeneetiline meetod Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karüotüübi
Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859). Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipärased kurjategijad, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis. Lombroso märkis, et paljud metslaste tavapärased toimingud nagu tapmine, vägistamine ja kannibalism on alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid, mi ssolid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis, et sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutult suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured kõrvalestad, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk
Pesastumine kas emaka ees- või tagaseinas. Protsess kestab 5 päeva. Prenataalne areng- igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosomi. Sügoot (peale viljastumist) sisaldab 23 paari kromosoome(iga paari üks liige on emalt, teine isalt), mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sellal, kui mõned geenid vastutavad kõigi inimliigi esindajatele ühiste süsteemide- südame, vereringesüsteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n näo kuju, kasv, silmade värv ja muu. Ka lapse sugu on määratud geenide kombinatsiooniga. Sugurakkude kromosonaalsed omadused Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y).
Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine, karvakasvu vähesus, proportsioonid (kehaga võrreldes suhteliselt suur pea, väikesed käed ja jalad). Selline, naise justkui lühemajalisem areng, oli seostatav sellega, et naisele oli loodus pannud teise ülesande kui mehele naine pidi lapsi sünnitama ja kasvatama, samal ajal kui mees oli eelkõige oma aju kasutav sotsiaalne olend. Asi läks nii kaugele, et käidi ettevaatlikult välja mõte, et on olemas inimliigi sees kaks alamliiki mehed ja naised. Mittejuudi arstide vaen oma konkurentide suhtes kujundas teooriad, mille kohaselt juudid on erinevate patoloogiate kandjad. Seda oli oluline rõhutada, sest toonane arstieetika käskis arstil olla terve. Seletusi juutide kehvale tervislikule seisndile oli erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni
munarakk, milles on 23 kromosomi. Sügoot (peale viljastumist) sisaldab 23 paari kromosoome(iga paari üks liige on emalt, teine isalt), mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudeomane diploidne (kahesus, mehe ja naise kromosoomide kooslus)kromosoomistik. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sellal, kui mõned geenid vastutavad kõigi inimliigi esindajatele ühiste süsteemide- südame, vereringesüsteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n näo kuju, kasv, silmade värv ja muu. Ka lapse sugu on määratud geenide kombinatsiooniga. Sugurakkude kromosonaalsed omadused Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y).
allperioodideks, mida ükshaaval käsitletakse. Uusaeg jääb Musta Katku (1348) ja Esimese maailma-sõja (1914) vahele: kindlate piiride ja iseloomuga periood inimkonna ajaloos. Uusaeg saab alguse sellega, et sünnib "uus inimene": "Uus ajajärk ei alga siis, kui puhkeb või lõpeb mõni suur sõda, viiakse ellu mõni otsustav territoriaalne muudatus, vaid sellel hetkel, kui areenile ilmub inimliigi uus varieteet. Sest ajaloos loevad vaid inimkonna seesmised läbielamised." Käsitlemist leiab peamiselt vaid kõrgkultuur, esma-joones kaunid kunstid, filosoofia, religioon ja teadus. *****MÕJUKAMAD SUUNAD JA DEFINITSIOONID & ESINDAJAD***** Mentaliteediajalugu Tähelepanu pööramine inimeste mõttemaailma uurimisele. Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid
Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid sooritustestid
Ameerika asustati kõige hiljem, kolme eri lainena. Hiljuti leiti Altaist, Denisova koopast paar inimluu tükki, mille DNA erineb nii neandertali kui pärisinimese omast. Veidi sugulust melaneeslastega. Kolmas samal ajal Aasias elanud liik, kes puutus kokku pärisinimeste ühe ida poole rännanud rühmaga. 145. Homo floresensis ja Denisova koopa inimene: mida on neist teada saadud? Mullu jooksis läbi lehtede uudis: Indoneesia idaosast, Florese saarelt leiti uue inimliigi H. floresensis fossiile. See oleks muidu nagu H. erectus, ainult et härjapõlvlase kasvu. Paljudel imetajatel on tekkinud saartel kääbusvorme, näiteks meie oma liigil H. sapiens Andamaanidel. Üllatus oli selles, et H. floresensis elas veel viimase jääaja lõpupoole, 15 000 aasta eest, kui Indoneesias elasid juba ammu pärisinimesed. Isegi kohaliku rahva pärimused pidavat mäletavama kummalisi metsakääbuseid. (See pole küll tõend, sest trollija päkapikujutte tunnevad kõik rahvad)
Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid
KULTUUR JA MÕTLEMINE Lev Võgotski (1896-1935). Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine. Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt. Kool (tekib koolis) nõuab abstraktset ,,loogilist" mõtlemist, praktilises elus pole abstraktset loogikat vaja. Mõtlemine toimub kultuuri poolt pakutavate tööriistade abil. SOTSIOBIOLOOGIA Edward O. Wilson (1975). Inimkäitumine on eelkõige mõjutatud inimliigi evolutsiooni jooksul kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Sotsioloogia ja teised sotsiaalteadused peavad saama bioloogia aladistsipliinideks. Kaasa sündinud käitumisviise: keel, keelevõime; eelistused vastassugupoole osas; vägivaldne käitumine. KÄITUMISGENEETIKA (behavioral genetics) Uurib kui palju käitumisest on kaasa sündinud inimesele. Uurib milline on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumisele, isiksusele, võimetele jms. Kumb (geenid või keskkond) mõjutab inimest
Semiootika e semiootiline lähenemine põhineb seega arusaamisel, et looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos /Peirce'i termin) Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Inimeste ja teiste loomade vaheliste Orgaanilises vallas Märgitoime ehk semiootiliste mooduste arengu, inimliigi kui sellises (sh SEMIOOS keele ja siit ka ajalooliste traditsioonide endosemiootilised ning kultuuri kaudu üldse: protsessid): INIMSEMIOOS BIOSEMIOOS Taimede ja loomade vaheliste, loomade seas esinevate ning loomade ja ümbritseva füüsilise keskkonna vaheliste semiootiliste mooduste arengu kaudu: ZOOSEMIOOTIKA Taimeriigi siseste ning taimede ja ümbritseva füüsilise keskkonna vaheliste semiootiliste mooduste arengu
..". (Lombroso, 1972, lk 21-26) Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipäraseid kurjategijaid, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis, kaugete esivanemate, metslaste omdaduste taaselustumine tänapäeval. Nagu Lombroso tabavalt märkis, on paljude metslaste tavapärased toimingud, nagu tapmine, vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks. Seetõttu olevat võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid, stigmasid (stigma – kr k piste, arm, märk), mis olid iseloomulikud primitiivsetele inimese eelastele. 13 Anatoomiliste eripäradest tõi Lombroso välja näiteks kurjategijate suhteliselt väikese kolba mahu (aju suuruse) (kuigi osal kurjategijatel, mõrvaritel, olevat vastupidi suur pea ja aju) ja
Homo habilise luuleidude klassifitseerimisel puudub tänini üksmeel. Ida-Turkanast on leide vanusega 21,6 milj a, mis erinevad teistest suurema ajumahu ning suuremate hammaste poolest. Osa uurijaid põhjendab seda erinevust seksuaalse dimorfismiga. Teised tuletavad neist aga kaks erinevat esmase Homo liiki, kellest üks on väiksema aju ja väikeste hammastega Homo habilis, teine aga suure ajuga (üle 700cm³) ning suurte hammastega Homo rudolfensis. See tähendaks kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ja samal varasel ajal ning sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just kahe-liigilise seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilsed luuleiud Homo habilisele ja Ida-Turkana omad Homo rudolfensisele. Viimast vormi peetakse tõenäoliseks eellaseks hilisematele inimliikidele. Homo habilised olid u 120140 cm pikad ja kaalusid u 40 kg. Võrreldes tänapäeva inimestega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed
inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist inimese evolutsioonis.Lombroso märkis,et paljud metslaste tavapärased toimingud,nagu tapmine,vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks.Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid,stigmasid,mi solid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis,et sünnipärastel kurjategijatel on sagely tohutu suured lõualuud,kõrged põsenukid,puhmas kulmukaared,hiigelsuured silmakoopad ja suured,kõrvalestad,madal ja kitsas laup,suhteliselt pikad käed,tumedam,s.o pigmendirikkam nahk
aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu bioloogilisele parandamisele pühendunud teadusharu kohta võeti kasutusele 1883. a inglise teadlase F. Galtoni poolt. Galtonit mõjustas evolutsiooniõpetus ning tema nägemuses oleks eugeenikute roll inimliigi evolutsiooni suunamine (=tõuaretus). Eugeenikud nägid oma eesmärkide saavutamiseks kahte viisi: kas soodustades eelistatud inimtõugude ja -rühmade päriliku alge levimist (positiivne eugeenika) või vabanedes vähemsoovitavatest gruppidest nende paljunemise pidurdamise läbi (negatiivne eugeenika). Eugeeniline mõte sai uut hoogu sajandivahetusel, mil taasavastati Mendeli tööd, tekkis geneetika ning arenes edasi
Ateenlased: Ei. ... kui me oleksime teiega sõbralikes suhetes, peaksid meie alamad seda nõrkuse märgiks, samas teie viha annaks tunnistust meie tugevusest. Meloslased: Kas selline on teie alamate arusaam õiglasest kohtlemisest... Ateenlased: ... need, kes on endiselt iseseisvad, on nii sellepärast, et nad on tugevad. Kui me neid ei ründa, siis on selle põhjuseks meie kartus. Nii et teid vallutades suurendame me mitte ainult oma 4 Ma tõlgendaks homo sapiens'i mitte inimliigi kui sellisena, ehkki ka nii kasutatakse seda mõistet, vaid näen inimliigi tunnusena eelkõige tarkust arusaamise kujul; homo sapiens kui "mõistev inimene", mitte lihtsalt "tark", "haritud", "erudeeritud". Mõistev inimene võtab küll arvesse selle, kuidas mõeldakse, kuid peab õigeks vaid seda, mis on arukas ja millega ta ise nõus olla saab. Ehk kui ta peale järelemõtlemist veendub, et see ikka on nii.
Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine, karvakasvu vähesus, proportsioonid (kehaga võrreldes suhteliselt suur pea, väikesed käed ja jalad). Selline, naise justkui lühemajalisem areng, oli seostatav sellega, et naisele oli loodus pannud teise ülesande kui mehele naine pidi lapsi sünnitama ja kasvatama, samal ajal kui mees oli eelkõige oma aju kasutav sotsiaalne olend. Asi läks nii kaugele, et käidi ettevaatlikult välja mõte, et on olemas inimliigi sees kaks alamliiki mehed ja naised. Väiksem aju ja (seetõttu?) eeldatav vaimse potentsiaali piiratus oli põhjus, et naistele ei tahetud anda ligipääsu haridusele, ülikoolidele. Sealne vaimne pinge oleks eeldatavalt kaasa võinud tuua mittesoovitud tagajärgi hüsteeriat, vaimuhaigusi jne. 19. sajandi nö patoloogilise sigimatuse kontseptsioon põhjustas meelsust, mis üritas keelata naistele kõrgharidust jm ühiskondlikke väljundeid aju nähti organismi üldise
äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed mehhanismid tekkisid juba kauges eelajaloolises ajas. Kui algas inimliigi (sotsiaalse) enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete tingimuste struktuuri, sh teatavate positsioonide, suhete, seoste jne võrgustiku, mis igat
· Tegevuseks vajalik energia & tegevuse suund pärinevad mujalt. Frankeni (2002) arvates on motivatsiooni määravateks muudeks asjaoludeks 1)bioloogilised tegurid, 2)õpitud tegurid ning 3) tunnetuslikud tegurid Motivatsiooni bioloogiline komponent · Darwini ideede alusel välja kujunenud evolutsiooniline psühholoogia seletab meie aju ehituse päritolu 3 oletuse kaudu: Inimaju on 4- 5 miljoni aastase evolutsiooni produkt & praeguse inimliigi kujul kuni 250 000 aastat vana Koos füüsilise kohanemisega on kulgenud ka psüühiline kohanemine, psüühika ja keha aitab ellu jääda & paljuneda Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke muutusi kasutada muudel otstarvetel kui neil, milleks nad kunagi tekkisid. See lubab kohaneda praegu. · Lisaks on oluiline see, et inimesed kujutavad endast sotsiaalseid, koostööle orienteeritud loomi.
Määratletus ja äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed mehhanismid tekkisid juba kauges eelajaloolises ajas. Kui algas inimliigi (sotsiaalse) enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete tingimuste struktuuri, sh teatavate positsioonide, suhete, seoste jne võrgustiku, mis igat tema sammu kammitseb ning juhib
ekspluateerinud. Nad korraldavad meie peal igasuguseid katseid ja analüüse. Kui vajalik, siis nad ka 17 mõjutavad ja ka juhivad mingil määral meie evolutsiooni Maa peal, seda nii kultuuris, sotsiaalses sfääris kui ka bioloogilises kontekstis. Kuid huvitav oleks siin ära märkida seda, et tulnukad pidid looma uue liigi ja alles siis sellega geneetiliselt liituma. See tähendab seda, et nad lõid enda ja primaatide ( ahvide ) vahel inimliigi ja alles siis veel omakorda loovad enda ja inimeste vahel uut liiki. Tekib küsimus, et miks nad kohe uue liigi ei loonud enda ja primaatide vahel? Seda võib kahjuks ainult spekuleerida. Võib ainult loogiliselt arvata, et nad soovivad liituda siiski mõistuslikku rassiga, mitte lihtsalt suvalise Maal elava looma liigiga. Ilmselt nad loovad enam just enda sarnaseid bioliike. Kui aga võrrelda inimesi
ekspluateerinud. Nad korraldavad meie peal igasuguseid katseid ja analüüse. Kui vajalik, siis nad ka mõjutavad ja ka juhivad mingil määral meie evolutsiooni Maa peal, seda nii kultuuris, sotsiaalses sfääris kui ka bioloogilises kontekstis. Kuid huvitav oleks siin ära märkida seda, et tulnukad pidid looma uue liigi ja alles siis sellega geneetiliselt liituma. See tähendab seda, et nad lõid enda ja primaatide ( ahvide ) vahel inimliigi ja alles siis veel omakorda loovad enda ja inimeste vahel uut liiki. Tekib küsimus, et miks nad kohe uue liigi ei loonud enda ja primaatide vahel? Seda võib kahjuks ainult spekuleerida. Võib ainult loogiliselt arvata, et nad soovivad liituda siiski mõistuslikku rassiga, mitte lihtsalt suvalise Maal elava looma liigiga. Ilmselt nad loovad enam just enda sarnaseid bioliike. Kui aga võrrelda inimesi 17
Umbes 4000 aastased ( enne meie ajaarvamist ) Babüloonia kivitahvlid näitavad hobuse viie põlvkonna sugupuud, mis kujutab pea ja laka tunnuste pärilikkust. Tulnukad soovivad luua uue bioloogilise liigi, et siis sellega geneetiliselt liituda. Nii nad lõidki geneetiliste manipulatsioonide tulemustena enda ja kunagi Maal elanud primaatide ( ahvide ) vahel 15 inimliigi ja alles siis veel omakorda loovad enda ja inimeste vahel uut liiki, et rikastada nende enda genofondi. Ilmselt tulnukad soovivad liituda siiski mõistuslikku liigiga, mitte lihtsalt suvalise Maal elava looma liigiga. Ja see tähendab ka seda, et nad loovad enam just enda sarnaseid bioliike. Näiteks kui võrrelda omavahel inimesi ja humanoid-tulnukaid, siis tegelikult inimesed ongi väga sarnased tulnukatega – geneetiliselt oleme ju nendega suguluses, välimuselt oleme nendega väga
annaabi.ee 
