Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad (0)

Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad
ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut.
FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni.
Geneetika ja arengu põhiplaan
Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud , lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“.
Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid . Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina.
Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku puutuvad moodustuvad neist paarid.
Geenid tagavad liigipõhilise ülesehituse (kaks silma, kaks kätt jne). Peale välimuse, vastutavad nad ka meie käitumise arengu eest (käitumise geneetika). Geenotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Mõned geenid mõjutavad oluliselt üht kindlat tunnust, teised mõjutavad mitmeid tunnuseid või interaktsiooni kombinatsioonina. Kaks geneetiliste mõjude uurimise traditsioonilist meetodit on kaksikute uurimused ning lapsendamise uurimused.

Kaksikute uurimused – tavaliselt sünnitab iga kaheksakümnes naine kaksikuid. Nad võivad olla ühemunakaksikud (ÜK) või erimunakaksikud (EK):

ÜK – identsed kaksikud pärinevad ühest viljastatud munarakust. Tavaliselt jagavad kaksikud platsentat ja ümbritsevat membraani, kuid neil on eraldi nabanöör. ÜK –d on geneetiliselt identsed ja ühest soost.

EK – arenevad kahest eraldi munarakust. Kasvavad emakas erinevalt, omavad eraldi platsentasi. Võivad olla erisoolised.
Kaksikuid kasvatatakse tavaliselt väga sarnases kk-s. Samad vanemad, aeg ning tingimused. Kuid ÜK ja EK erinevad geneetiliselt sarnasuse poolest 100 vs 50 %. Identsed kaksikud on tavaliselt käitumise poolest sarnasemad kui erimunarakkulised kaksikud. Kuid võimalik, et üheks selel mõjutajaks on ka ümbritsev kk. Mis kohtleb neid kui erinevaid inimesi või identseid.
LAPSENDAMISE UURIMUSED
Tavapärane sarnasus oma vanematega võib olla tingitud ni geneetiliselt kui ka keskkonnamõjudest, kuna tavaliselt annavad vanemad lastele nii geeni kui ka kasvamise keskkonna. Lapsendatud lapsi mõjutab ka see, et geenid on nad küll vanematelt pärinud, kuid keskonna tekitavad uued vanemad.. Mida noorematena neid lapsendatakse, seda mõjuvõimsam on tekitatud kk nende ümber.
GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND
Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus , jagatud kk ja mittejagatud kk.
Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. Jagatud perekonna kk, muudab õed -vennad sarnaseks hoolimata geenidest .
Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad. Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab oma korda eri iseloomu.
Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus , antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju. See aitab väga vähe individuaalsete erinevuste mõismisele.
Kaksikute uurimist on kasutatud ka noorsookuritegevuse pärilikkuse uurimiseks. Millest selgus, et rohkem loeb mitte geneetiline pärimus vaid mittejagatud kk. Ka avastati, et tugeva ema-imiku kiindumussuhte tüübi esinemine oli sarnane samast soost õdede-vendade ja üheminakaksikute puhul. Järeldati, et „GENEETILISEL KOMPONENDIL ON SUHTELISELT VÄIKE ROLL KIINDUMUSSUHTE TURVALISUSE OSAS“ NING SUUREMAT MÕJU AVALDAVAD JAGATUD KK JA MITTEJAGATUD KK.