„ Ecce Homo”- „kuidas saadakse selleks, mis ollakse” on Friedrich Nietzsche teos, kus ta eitab kristlust ja usku, ülistades elu
ennast. Leiab, et ta on lausa saatus ja ennustaja , kes esimese
inimesena tajus valet kui valet. Kogu vana ühiskonna võim toetub ainult valele, „head inimesed” ehk kristlased , kes tunnistasid
ainult kristlikku moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks,
sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju
tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama esmaseid
eluinstinkte, et luisati kokku, „ hing ” ja „ vaim” , preestrid on end läbi vale ja valskuse upitanud inimkonna
õpetajateks ja juhtideks. Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi „Zarahustra” kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb
reaalsust, sest ainult nii võib inimene „ suureks saada”. Ta
lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud „ jumal”.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ramses Copperfield
Õppematerjali autor
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid