The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline (0)

Jõhvi Gümnaasium
Kerdu-Katty Pärss 12.c
The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline
Essee
Juhendaja :Hristo Neiland
Jõhvi 2018

Mindmap/Mõttekaart

Mida vanem on teadmiste valdkond , seda kõrgem on selle valdkonna teadmiste kvaliteet.

Meie teadmised tänapäeval, erinevatel valdkondadel, on moodustunud läbi aastatuhandete ning ajaloo jooksul on olnud teadmiste omandamisele ja valdkondade uurimisele mitmeid mõjutusi. Kas teadmiste kvaliteet on üldse seotud sellega, kui kaua on nende teadmistega seotud valdkondi uuritud? Millised on antud väite poolt- ja vastuargumendid ning mis jääb minu arvates ülekaalu? Vastusteni jõudmiseks analüüsin inimkonna saavutusi ja teadmisi valdkondades nagu kaunid kunstid , usundid, matemaatika ja erinevad loodusteadused nagu meditsiin , füüsika ja astronoomia .
Selleks, et antud teemal arutleda, on vaja mõista, mis on “kvaliteet” ja kuidas seda seostada teadmistega. Üldises mõistes on kvaliteet, millegi omadus ehk keerulisemalt väljendatult tarbimisomaduste kogum. Kuid kvaliteeti ei saa mõista üheselt, sest see on subjektiivne mõiste – igaühel on isiklik arusaam, millegi väärtusest. Siit võib järeldada, et teadmiste kvaliteet tähendab omandatud info väärtuslikkust, usaldusväärsust ja täpsust. Teadmised on kvaliteetsed kui neist on reaalsetes olukordades kasu ja need on ühiskonna poolt usaldusväärseks ja oluliseks peetud. Kvaliteetsed teadmised peaksid olema ka tõestatavad ja faktipõhised, sest ka täpne vastavus on kvaliteedi üks omadus.
Võib öelda, et mingi valdkonna teadmised on kvaliteetsemad, kui selle valdkonnaga on kauem tegeletud, sest on levinud uskumus , et mida kauem midagi õppida, seda usaldusväärsemad ja täpsemad on omandatud teadmised. Hea näitena võib tuua kunsti. Juba sellest ajast kui esimesed inimlased tõusid kahele jalale on täheldatud midagi, mis on omane ainult inimestele ja meie eellastele. Selleks on abstraktne mõtlemine, millest on saanud alguse kõik, mida me loonud oleme. Erinevaid maalinguid ja esteetilise eesmärgiga loodud käsitööd on leitud inimeste algusest saati. Seega võib seda pidada üheks vanimaks valdkonnaks, mis ei ole seotud otseselt meie põhiinstinktidega. Tänapäevaks kaunite kunstide teadmised ajalooliselt kõrgelt arenenud ning seda peetakse väärtuslikuks igas kultuuris.
Teise aegade algusest saati omandatud teadmiste valdkonnana võib välja tuua usuteaduse.
Kuna erinevaid rituaalseid toiminguid on samuti teostatud alates meie inimliigi arengust ja läbi ajaloo on tekkinud ja kadunud tuhandeid erinevaid usundeid. Siinkohal võib aga tekkida küsimus, kas seda saab pidada kvaliteetseks teadmiseks, sest erinevate usunditega seotud infot ei saa kuidagi tõestada ja seega ei saa seda pidada ka faktipõhiseks. Kuid siiski on see ühiskonnas jätkuvalt väärtuslik ja jagatud teadmine, millest mõned usundid näiteks kristlus ja islam, mis oma olemuselt on aastasadu ja kohati aastatuhandeid jäänud suhteliselt samaks.
Kolmandana võib välja tuua erinevad faktipõhised teadmised ja teooriad, mis on ajaloo jooksul avastatud ja täheldatud, näiteks matemaatika ja füüsikaseadused. Neid võib lugeda kvaliteetseteks teadmisteks, sest neid saab tõestada ja neis peitub looduse poolt määratud seaduspära, mis ei saa olla väär nagu Isaac Newtoni katsetega kindlaks tehtud gravitatsioon, mis on kvaliteetne teadmine. Matemaatika ja füüsika valdkondade teadmisi on omandatud ja täiendatud kaua; need teadmised on vanad ja täpsed ning seega ka kvaliteetsed.
Mitte ainult vanad teadmiste valdkonnad ei ole kvaliteetsete teadmistega. Näiteks meditsiin ja anatoomia, mida on uuritud samuti aegade algusest saati, ei ole mõnes osas jätkuvalt kvaliteetsete teadmistega. Me teame, mis on vähk, kuid vähi vastu ei ole siiski leitud kindlat ravimit. Seega ei ole vähialased teadmised kvaliteetsed. Samuti on puudulikud teadmised seoses veel mitmete haigustega. Ka anatoomias ei ole veel kõik nii selge, kui võiks olla. Aju on jätkuvalt kohati suur müsteerium, näiteks ei tea me siiani täpselt, mis on teadvus ja kuidas see töötab.
Uuema teadmiste valdkonnana võib välja tuua kosmose alased teadmised. Tegu on võrreldes meditsiini või füüsikaga väga noore valdkonnaga kuid selle alased teadmised on hetkel kvaliteetsed. Kosmosereis on vaatamata oma noorele eale väga arenenud ning on andnud uusi teadmisi mitmetes valdkondades. Tehnika areng on otseselt mõjutanud uute teadmiste valdkondade tekkimist ja arengut ja seega on uuemate valdkondade teadmised kordades kvaliteetsemad kui need, mida on uuritud aastatuhandeid. IT-valdkondade ja robootika alased edusammud on muutnud asjade loomise, uurimise ja õppimise palju lihtsamaks. Näiteks võib võtta kasvõi nutitelefoni - miljonid informatsioonikillud on kõigest mõne viipe kaugusel, kuid iseasi on see kui usaldusväärne antud informatsioon on, sest teadmised, mida võid leida mõnelt ettejuhtuvalt veebisaidilt, võib olla ükskõik kelle poolt kirja pandud ja seega ei ole need teadmised eriti kvaliteetsed, kui just pole antud allikas ametlikult loetud kvaliteetseks ja usaldusväärseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vaadeldes toodud näiteid, ei määra minu arvates valdkonna vanus selle teadmiste kvaliteeti. Alati ei ole nii, et mida kauem on midagi uuritud, seda rohkem ja kvaliteetsem on saadud informatsioon. See väide võis kehtida paarsada aastat tagasi, kuid tänapäeva tehnika areng on andnud valdkondade uurimiseks tohutult uusi võimalusi ning kvaliteetseid teadmisi ja infot on võimalik saada kasvõi mõne sekundi jooksul.
Kasutatud allikad
theoryofknowledgeanalternativeapproach, (Okt 10, 2017 ) Deconstructing the May 2018 Titles
Loetud 16.03.2018 aadressil
https://mytok.blog/2017/10/10/deconstructing-the-may-2018-titles/
David Eagleman, (Juuli 31, 2007), MIND & BRAIN :10 Unsolved Mysteries Of The Brain
Loetud 19.03.2018 aadressil
http://discovermagazine.com/2007/aug/unsolved-brain-mysteries