Aastail 1750-1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne-Euroopa riikides ja läbi kogu Põhja-Ameerika. 1870. aastaks oli enamik neist riikidest seadnud sisse raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud. ÄRI ÕITSEB Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku- ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas
kommunikatsioonivõimaluste areng teeb suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks; Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut. Arengumaad: Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse ning nende mahajäämus suureneb veelgi. Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine.* a) iseseisev industrialiseerumine- üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud b) sõltuvindustrialiseerumine- üleminek on teise riigi poolt peale surutud, arendades endale kasulikke majandusharusid ning riigi kui terviku areng on ebaühtlane. Majanduse arengu eeldused: kapitali olemasolu, tööjõu hulk ja kvaliteet, laenude võimalused, toetused, soodustused agraarühiskond- ühiskonnakorraldus, kus inimeste
asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse. Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid tunduvalt inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Et tööstus ja seega ka töökohad koondusid linnadesse, algas kiire linnastumine
(Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus reguleeritav. Laste Esineb palavvöötmes. saj. teisel poolel algas osatähtsus väheneb. Inimesed industrialiseerumine. elavad vanemaks ja vanurite II periood Sündimus langeb, osakaal tõuseb. Surmapõhjused suremus jääb madalaks. Eluiga pikk. suhteliselt stabiilsed. Vanainimeste osatähtsus tõuseb. 4. Rahvastiku püramiidide iseloomustus. 5. Rännete liigid, põhjused ja barjäärid 1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne.
Venemaa liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi: i. Rahvastiku kiire kasv, mis sundis välja rändama. Põhja- Ameerika, Lõuna-Am; Austraalia ümberasumiskolooniad. ii. Reservkolooniad eesmärgiks tooraineid saada iii. 6. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialiseerumine levis üle kogu maailma. Kiiresti kujunes välja see, et maailmamajandus on suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Vastavalt sellele on praegugi Põhjamaad paremini arenenud. Koloniseerimise mõju riikide majandusele sõltus ümberasujatest ja sellest millised tootmisviisid nad kaasa tõid. Näiteks Inglismaalt ümberasunud USA ja Austraalia, kes on praegu väga edukad. ; Püreneedelt Ladina-Ameerika, mis jäigi agraarseks maaks. 7
tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada. Infoühiskond 1970. aatatest alates
Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3. Tootmise kontsentratsioon ja tsentraliseerumine, Fordistlik majandus 4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal ränne töökohtade järele. Probleemid: Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu.
Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda NL-i meele järgi Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine
5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine
Millised tegurid andsid tõuke geo. tööjaotuseks? Veonduse areng ja maavarade paiknemine andis tõuke geograafilise tööjaotuse tekkeks Millised tegurid mõjutasid ettevõtete paiknemist tööstusajastu algul ja millistes piirkondades arenes majandus seetõttu kõige kiiremini ? Maavarade paiknemiste juurde arenesid erinevad ettevõtted. Arenesid ka piirkondadesse, kus oli olemas ka transport. Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära. Sõltuv industrialiseerumine tööstuslik areng suunatakse teise riigi poolt peale ja on selle huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid 2. Põhiliselt industriaalne tootmisviis (kolooniates agraarne) 3. Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, tekkis tööjaotus 4. Rohkem arenenumad olid: pealinnad ja loodusvaraderikkad piirkonnad Lõuna: 1
töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine. turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides) põhijooned: hinna kujundab turg, konkurents, kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid industrialiseerumine: üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega
1951.a jõudis kollektiviseerimine lõpule. Hakati ühendama väikekolhoose. 50ndate alguseks oli ENSV põllumajandus laostunud. Alandati müüginorme, tõsteti hindu, vähendati makse. Hakati maksma töötasu osaliselt rahas. Need muutused panid aluse põllumajanduse toibumiseks. Loodi Eesti Põllumajandus Akadeema, ning laiendati võrku. 1960ndatel algas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerumine. 3) Tööstuse industrialiseerumine : Hakati laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna uuteks keskusteks said KohtlaJärve ja Sillamäe. Masina ja metallitööstuse laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus kiirelt. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist. Erasektor kadus lõplikult
Geotermaal e maa soojusenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Globaliseerumine e üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Import kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Industriaalühiskond e tööstusühiskond töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Industrialiseerumine üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine nn uus majandus. Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika, side,
d) Promill- ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta. 3) Kontrolli, kas oskad vastata ja selgitada järgmiseid küsimusi: a) Kuidas arvutatakse riigis rahavastiku loomulik iive? sünnid surmad : rahvaarv x 1000. b) Milliseid olulisi muutusi ajaloos oskad rahvastikuprotsesside juures selgitada? *II maailmasõda- hukkus u.50 mln. inimest. *genotsiidid- hävitati osaliselt või täielikult etnilisi, rassilisi või religiosseid üksuseid. *industrialiseerumine- tööstus ja ehitus arenesid ning see tõi kaasa elukvaliteedi paranemise *linnastumine- inimesed kolisid maalt linna ning elutingimused paranesid. c) Millised on olulisemad surmade põhjused? *vaesus, nälg, vee puudus *halb tervishoiukorraldus / arstiabi kehv kättesaadavus *ebatervislik eluviis *õnnetused, vägivald *surmatoovad haigused (nt: vähk, südameveresoonkonna haigused) *sõjad d) Millest sõltuvad sündimus ja suremus
Plahvatuse tagajörje otsustab juhus Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad Teooriad mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt , vaid Ainult praegusest ajast Ajast mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid Industrialiseerumine, moderniseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond
kõlab korraga 2) paralleelsed häälteliikumised Nadezda von Meck oli 19. sajandi üks suurimaid metseene ehk toetaja. Nadezda juures oli Claude Debussy kodupeanistiks. Prelüüd - pala, mida iseloomustab algusest lõpuni korduv motiiv. Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed)
Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linnarahvastik kasvab arengumaades kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sissrände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Ülelinnastumine nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu. Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn kasvas kiiresti. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad. Tööajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes
Aastail 1750 1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne Euroopa riikides ja läbi kogu PõhjaAmeerika. 1870. aastaks oli enamik neist riikidest seadnud sisse raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud. George Stephenson demonstreeris esimest auruvedurit 1825 aastal. Samal aastal avati esimene raudteeliin Stockton Darlinton. Pärast oma veduri täiustamist saavutas see kuni 46
Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis ASUKOHAMAA-maa, kuhu firma on rajanud tütarettevõtted(arengumaad), tööjõud odav PÄRITOLUMAA-maa,kus tekkis firma, kust on pärit juhtkond ja algkapital, arenenud riigid 6.KOLMANDA PÕLVKONNA RAHVUSVAHELINE FIRMA Neid tekkis juba igasugustes majandus harudes, eriti aga kerge- ja keemiatööstustes, masinaehituses, panganduses ja äriteenuste osutamisel. Maavarade hankimine arengumaades.
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused
Kaasajal: mahajäetud hõimud Amazonases, Aafrikas, Okeaanias. Sündimus kõrge (40-45). Suremus kõrge (30-35). Iive on madal, epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negatiivne. Rahvaarv jääb samaks, kasvab vähe. Vanusegrupid, eluiga- keskmine eluiga on 40-45 aastat ja eakaid inimesi on seetõttu vähe.Peres kus on 10-12 last, saab täiskasvanuks 3-4.Lapsi muretsetakse selleks, et need vanemaid ülal peaks. 2. etapp- ühiskonna areng, eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine toovad kaasa elutingimuste paranemise. Suremus (15) väheneb järsult, kuid sündimus (38) jääb traditsiooniliselt kõrgeks. Loomulik iive on samuti kõrge, lausa 20-30. Rahvaarv on suur. Vanusegrupid-lapsi on hästi palju (55). Piirkond: Nigeeria, Bangladesh, Egiptus 3. etapp- Üleminekuetapp. Sündimus langeb 20le linnades ja rikastes peredes. Suremus on väike 10. Iive langeb, on väike 10. laste osakaal väheneb, eluiga pikeneb ja eakate arv kasvab
· TEGEVUSALAD TOORAINE TÖÖTLEMINE, TEENINDUS (KAUBANDUS, TRANSPORT) · RESSURSID MAAVARAD · TEHNOLOOGIA MASINATÖÖ · TÖÖKORRALDUS TOIMUB TÖÖJAOTUS NII TÖÖLISE KUI REGIOONIDE TASANDIL. TOOTMISES OSALEB PALJU INIMESI · TÖÖVILJAKUS SUUR, SEST TÖÖD TEEEVAD OSKUSTÖÖLISED JA SPETSIAALSETE MASINATEGA · TOOTMISE EESMÄRK MASSTOODANG MÜÜGIKS, EKSPORT · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES NII ETTTE- VÕTETE KUI RIIKIDE TASANDIL INDUSTRIALISEERUMINE · ISESEISEV ÜLEMINEK TÖÖSTUSAJASTUSSE TOIMUS LOOMULIKU ARENGUGA · SÕLTUVINDUSTRIALISEERUMINE ÜLEMINEK UUELE TOOTMISVIISILE TOIMUB VÄLISEL SURVEL, SURUTAKSE TEISE RIIGI POOLT PEALE. ARENDATAKSE TEGEVUS- VALDKONDI, MILLEST ON EMAMAA HUVITATUD. GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS ... ON SPETSIALISEERUMINE e KESKENDUMINE NENDE
d. fookuse strateegia Küsimus 10 Milleks kasutatakse SWOT-analüüsi? a. Ettevõtte senise tegevuse hindamiseks ning väliste võimaluste ja ohtude analüüsimiseks. b. Ettevõtte positsiooni säilitamiseks turul ning konkurentide analüüsimiseks. c. Sobiva konkurentsistrateegia välja valmiseks. d. Unikaalse müügiargumendi välja selgitamiseks. Küsimus 11 Millist aega võib lugeda kaasaegse turunduse sünniajaks? a. 20. sajandi algus, mil algas majanduse kiire industrialiseerumine. b. 1744, mil USAs hakati väljastama esimesi kaubakatalooge. c. 1800, mil Inglismaal loodi esimesed reklaamiagentuurid. d. 1930ndate aastae ülemaailmne majanduskriis. Küsimus 12 Mille puhul räägime ründe- ja kaitsestrateegiast? a. konkurentsistrateegia b. turundusstrateegia c. brändi väärtuse d. SWOT-analüüsi Küsimus 13 Millest peaks alustama turundusplaani koostamist? a. situatsioonianalüüsist b. tegevuskavast c. SWOT-analüüsist d. turunduse eelarvest
- TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Kõige pikaajalisem demograafilise siirde etapp. Kõrge sündimus ja suremus ning madal iive. Epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negatiivne. Keskmine eluiga 40-45 aastat ja eakaid inimesi seetõttu vähe. Tänapäeval: Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS Industrialiseerumine ja linnastumine toovad kaasa elutingimuste paranemise. Suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks. Kõrge loomulik iive. - ÜLEMINEKU ETAPP Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine, iibe langus. See protsess algab linnades ja puudutab kõigepealt rikkamaid peresid. Laste osatähtsus rahvaarvus langeb ning eakate oma tõuseb
kindlusetust, see haakub hästi hobusega, kes üksi loojangule vastu kappab, segaduses ja eksinuna. Olen viimaen külapoeet ma, lihtne laulude lausadest sild. Päeva lahkumispalves mind veetma kutsub kaskede viirukipild. See salm ei saa küll pärineda kelelgi muu kui Jesseenini sulest. Tema loomingus domineerivad loodusteemad, seal kujuyatud pildid kirjeldavad just mehe kodukohta Rjazani ümbruses. Kuid 20. sajandi algus oli Venemaal tormiliste muutuste aeg, kiirenema hakkas industrialiseerumine, muutes venemaa tööstusühiskonnaks, aian enam iniemsi vooris linnadesse, seal oli juba üles kasvanud põlvkond, kes tundis ainult korstanid ja telliseid. Lõputud põllud ja metsad ei tähendanud neiel enam midagi, tekkisid uued suuand ka luules, mis ülisatsid tehnikat, millega kaasneb uus ja parem aeg. Sellistes oludes jäi Jesseenin teisitimõtlejaks, olles kui hobune, msi ei jõua vedurile järele. Liigub kuuldus, haarab ümber randme, trügib kõrva, näkku pritsib solki.
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla
- Haldusmuutused vaevaline tegevus. Eestis 15 maakonda, 30 linna ja 183 valda, üle 4000 küla-aleviku. Ruumistruktuur: eri tasandi asustussüsteemid - Rahvuslik asustussüsteem (eesti) - Regionaalsed asustussüsteemid (tln, tartu) - Maakondlikud (ida-viru) - Piirkondlikud (tartu) - Kohalikud jne jne (kandid) Ruumistruktuuri kujunemine Linnad - Ajaloolised linnad kaubandus- ja haldusüksused - Industrialiseerumine ja ressursiasulad Vallad - Endised külanõukogud - Põllumajandusliku tootmise loogika - Järjestikused liitumised Maakonnad - Territoriaalsete tootmiskomplekside planeerimine Regioonid - Mitteformaalsed. Uuringute territoriaalne alus. Statistikaamet Ressursid Materiaalsed ja mittemateriaalsed Materiaalsed: maavarad ja muud Muud: tuul, vesi, mets, maa, vaatamisväärsused, õhk, päike jne Mittemateriaalsed: geograafiline asend, ajaloolis-kultuurilised
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada Tehnika (eriti trüki-) areng 1830 kui oli ilmunud rida fantaseerimata ja nii nagu ta
Hong Kong. Austraalias Sydney. Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro. Linnastumise probleemid: · Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalseks rahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. · Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus · Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond 2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid
(Suurbritannia koloonia). SKT – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inimarengu indeks – ÜRO inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Industrialiseerumine(sõltuv-ja iseseisev) – sõltuvindustrialiseerimine – osaline ja lünklik industrialiseerimine, mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja suurelt osalt ka nende jõududega (iseseisev) industrialiseerimine – üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega (omade jõududega) Eksport – Kaupade väljavedu riigist. Import – Kaupade sissevedu riiki. Rahvusvaheline firma – mitmes erinevas riigis asuv ettevõte.
Arengumaade linnade kasv algas alles 20.saj. teisel poolel. 90% linnarahvastiku kasvust maailmas toimubki tänapäeval arengumaade arvel, kus eriti kiiresti kasvavad pealinn ja veel mõned suurlinnad. Näiteks 2000.a. elas 8% Aafrika linnarahvastikust üle 10 miljoni elanikuga linnades. Euroopas nii suuri linnu polegi. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Kuigi töökohti tekib suurlinnas kiiresti juurde, saabub tööotsijaid maapiirkondadest palju rohkem. Suur osa Aafrika,Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Nende peavari on tehtud juhuslikust materjalist, seal pole vett ega kanalisatsiooni, sageli ka elektrit. Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatust linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. Euroopa ega USA
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale
Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see us plaanimajandus kiirteede võrgustikud- pidi Venemaa lühikese ajaga tööpuuduse vähendamiseks muutma töösturiigiks Sisepolii Tsensuur,1-par Führeri ainuvõim, 1-partei Stalini ainuvõim, 1-partei ti süst,hirmuvalit süsteem süsteem
3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid).
b) 19. saj · Koloniaalvaldustest veeti emamaale metallimaake ja muid loodusvarasid. · Emamaale veeti toiduaineid ja kergetööstuse toorainet (villa). · Kolooniates nähti uut turgu mitmetele toodetele 4. Miks lagunes koloniaalsüsteem? Eeldused Lõunas Eeldused Põhjas Oli olemas siseturg Tööjõupuudus Kiirenes iseseisev industrialiseerumine Uued tehnoloogiad Tekkisid majanduslikult mõjukad Taheti, et Lõuna võtaks enda peale suure rahvastikurühmad osa ainelist tootmist Töölistele oli antud haridus Tooraine ja energia kokkuhoid Kaasaegne rahandus Põhjariikide omavaheline kaubandus I maailmasõda 5. Erinevate perioodide tehnoloogilised uuendused: 19. sajandi lõpp 20
tüpoloogiate lõikes. 20 21 22 6. Linnade sisestruktuuri mudelid. 23 24 25 7. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 1.(varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2.Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle Neid kujundanud tegurid: 1. Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine 2
Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused) Kuidas on muutunud energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? (Joon.lk 66) Agraarajastul kasutati peamiselt inimeste ja tööloomade lihasjõudu, soojusenergia saamiseks puitu. Algav industrialiseerumine tõi kaasa tuulikud ja vesiveskid, kuid suurenes ka energianõudlus, mis viis metsade ulatusliku raideni. Puidu nappus sundis 17 saj. võtma kasutusele kivisöe, mis koos aurumasina leiutamisega pani aluse täiesti uuele energiamajandusele. Kuni 19. saj lõpuni kestis kivisöe ainuvalitsemine, sest siis võeti kasutusele elekter. See võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suursaavutus oli
Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi zanrid on romaan, ballaad, poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride kergem väljendada inimtundeid. Romantiline kangelane on teistest erinev, tundeküllane, tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut.
zeleed) ja putukahammustuste vastu, plaastrit ja desinfitseerimisvahendeid. Allikas: Berger reisid Turismi negatiivne mõju keskkonnale Thailand Development Research Institute kirjutab, et kui turistid alles hakkasid Tais käima, olid nad võlutud smaragdrohelistel põldudel mängivaid lapsi kujutavatest stseenidest, päikesetõusul puudest ümbritsetud alleedel kõndivatest munkadest ja maalilistest vaadetest kohalikele küladele, kuid Tai kiire industrialiseerumine on selle pildi lõhkunud. Tehased, liiklus, saastunud kiirteed ja maaelu kiire vähenemine on teinud palju kahju paikadele, mis välismaalasi Tai juures juba aastakümneid tõmmanud on. Kunagiste rikkumatute ranna- ja metsaalade tugeva saastumise või hävinemisega on looduselpõhinev turism Tais kadumas: on olnud juhtumeid, mil populaarsemad rannad on sedavõrd saastatud, et meres ujumine keelatakse ning kalad ja mereelu ohus on.
Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbentuse tütre kohta öeldi kehastunud inimlikkus. Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult. Vincenti isal oli väike kogudus Zunderti külas, 30 kilomeetri kaugusel flaamlaste asutatud suurlinnast Antwerpenist. Seal läks Vincent 1860.aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861.aasta sügisel koolist ära ja hankis neile eraõpetaja.
Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid, vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus. Turundus teoreetilise käsitlusena on aga suhteliselt noor distsipliin, mis hakkas küll arenema juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid selle põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaotus- ja müügiprobleemid. See oli ka põhjuseks, miks 1901.aastal alustati Illinoisi ja Michigani ülikoolides esimeste turundusteemaliste loengutega, kus õpetati toodete müümise võtteid, reklaamimise vahendeid ja meetodeid ning hulgi- ja jaekaubanduse korraldamist. Kaasaegse marketingi ehk turunduse kujunemisele eelnesid tema üksikute elementide, põhimõtete, meetodite ja institutsioonide areng.
Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn.
väga suurele hulgale lihtrahvale. Tööstusajastu. Sai võimalikuks tänu tehnoloogilise arengu kiirenemisele, eelkõige masintootmisele üleminekule ja seisuliku ühiskonna asendumisele klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid, tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine. Riikliku haridussüsteemi teke. Veonduse areng muutis võimalikuks kaugemad veod, 19
eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele.
Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused. Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja uudistootmine linnades, rutiinne maal; elukvaliteedi hüpotees: ettevõtjad kolivad maale. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis. ENSVs: madal tootlikkus; ebaökonoomne majandustegevus; Eesti roll NSVL tööjaotuses; industrialiseerumine; moderniseerumine; kontsentreerumine ja tsentraliseerimine; sotsialistlik Fordism; rahvastiku vähenemine; teenindussektori teisejärguline roll. EVs: seniste turgude kadumine; majandustegevuse muutumine efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused; HALDUSJAOTUS (L11) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda- vallad ja
Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas Muudab inimestevahelised suhted kalkulatiivseks, instrumentaalseks ja ratsionaalseks; Simmel: raha on vabastav jõud, traditsiooniliste tegevusmustrite lõhkumiseks Zelizer: raha pole ei kultuuriliselt neutraalne ega sotsiaalselt anonüümne Rahasüsteemi muutus sotsiaalse muutuse allikana
süsteemi edasine areng juhusest. Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. "Uue ajastu teooriad" Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine, industrialiseerumine, postmoderniseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, urbaniseerumine jne. 12 Industrialiseerumine Walt W Rostow moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid: 1) traditsiooniline ühiskond; 2) kasvu eeltingimused; 3) kasvu algus; 4) küpsemine; 5) tarbimisühiskond.
Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid. Probleeme on palju, kuid valitud on välja neli põhigruppi, 8 milleks on saastumise, õnnetusjuhtumite, nakkuste ja tuleõnnetuste vältimine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 78) Saastumise vältimine on väga oluline keskkonnaprobleem, mille mõju tervisele on väga suur. Joogivee saastumine on juba ammu olnud suureks probleemiks, eriti arengumaades. Urbaniseerumine, industrialiseerumine, jõukus ja tehnoloogilised edusammud on loonud uut tüüpi ohtusid, näiteks õhu saastumise, tinasaaste, mürasaaste ja veeteede saastumise. (Roper, Logan, Tierney 1999: 79) Õnnetusi võib juhtuda igal ajal ja igal pool. Sageli on võimalik ka neid vältida. Õnnetuste vältimine tööl, kodus, reisimisel, mängimisel võiks olla ja peab olema iga inimese ülesanne, mida tuleb teha nii enda kui teiste turvalisuse huvides. Õnnetuste vältimine ei
saavutatav läbi selle, mida laps ise teeb. J. Käis Oluline on produkt, mileni jõutakse Õppimine peab olema huvitav ja arendav! Õppimine ja kontrollimine peavad moodustama tervikliku süsteemi. ,,Isetegevus on see jõud mis äratab õpilastes sügava huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest" Teda kritiseeriti palju, sest ta keskendus iseseisvusele ja jättis välja kollektiivsuse Industrialiseerumine Võib seostada sotsiaalpedagoogika kui tegevusvaldkonna tõsise algajaga. Industrialiseerima=tööstuslikuks muutma Tööstusrevolutsioon 18. sajandi lõpul, 19. saj teine pool. Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Teadus tööstuse teenistuses Ootused töölistele tõusid, Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga Sotsiaalprobleemide tervanemise põhjused: 1
Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega, need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt). Linnarahvastik kasvab eelkõige arengumaades ja seda kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Toimub kiire industrialiseerumine. Suur osa aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi:
annaabi.ee 
