Tööstuslik pööre (0)

Sissejuhatus
Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood lõpus ja 19.sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses,tootmises, kaevandamises ja transpordis , mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.
18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus.
Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete – vabrikute – rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes . Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma.
Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks . Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents . See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
1
Tööstuslik pööre
Tööstuslikuks pöördeks nimetatakse suuri muutusi, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutama aurujõudu. Suurbritannias toimusid 18. sajandil ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik , mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud . Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn.
PUUVILL
Tööstuslik pööre algas 1760 . aasta paiku, mil Inglismaal töötati välja masinad , mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud . 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed .
AURU JÕUD
Lihtsaid aurumasinaid oli varemgi kasutatud vee väljapumpamiseks kaevandustest. Aastail 1764-1790 täiustas šoti insener James Watt aurumasinat, nii et see kasutas kuumust efektiivsemalt ja suutis tööle panna teisi masinaid. 19. sajandi alguses töötas Suurbritannias umbes 500 aurumasinat. Esmakordselt oli inimestele kättesaadav kunstlik jõuallikas, mis oli ühtaegu odav ja efektiivne.
2
TOORAINED
Tööstusliku pöörde tulemusel hakkas vaja minema rauda masinate valmistamiseks, sütt aurumasinates põletamiseks ja raha nende mõlema eest maksmiseks. 1750 aastaks olid Inglismaal need kõik olemas ja sellest sai esimene tööstusriik. Rauatööstus hakkas kiiresti arenema pärast 1709. aastat, mil Abraham Darby esimest korda kasutas rauamaagi sulatamiseks koksi . See oli odavam ja efektiivsem kui vana meetod, kus kasutati puusütt. Rajati uusi söekaevandusi, et hankida sütt ja koksi.
KANALID JA RAUDTEED
Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750-1830 kaevati kanaleid , mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne-Euroopa riikides ja läbi kogu Põhja-Ameerika. 1870. aastaks oli enamik neist riikidest seadnud sisse raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud.
ÄRI ÕITSEB
Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku- ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks.
3
RASKE ELU
Paljude tööliste jaoks oli elu vabrikutes ja kaevandustes raske ja täis ohte. Mehed, naised ja lapsed töötasid päevas 13 tundi või rohkemgi , tihti madala palga eest. Enne ohutusnõuete kehtestamist said paljud töölised ohtlike masinatega töötades surma või vigastada. Linnad kasvasid kiiresti ja ilma korralik planeeringuta, mistõttu osades piirkondades puudus kanalisatsioon ja puhas vesi. Laialdaselt võtsid võimust haigused, mis kanduvad edasi ebapuhta vee kaudu (näiteks koolera ) või kitsastes tihedalt rahvastatud eluruumides (tuberkuloos) ja neisse suri tuhandeis inimesi. Säärased elutingimused põhjustasid rahva seas rahutusi.
EESVÕITLEJAD JA REFORMAATORID
Järk-järgult hakati vastu võtma seadusi, mis keelustasid liiga pikad tööpäevad ja laste tööjõu kasutamise. Ametiühingud, mis alguses olid keelatud, võitlesid tööliste kõrgema palga ja paremate töötingimuste eest. Aja jooksul võitlesid reformaatorid kätte paremad töötingimused ja õiguse kõigil lastel kooliharidust saada. Tööstusagulid lammutati ja uute seaduste abil hakati kontrollima vabrikute ja elamurajoonide ehitamist.
PIKAAJALISED TULEMUSED
Tööstusliku pöörde ajal kasvasid linnad kiiresti, sest inimesed siirdusid maalt linna tööd otsima . Ülemaailmselt levis industrialiseerumine 20. sajandil ja tänapäeval on maailmamajandus orienteeritud kaupade tootmisele, kuigi mõned Aafrika ja Kagu- Aasia riigid on veel sõltuvad põllumajandusest või teenuste pakkumisest. Tänapäeval on inimeste elatustase kõrgem kui kunagi varem, kuid keskkonnale on see kalliks maksma läinud. Tööstus põhjustab reostust ja ähvardab ammendada maavarasid , näiteks söe- nafta - ja mineraalidevarusid. Praegusel ajal töötatakse välja uusi tehnoloogiaid selliste probleemide lahendamiseks.
4
Võtmesündmused
1709 Abraham Darby kasutab rauamaagi sulatamiseks koksi
1764 Leiutatakse ketrusmasin puuvilla ketramiseks
1770 Esimesed vabrikud hakkavad puuvilla tootma
1789 Avatakse esimene auru jõul töötav vabrik
1804 Richard Travithick ehitab esimese auruveduri
1825 Avatakse esimene avalik raudtee
1820. aastad Industrialiseerumise kiire areng USA-s
5
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6stuslik_p%C3%B6%C3%B6re
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostuslik_poore_evelin.ht m
Ajaloo õpik
6
Sisukord
Sissejuhatus.....................1
Tööstuslik pööre..............2-4
Võtmesündmused............5
Kasutatud kirjandus.........6
Referaat
Tööstuslik pööre
Koostas:
Klass:
Õpetaja:
Tallinn