Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastikupoliitika ja keskonnageograafia (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvastikupoliitika ja keskonnageograafia #1 Rahvastikupoliitika ja keskonnageograafia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Asiaks Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Linnad, linnastumine

TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? E

Geograafia
thumbnail
13
docx

Asustus-10 kl anna abi

Asustus Geograafia 10.klass Konspekt Asustuse areng maailmas ja asustuse paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel Agraarajastul paikseks jäädes ja põllundusega tegelema hakates asuti elama viljakate muldadega tasandikele. Looduslikest teguritest mõjutas asustust kõige rohkem kliima. Parasvöötmes ja lähistroopikas on inimese eluks kõige sobivamad tingimused, seal on ka asustus seetõttu tihe. Asustustihedust mõjutavad peale looduslike ka ühiskondlikud tegurid. Ajaloolised põhjused, miks asustus kuskil tihenema hakkas, võivad olla seotud kaubateede ristumiskohtadega või soodsate sadamakohtadega jõgede suudmetes. Tihti tihenes asustus endiste kindluste ümbruses, mis olid rajatud ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega,

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
4
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

väljarändajatest, kõige enam Mehhikost, Kariibi mere saartelt ja LadinaAmeerikast, Aasiast. 1970ndatel tõusid naftahinnad ja tõusid sissetulekud LähisIda naftariikides. Miljonid võõrtöölised leidsid nendes riikides tööd. Arengumaades on ülekaalus suundumine maalt linna. Paljudes arenenud riikides asuvad inimesed elama suurlinnadest väiksematesse eeslinnadesse või isegi maale. Siseränne on peammine linnastumise mõjutaja. 2.5 Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise ja välisrännet. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet ja väljarännet. Rahvastikupoliitika alla kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng.

Geograafia
thumbnail
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 ­ 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala ­ põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

Geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun