Rahvastikupoliitika ja keskonnageograafia (0)

Geograafia
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.
Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju.
Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid.
Rahvastikupoliitika:

• rändepoliitika
  
• sündide arvu mõjutamine
  
• regionaalpoliitika
  

Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega.
Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped.
Rahvastikupoliitika Eestis:

• Perepoliitika:
  
  • kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust
    
  • enne ja pärast lapsesündi on emadel õigus tasustatud lapsepuhkusele
    
  • täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes.
    
• Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid
  
• Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet.
  

Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus.
Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem.
Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat , Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest.
Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses.
12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku:

• Hansalinnade ühendus ( Hamburg , Lübeck, paljud Eesti linnad)
  
• vahemereäärsed linnad ( Pisa , Veneetsia)
  

Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände.
Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid.
Vastulinnastumine – elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis .
Linnarahvastik kasvab arengumaades kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sissrände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine.
Ülelinnastumine – nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu .
Põllumajandusajastu linnas – avalikud asustused (kirik, kool), teenindus ( turg ). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega.
Tööstusajastu linn – kasvas kiiresti. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad. Tööajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes . Palju kapitali suunati linnast väljas asuvate eramute ehitusse.
Infoajastu linn – vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja nadalapalgalised teenindustöötajad.
Üldiseks probleemiks on kujunemas tänavate ülekoormatus eratranspordiga ja liiklusest lähtuv saastekoormuse kasv.
Linnade suurimad sotsiaalsed probleemid on kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus ning sllest tulenev inimeste üksildustunne.
Keskkonnaprobleemid linnades: puhastusseadmed, transpordi korraldus, küttematerjalid, ehitusstiilid , jäätmekäitlus ja materjalid on suunatud loodussõbraliku keskkonna kujundamisele.
Reostunud vesi – põhjustades seedehäireid, kõhutüüfust, ümarusstõve, hepatiiti ja malaariat.
Eriline ilmastikunähtus on suurlinnades SUDU . Mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi või heitgaasidega.
Arengumaade suurlinnades suurendavad haigestumist gügieeninõuete eiramine veega varustamisel. Arengumaade probleem on ka puuduv prügikogumise süsteem.
Kristlik religioon – üle 2000 aasta vana. Maailma levinuim usk. Usuvoolud : judaism , katoliiklus , õigeusk ja mõtmed protestantlikud usuühingud ja uued usulahud.
Sümbol: rist.
Judaism – vanimaid religioone. Õpetab ranget monoteismi ja lunastust käsupärase ning kombeka elu kaudu. Judaismist on arenenud islam .
Sümbol: kuusnurkne täht.
Islam – pühakiri lähtubpaljuski kristlaste pühast raamatust piiblist. Islam on väga agressiivne ja kiiresti laienenud usk.
Sümbol: täht ja pool kuu.
Hindusid – tunnustab paljusid jumalaid, kellest üks on eriti armastatud. Budism aga ei omista jumalatele üldse tähtsust.
Hindude sümbol: kolm nullikesega.
Budismi sümbol: ratas.