Tööstuslik pööre ja selle tagajärjed (1)

SAku gümnaasium
Tööstuslik pööre ja selle tagajärjed
Referaat
Irena Seleznojva
8 klass
Saku 2009

Sisukord

Sisukord 4
Sissejuhatus 5
Algus 5
Muutused 6
Transport 7
Tagajärjed 8
Industrialiseerimise tagajärjed 8
Sotsiaalsed tagajärjed 9
 Pikaajalised tagajärjed 10
Kokkuvõtte 10
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Valisin selle teema kuna mõeldes tänapäevale võib öelda et kõik tänapäeva tehnilised masinad on hakanud arenema just tööstuslikust pöördest , kus hakati mõtlema et ka masinad võivad tööd teha. Arvan, et isegi tänapäeva elekter , mis on meile igapäev väga vajalik sai alguse just sealt. Tänapäeval sõltume me praktiliselt täielikult tehnikast, ja ma arvan kui poleks olnud tööstuslikku pööret just sellel ajal oleks seekindlasti tulnud millalgi hiljem kuid kindlasti mitte nii jõudsalt ja edukalt. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka suuri probleeme, ei ole ju head ilma halvata. Kuid lõppkokkuvõttes oli positiivseid külgi ikkagi rohkem.
Tööstuslikuks pöördeks nimetatakse suuri muutusi, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutama aurujõudu.

Algus

18. sajandil toimusid ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn.
17 sajandit nimetatakse tihti teadusrevolutsiooni ajastuks. Sellel sajandil jõudis ka kellade valmistamine heale järjele, osati teha märkimisväärselt keerukaid ja usaldusväärseid ajamõõtjaid. Kellade valmistamisel vajalik täpsus kandus üle ka teistele teadus intstrumentide ehitamisele.
19. ja 20. Sajandi sotsialistliku liikumisel oli kaks põhjust: industrialiseerimise ajastul tekkis töölistel vajadus oma huvide kaitseks organiseeruda ja uueühiskonnakorraga tekkinud kasvav nõudmine majandusliku võrdsuse järele. Uus ühiskondlik liikumine püüdiski neid jõudmisi rahuldada.
Käsitööliste organisatsioonid ja gildid olid Euroopas tegutsenud juba sajandeid, hoolitsedes ametialase väljaõppe eest ning korraldades vastava ala töötajate tegevust. Linnade kasv ja tööstuse areng tekitas organisatsioonides pingeid. Ühised väljaastumised ja streigid muutusid üha sagedamaks ja Briti parlament võttis aastatel 1799-1800 vastu seadused, mis keelasid töölistel nõuda ühiselt palga tõstmist ja töötingimuste muutmist .
Kuid organisatsioonid jäid siiski püsima kaitstuna vaikimisvandega. Prantsusmaal keelas Le Chapelier’ seadus 1791 aastast tööliste ühendused ehkki jakobiinid reguleerisid järgnevatel aastatel seadusega ajutiselt hindu ja palkasi. Kuigi Suurbritannias tühistati streigivastased seadused 1824 aastal, tegutsesid ametiühingud ikka veel ettevaatlikult.
18 sajandi lõpul said Suurbritannias alguse majanduslikud arengud , mis järgmise kahe sajandi jooksul kogu Euroopa ümber kujundasid. Rahvaarvu suurenemine, arenev põllumajandus ja edenev kaubandus stimuleerisid tehnilisi leiutisi ning uute toitmisviiside tekkimist, mis kõik koos panigi aluse esimesele tööstusrevolutsioonile.

Muutused

Suremuse vähendamise ja rahvaarvu suurenemise tõi kaasa head viljasaagid ja sellest tulenevad toiduainete madalad hinnad, katku taandumine ning hulk väiksemaid tervishoiualaseid edusamme .
Erinevalt teistest Euroopa riikidest, kus rahvaarvu suurenemine tõi kaasa vaesumise ja näljahäda, tekitas Suurbritannia kaubanduse ja põllumajanduse õitseng üha suurema nõudmine kõikvõimalike kaupade järgi, soodustades sellega leiundust ja toodangu suurenemist . Kasvas ka väliskaubanduse maht, mis omakorda oli tõukeks toodangu suurenemisele.
Üks esimesi tööstus haru olid kaevandusharud, kuna kasvas vajadus kodumaise kütuse järgi. Kaevandus kogutoodang suurenes 18 sajandil 4 korda, sellele aitasid kaasa aurumasinad , mis võimaldasid kaevandustest vett välja pumbata ja kaevandada sügavamalt. Lihtsaid aurumasinaid oli varemgi kasutatud vee väljapumpamiseks kaevandustest.
Aastail 1764-1790 täiustas šoti insener James Watt aurumasinat, nii et see kasutas kuumust efektiivsemalt ja suutis tööle panna teisi masinaid. 19. sajandi alguses töötas Suurbritannias umbes 500 aurumasinat. Esmakordselt oli inimestele kättesaadav kunstlik jõuallikas, mis oli ühtaegu odav ja efektiivne.
Tööstusliku pöörde tulemusel hakkas vaja minema rauda masinate valmistamiseks, sütt aurumasinates põletamiseks ja raha nende mõlema eest maksmiseks. 1750 aastaks olid Inglismaal need kõik olemas ja sellest sai esimene tööstusriik. Rauatööstus hakkas kiiresti arenema pärast 1709. aastat, mil Abraham Darby esimest korda kasutas rauamaagi sulatamiseks koksi . See oli odavam ja efektiivsem kui vana meetod, kus kasutati puusütt. Rajati uusi söekaevandusi, et hankida sütt ja koksi.
Aurujõu ja odava raua kättesaadavuse levikuga pandi aluse ka inimtööjõudu kokku hoidvate masinate valmistamisele. Kõige dramaatilisemas vormis avaldus see puuvillatööstuses, kus üksteise järele tehti mitu leiutist, mis muutis kogu tootmisprotsessi , alates ketramisest ja lõpetades kudumisega. Villatööstus kasutas peamiselt vee-energiat.
1760 . aasta paiku, töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud . 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed .
Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku- ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks.

Transport

Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750-1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne-Euroopa riikides ja läbi kogu Põhja-Ameerika. 1870. aastaks oli enamik neist riikidest seadnud sisse raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud.
George Stephenson demonstreeris esimest auruvedurit 1825 aastal. Samal aastal avati esimene raudteeliin Stockton – Darlinton. Pärast oma veduri täiustamist saavutas see kuni 46 kilomeetrit tunnis.
Esimene sõiduauto Mercedes konstrueeris Wilhem Maybach 1901.aastal. sisepõlemismootori kasutuselevõtul ja autoehituses oli teerajaks Saksamaa ja Prantsusmaa. Auto saatuseks kujunes muuta kogu elu Euroopas ning juba sajandivahetuseks sai autost liiklusvahend nendele , kelle sissetuleks oli küllaltki suur.


Bridgewateri kanal üle Irwelli jõe. See kanal pani aluse nn kanaliajastule. Kanali ehitas James Brindley, et toimetada kivisütt teistesse piirkondadesse. Sellised kuntslikud veeteed võimaldasid vähendada tunduvalt kaupade vedamise kulusid .

Tagajärjed

Industrialiseerimise tagajärjed

Aastaks 1850 oli Suurbritanniast saanud tänu auruenergiale ja uute masinate kasutuselevõtule ning tööstusliku tootmise levikuke esimene tööstusriik. Uudised tehnoloogiast levisid peagi ka teatud piirkondadesse mandril, kus olid head ühendusteed ja leidus kivisütt ning rauda, nii et peagi võidi mujalgi Euroopas kogeda, missugused on tööstuse arengu majanduslikud ja sotsiaalsed taga järjed.
Paljude tööliste jaoks oli elu vabrikutes ja kaevandustes raske ja täis ohte. Mehed, naised ja lapsed töötasid päevas 13 tundi või rohkemgi , tihti madala palga eest. Enne ohutusnõuete kehtestamist said paljud töölised ohtlike masinatega töötades surma või vigastada. Linnad kasvasid kiiresti ja ilma korralik planeeringuta, mistõttu osades piirkondades puudus kanalisatsioon ja puhas vesi.
Laialdaselt võtsid võimust haigused, mis kanduvad edasi ebapuhta vee kaudu (näiteks koolera ) või kitsastes tihedalt rahvastatud eluruumides (tuberkuloos) ja neisse suri tuhandeis inimesi. Säärased elutingimused põhjustasid rahva seas rahutusi.
Koolera: 1830. Aastate algul Euroopasse jõudnud ja hiljem epideemia põhjustanud koolera tõi eriti teravalt esile industrialiseeruva Euroopa kasvavate linnade sanitaarse olukorra ja tervishoiu viletsa seisu. Veega edasi antava haigusena esines koolerat eriti palju seal, kus inimesed kasutasid kommunaalteenuseid, ning see rõhutas vajadust puhta vee korralike reservaatide järele. Teised haigused, nagu näiteks tüüfus, levisid roiskvee sattumise tagajärjel joogivette. Haigus sundis tegema tohutuid jõupingutusi, et parandada veevarustust, kanalisatsioonisüsteeme ja elamistingimusi. 1840 aastatel asustati kuninglik komisjon ning moodustati tervisehoiuametniku koht.
Suur inimeste arv tähendas seda , et perekonnad elasid odavates korterites, keldrites ja hoovides. Veevärk ja sanitaartalitus ei vastanud tihti ligilähedaseltki vajadustele, mille tagajärgedeks oli väga kõrge suremus , eriti noortemate hulgas. Briti esimene tervishoiulaadne seadus anti välja 1848 aastal ning algatas mitu munitsipaalteenust nagu veevarustus ja kanalisatsioon.

Sotsiaalsed tagajärjed

19. sajandi keskpaigaks oli Suurbritannias rohkem kui 70 linna, mille elanike arv ületas 10 000, kusjuures nelja puhul oli see arv üle 250 000. Rahvaarv oli pisut rohkem kui sajandiga kasvanud kolmekordseks ja ületas 1851 aastal üle 20 miljoni. Nii hakkasid töölised rändama teistesse riikidesse tööotsingutega. Šoti ja iiri töölised, Lõuna-Itaalia elanikud ja saksa talupojad pidid tihtipeale rändama päris kaugele, et tööd leida.
Järk-järgult hakati vastu võtma seadusi, mis keelustasid liiga pikad tööpäevad ja laste tööjõu kasutamise. Ametiühingud, mis alguses olid keelatud, võitlesid tööliste kõrgema palga ja paremate töötingimuste eest. Aja jooksul võitlesid reformaatorid kätte paremad töötingimused ja õiguse kõigil lastel kooliharidust saada. Tööstusagulid lammutati ja uute seaduste abil hakati kontrollima vabrikute ja elamurajoonide ehitamist.

 Pikaajalised tagajärjed

Tööstusliku pöörde ajal kasvasid linnad kiiresti, sest inimesed siirdusid maalt linna tööd otsima . Ülemaailmselt levis industrialiseerumine 20. sajandil ja tänapäeval on maailmamajandus orienteeritud kaupade tootmisele, kuigi mõned Aafrika ja Kagu- Aasia riigid on veel sõltuvad põllumajandusest või teenuste pakkumisest. Tänapäeval on inimeste elatustase kõrgem kui kunagi varem, kuid keskkonnale on see kalliks maksma läinud. Tööstus põhjustab reostust ja ähvardab ammendada maavarasid , näiteks söe- nafta - ja mineraalidevarusid. Praegusel ajal töötatakse välja uusi tehnoloogiaid selliste probleemide lahendamiseks.
Venemaa naftaleiukohti hakati ulatuslikumalt ekspluateerima 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi algul kui Venemaa püüdis meeleheitlikult tööstuse arengu poolest Läänele järele jõuda ning uutel tööstusharudel, nagu näiteks naftakeemiatööstus, oli siin eluliselt tähtis osa. Oma tohutuid loodusvarusid kasutusele võttes tegi Venemaa arengus kiireid edusamme.

Kokkuvõtte

Arvan , et tööstuslik pööre Euroopas oli vajalik kõikidele. Võibolla isegi tänapäeva elekter, mis on meile igapäev väga vajalik sai alguse just sealt. Tänapäeval sõltume me praktiliselt täielikult tehnikast, ja ma arvan kui poleks olnud tööstuslikku pööret just sellel ajal oleks seekindlasti tulnud millalgi hiljem kuid kindlasti mitte nii jõudsalt ja edukalt. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka suuri probleeme, kuid ei ole ju head ilma halvata. Ma ei teadnudki varem, et sellise asjaga nagu kanaliteede ehitamisega võib kaasneda ka midagi halba, näiteks hakkasid haigused levima jõudsamalt kui kunagi varem. Kuid lõppkokkuvõttes oli positiivseid külgi ikkagi rohkem, kuna maailm arenes siiski edasi nii tööstuses kui ka lihtsalt inimeste elus.

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/toostuslik_poore_evelin.ht m
http://www.tpl.edu.ee/data/upfiles/tööstuslikpööre.doc
8 klassi õppik ,, Uusaeg II’’
Jhon Stevenson ,, Euroopa ajalugu’’
12