Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agraarajastust infoühiskonda (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Miks firmad rahvusvahelistuvad?
  • Miks peavad infoajastul ettevõtted üha enam spetsialiseeruma?
  • Kuidas tootmise spetsialiseerumine mõjutab toote valmistamist?

AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA


Agraarühiskond e põllumajandusühiskond- ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi.
Suhtelise eelise printsiip-mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised.
Geograafiline tööjaotus- piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused.
TOOTMISVIISID
Traditsioonilised
  • Korilus e elatusmajandus
  • Varaagraarne- tekkis 6-7 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged - vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine.
  • Hilisagraarne- 15. sajand oli kõrgatase. Ida-Aasias, Lõuna-Aasias ja Kagu-aasias, Hommikumaaes ja Euroopas.

Kolooniad


Koloonia- riik või territoorium , mis poliitiliselt sõltub teisest riigist-emamaast.
Tekkisid Ameerika avastamisega.
KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED
Ressursikoloonia
Et maavarasid kätte saada
Ümberasumiskoloonia
Elamsipinna nappusest tingitud
Istanduskoloonia
Rajati, et kasvatada kultuure mis kodukliimas ei kasva. Kohalikke elanikke kasutati tööjõuna.
Faktooria
Sõjaliskaubandustugipunkt, mis rajati kui vahemaa emamaa ja koloonia vahel oli suur.
Reservkoloonia
Igaks juhuks vallutatud koloonia
Poolkoloonia
Riigid, mis on teistest riikidest majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvad.
1940.-ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine - kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks.
Põhja riigid
Lõuna riigid
  • Suur- Britannia
  • Ameerika
  • Saksamaa
  • Prantsusmaa

Moodustasid iseseisvad riigid
Moodustasid kolooniad või majanduslikust sõltuvad riigid.
Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, kujunes tööjaotus ja kapitalivood
Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja koloonia vahel.
Kiiresti arenesid pealinnad ja loodusvarade poolest rikkad regioonid
Rohkem arenenud olid need kes tegelesid maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad
Valistses industriaalne tootmisviis
Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa.

Industriaalne tootmisviis


Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine.
Muutused:
  • Inimesed jäid paikseks
  • Teamisi hakati juurde omandama
  • Tootlike jõudude arenemine

Varaindustriaalne tootmisviis- 16-17 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa.
Iseseisev industrialiseerumine- omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud.
Sõltuv industrialiseerumine- huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus.

Hilisindustriaalne tootmisviis


18-19 sajand. Masinaline suurtootmine . Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada.

Infoühiskond


1970. aatatest alates. Postindustriaalne tootmisviis.
Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdab majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine.
Tunnused:
  • Vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.
  • Teadusliku töö areng. Teadmised- hinnanguressurss
  • Geograafiline kaugus ei omandanud enam tähtsust
    - transpordi kiire areng
    - informatsiooni hankimine tõi kaasa tehnoloogia arengu.

GLOBALISEERUMINE
Globaliseerumine e üleilmastumine- maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine majanduslike, poliitlilste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste preotsesside kaudu.
Põhjused:
  • Kolooniate poliitline iseseisvus
  • kolooniate poliitiline iseseisvus
  • arenenud riikide vahel kujunenud majanduskoostöö
  • rahvusvahelise kaubanuse liberaliseerimine
  • pidev tehnoloogia areng

Iseloomulikud jooned:
  • kujunes välja kogu maailma hõlmav terviklik majandussüsteem
  • toimub järjest süvenev spetsialiseerumine , kavavad rahvusvahelised kaubavood .
    - uurimis-ja arengutegevus
    -erinevate detailide valmistamine
    -erinevate detailide kokku panemine
    - müük/ hooldus
  • Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb. Tehakse majanduslikku koostööd.

REGIONALISEERUMINE


Regionaliseerumine- samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike sidemete tihenemine ja selle alusel riikide ühendavate majandusliitude loomine.
! Eesti on juhtriigiks keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas!
Ettevõtlusvõrgustik- iga osaleja annab panuse toote valmistamiseks ning nad kõik sõltuvad üksteisest ( nt toormega varustajad, toodangu müüad jne).

RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED


  • tegutsetakse paljudes riikides
  • firmasisesed majaandussidemed ületavad riigipiire
  • majandustegevuse maht on suurem kui väikestel riikidel
    Miks firmad rahvusvahelistuvad?
  • juurdepääs loodusvaradele
  • laienemine uutele turgudele
  • tootmiskulude alandamine
  • kontrolli suurendamiseks mingi riigi majanduses
    Kaubamärk- sõnaline, ruumiline, kujundiline või tähismärk mis eristab ühe ettevõtte tooteid teise ettevõtte omadest .
    Bränd e margitoode-kaubamärk millele on tarbia andnud lisaväärtust ja mille all olevaid tooteid müüakse rahvusvahelistel turgudel .
    RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS
    Geograafiline tööjaotus- spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele milleks on parimad eeldused. Eeldused tulevad ressursside erivast paigutusest.
    Miks peavad infoajastul ettevõtted üha enam spetsialiseeruma?
  • tooted ja tootmine muutuvad üha keerukamaks
  • konkurentsi pidev suurenemine
  • soov toota võimalikult madalate kuludega ning teenida suuremat kasumit.
    Kuidas tootmise spetsialiseerumine mõjutab toote valmistamist?
    Toode valmistatakse etappidena. Iga etapp paigutatakse sinna kus on selleks kõige soodsamad tingimused.
    Mastaabi sääst- tootmismahu suurenemisest tulevev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis tagab toote omahinna languse.
    3
  • Agraarajastust infoühiskonda #1 Agraarajastust infoühiskonda #2 Agraarajastust infoühiskonda #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kalliagrant Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    I Muutused ühiskonnas
    16
    doc

    I Muutused ühiskonnas

    Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine,

    Globaliseeruv maailm
    Muutused ühiskonnas
    5
    docx

    Muutused ühiskonnas

    ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng

    Geograafia
    10-klassi geograafia materjal
    8
    doc

    10. klassi geograafia materjal

    Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal ­ Lõuna-Ameerika Holland ­ Indoneesia Venemaa ­ vallutatud alad. Inglismaa ­ Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik

    Geograafia
    Geograafia tööks 10-klass
    4
    docx

    Geograafia tööks(10. klass)

    4. Kohalikele töölistele anti minimaalne haridus ja hoolitseti ka tervise eest 5. Maailmasõdade ajal tarbekaupade konkurents lakkas, see tõi kaasa Lõunas kiire industraliseerumise 6. Huvigrupid 7. Kohalikud ettevõtted Eeldused Põhjas: 1. Tugev, kõrgema tasemega tehnoloogia 2. Korralik kapital 3. Tooraine kokkuhoid 4. Maj. sidemed omavahel 5. Maailmasõjad 6. Ülerahvastatus lakkas Millised muutused ühiskonnas lõid eeldused üleminekuks infoühiskonda? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt 3. Transpordi ja side areng 4. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 5. Tootearendus 6. Vajadus meelelahutuse ja turismi järgi Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused majanduses 20.saj.? Energiaallikana tuumaenergia, tuumatehnika, kosmosetehnika, infotehnoloogia, suurem rõhk taastuvatele energiaallikatele lennundus, geeniteh., kõrgteh. Harud, üleminek infoühiskonnale.

    Geograafia
    Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused
    3
    doc

    Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

    *Tehnoloogia ­ vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted ­ väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline ­ elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne ­ tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 ­ 16 saj.) *Esimene murrang ­ toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst). *Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee ­ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus| *Algas varaindustriaalne periood ­ Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid ­ aktiivne kaubandus

    Geograafia
    Geograafia 10-klassile
    8
    doc

    Geograafia 10. klassile

    tööliste hariduse ja tervise eest ­ olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng

    Geograafia
    Ühiskonnageograafia I konspekt
    10
    doc

    Ühiskonnageograafia I konspekt

    ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS ­ Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia ­ sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid ­ majanduses tegutsejad Maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus ­ spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine ­ Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria ­ kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine ­ kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kauba

    Geograafia
    Majandusgeograafia
    11
    doc

    Majandusgeograafia

    1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond ­ põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis ­ tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood ­ enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas)

    Geograafia




    Kommentaarid (8)

    stellaossu profiilipilt
    stella petrova: saaks siis materjali kätte oleks ka hea aga punkte koguada on ikka lapsik nagu rate.ee haige värk
    14:17 20-09-2009
    liis166 profiilipilt
    liis166: hea õppida selle järgi...:D
    22:33 20-01-2009
    o0mimmy0o profiilipilt
    o0mimmy0o: võiks parem olla..suht okei
    14:22 07-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun