Muutused ühiskonnas. Maailmamajanduse kujunemine (0)

Geo.- Muutused ühiskonnas. Maailmamajanduse kujunemine.

• Geograafia – teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega.
  
• Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil
  
• Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil.
  
• Majandusgeograafia – majanduse toimimine ruumis ja ajas.
  

• Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet
  

Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik.

• Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel.
  

Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette , regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud – seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna- Aasia )
Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod . Kujunes geograafiline tööjaotus – piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused.
Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu.

• Seleta rändkarjanduse ja alepõllunduse olemust:
  

Inimesed sõltusid loodusest ja selle armust suhteliselt kõvasti. Nad pidid tihti rändama ja vastavalt oludele kohanema ja sättima oma elu. Oli küll kindlam sissetulek kui korilusega tegelevatel inimestel, aga rikastuda nende kummagagi ei õnnestunud. Tootmine ja tarbimine olid tasakaalus.

• Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas.
  

Korilus – vihmametsade piirkonnad, üksikud saared, Okeaania .
Agraarühiskond – kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid.
Tööstusühiskond – vähemarenenud põhjariigid.
Infoühiskond – rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa.

• Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule.
  

XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad . Tekkisid pangad , börsid, as-id, manufaktuurid . (varaindustriaalne tootmisviis)

XVIII saj lõpp XIX algus
Masinate valmistamine ja kasutamine – aurumasin , vedur, aurik , Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis)

Teras, elekter, nafta , bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio.
(hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.

Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid , 80-ndatel sidetehniline pööre.
( postindustriaalne tootmisviis)

Nimeta kolooniaid:
Inglismaa – Ameerika, India, Austraalia
Portugal – Brasiilia
Hispaania – Ladina-Ameerika
Prantsusmaa – Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina
Holland – Indoneesia
Belgia – Kongo piirkond
Venemaa – liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik.

Nimeta kolooniate tekkepõhjusi:

Rahvastiku kiire kasv, mis sundis välja rändama. Põhja- Ameerika, Lõuna-Am; Austraalia – ümberasumiskolooniad.

Reservkolooniad – eesmärgiks tooraineid saada

Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule.
Lääne-Euroopast alguse saanud industrialiseerumine levis üle kogu maailma. Kiiresti kujunes välja see, et maailmamajandus on suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Vastavalt sellele on praegugi Põhjamaad paremini arenenud.
Koloniseerimise mõju riikide majandusele sõltus ümberasujatest ja sellest millised tootmisviisid nad kaasa tõid. Näiteks Inglismaalt ümberasunud  USA ja Austraalia, kes on praegu väga edukad. ; Püreneedelt  Ladina-Ameerika, mis jäigi agraarseks maaks.

Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20 saj. algul

• Põhjariigid omavahel ( masinad , seadmed , tehnoloogia)
  
• Põhjariigid ja Lõunariigid (P  masinad, seadmed , esmatarbekaup. L  tooraine, puuviljad jne)
  

Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi

kodusõjad,

Industrialiseerumine , kas iseseisev või sõltuv.

Emamaad olid siirdunud postindustriaalsesse majandusse, seetõttu ei olnud huvitatud kolooniatest.

Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi.
Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused.