Maakera rahvaarv

Suit, Maarja

Maakera rahvaarv (2)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis mõjutab sündimust arenenud riikides ja arengumaades?

Lõik failist

MAAKERA RAHVASTIK

Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050 .
Rahvaarv 8000 a eKr – 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused , halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud . Rahvaarv kaasajal – 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks – 8 – 10 – 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria – maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita.

Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju).

pikem vegetatsiooniperiood
rikkalikud loodusvarad
piirkond asub veekogu ääres
viljakad mullad
tasandikuline või lainjas reljeef
mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima
majanduslikud tegurid – tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat.
sotsiaalsed tegurid – korralikud elumajad, head tervishoiu- ja haridusteenused .
poliitilised tegurid – valitsus investeerib.

Paiknemist mõjutavad inimtegurid (3 ; seleta lahti).

majanduslikud tegurid – tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat.
sotsiaalsed tegurid – korralikud elumajad, head tervishoiu- ja haridusteenused.
poliitilised tegurid – valitsus investeerib.

Maakera tihedamini asustatud piirkonnad (4) – põhjused.

Lääne – Euroopa
Lõuna – Aasia
Ida – Aasia
Põhja-Ameerika idarannik

Piirkond asub veekogu ääres, majanduslikud tegurid – tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, viljakad mullad.

Maakera hõredamini asustatud piirkonnad (4) – põhjused.

Aomen
Kanada
Austraalia
Antarktika ja Arktika

Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid – valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid.

Mõisted – loomulik iive, sündimus, suremus , imikusuremus .

LOOMULIK IIVE – mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist.
SÜNDIMUS – sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus.
SUREMUS – surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus.
IMIKUSUREMUS – elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta.

Vanusegrupid (3)

lapsed – vanus kuni 14 aastat.
täiskasvanud – vanus 15 – 64 aastat.
eakad – vanus 65 ja enam aastat.

Rahvastiku vananemine ja probleemid.
Demograafilise ülemineku etapp, mil rahvastikus on ülekaalus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maarja Suit Õppematerjali autor

Teema läbib: Maakera rahvaarv, paiknemist mõjutavad negatiivsed/positiivsed tegurid, Matheuse teooria, surma/sünni põhjused arengumaades, hõredalt asustatud piirkonnad-põhjused, kus, tööjõud, probleemid rahvaarvust, demograafiline plahvatus,rahvastiku vananemine

maakera rahvaarv paiknemist mõjutavad negatiivsed/positiivsed tegurid matheuse teooria surma/sünni põhjused arengumaades hõredalt asustatud piirkonnad-põhjused tööjõud probleemid rahvaarvust demograafiline plahvatus rahvastiku vananemine

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailma rahvaarv

1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused.

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia

GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist

Ühiskonnageograafia

doc

Rränded

2)Kagu- ja Ida-Aasiast USA-sse 3)Lõuna-EuroopastPõhjapoolsematesse Euroopa riikidesse 4)Aafrikast ja vaestest Aasia riikidest Euroopa rikastesse riikidesse 5)Aasia erinevatest riikidestnaftariikidesse 6)Ida-Euroopa riikidestmajanduslikult jõukamatesse Euroopa riikidesse, vähem USA-sse Linnastumine Eeljärk umbes 5000 aastat tagasi NT. Niiluse org, Induse org, Vahemere idakallas 1. järk rahvaarv kasvab nii linnades kui ka asulates. Palju uusi töökohti linnasinimesed maalt linna. Tekivad agulid. Kasvasid vanad linnad. Tekkisid miljonilinnad (London). Linnarahvastiku osatähtsus moodustas alla poole kogu rahvastikust. Tänapäeval järgus arengumaad. 2. järk kõrgelt arenenud riigid. Linnarahvastiku osatähtsuse maksimum. Linnade võrk on enam-vähem välja kujunenud. Tööstusettevõtted viiakse linnast välja, etapi lõpus

Demograafia

odt

Geograafia KT kordamine - demograafia

rahvastiku tüüp ülemineku I etapp ülemineku II etapp rahvastiku tüüp Sündimus Väga kõrge 40-50 Kõrge endiselt Hakkas langema Madal, alla 10 Suremus Väga kõrge 35-40 Väheneb kuni 5 Endiselt madal Madal , alla 10 Rahvaarvu Kasvab aeglaselt Kasvab kiirelt Loomulik iive langeb Väga väike rahvaarv muutumine Rahvastiku Palju lapsi, vähe Laste ja vanurite Laste osatähtsus Laste osatähtsus vanuseline vanureid, keskmine osatähtsus suureneb väheneb, vanurite väike koosseis eluiga vaid 40-45a osatähtsus suureneb Lääne-Euroopas 15.sajandil 1750-1900 20.saj I poolel praegu Eestis Kuni19.s keskpaigani 19.saj. lõpul 20.saj

Geograafia

doc

Rahvastik ja asustus

Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias

Geograafia

pdf

Maailma rahvastik

madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga inimarengu indeks (HDI) suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. traditsiooniline rahvastiku tüüp - tavaline põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike iive nüüdisaegne rahvastiku tüüp tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustavad vähene sündimus ja suremus ning väike iive. demograafiline plahvatus rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus, sündimus sündide hulk mingis piirkonnas, suremus surmajuhtude hulk mingis piirkonnas, loomulik iive - on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi,

Geograafia

doc

Rahvastik ja rahvaarv

1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias

Geograafia

doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas

Geograafia

Rohkem sarnaseid