Ühiskonnageograafia põhimõisted (0)

Ühiskonnageograafia põhimõisted
Agraarpoliitika – põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine .
Agraarühiskond e põllumajandusühiskond – ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi.
Agrokliimavööde – põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond.
Alternatiivne energia – energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia ).
Avalik sektor – ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus.
Demograafiline plahvatus – kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest.
Demograafiline üleminek e siire – rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb.
Eksport e väljavedu – kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole.
Energiamajandus – majandusharu , mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise.
Energiavarad – loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses.
Euroopa Liit – Euroopa arenenud riikide majandusühendus.
Fordism – uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt.
Geotermaal – e maa soojusenergia – maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia.
Globaliseerumine e üleilmastumine – kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
Import – kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Industriaalühiskond e tööstusühiskond – töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus.
Industrialiseerumine – üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega.
Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine – nn uus majandus.
Infrastruktuur – hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse , energeetika, side, veevarustuse, tootmisalase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi(tervishoiu-, haridus -, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused).
Kergetööstus – manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus.
Koloonia – riik või territoorium , mis poliitiliselt sõltub teisest riigist – emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa.
Kõrgtehnoloogia – tehnoloogia, mis on eriti teadusmahukas ja millele on iseloomulik suur keerukus . Näiteks mikroelektroonika, arvutite tootmine, geenitehnoloogia jne.
Linnastumine – linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga.
Mahepõllumajandus – vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus.
Majandus – inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem.
Põllumajandus – majandusharu, mis toodab toiduaineid, loomasööta ja toorainet tööstusele. Jaguneb taime- ja loomakasvastuseks.
Rahvastikupoliitika – riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada.
Rasketööstus – metallurgial ja masinaehitusel põhinev materjalimahukas tööstus.
Ränne e migratsioon – inimeste alalise elukoha vahetus.
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.
Toyotism – paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö.
Turumajandus – majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel.
Ühiskonnageograafia e inimgeograafia – geograafia osa, mis tegeleb ühiskondlike nähtuste ruumilise korralduse uurimisega.
Õpilase nimi
Klass