Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Industriaalühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Industriaalühiskond:
tööstuslik pööre, 
industriaalühiskonna 
iseloomulikud tunnused, 
masstootmine ja  monopolid .
Kristiina Moosel
TKoG, 11.B
2012
Sissejuhatus
Tööstus ja ehitus
Inglismaa 1760
Manufaktuurtootmine 
asendati vabrikutootmisega.
Euroopa, USA 19.saj.
       Industriaalühiskond.
http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocieties.wordpress.com/2007/11/08/seminar-four-industrial-society/&docid=ZW_ZwF8M5FAG8M&imgurl=http://modernsocieties.files.wordpress.com/2007/11/industry.gif%253Fw%253D250%2526h%253D307&w=250&h=307&ei=kmiGUP3jF6iu0QW4_YCQBA&zoom=1&iact=hc&vpx=769&vpy=84&dur=7810&hovh=245&hovw=200&tx=60&ty=167&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=146&tbnw=125&start=0&ndsp=24&ved=1t:429,r:15,s:0,i:109
Industriaalühiskonna teke
Industrialiseerumine
Industriaalühiskond
Muutused ühiskonnaelu sfäärides
Tööpuudus
Ülestõusud
Arendas  töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut.
Muutusid tavad,  moraalinormid .
Tööstusrevolutsioon
Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega
Uued  masinad
Raha,  kapital ja tööjõud
Uued  leiutised
Talupojad palgatöölisteks
Rahvaarv suureneb
Turg tähtsal kohal
Urbaniseerumine
Linnaühiskond
1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest
1870.a. üle saja linna
Linnakultuur
Linnaelu  miinused
Linnaelu plussid
Urbaniseerumine  Chicagos   1898 .
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
http://www.faculty.fairfield.edu/faculty/hodgson/Courses/so11/population/urbanization.ht m
Monopolid
Püsiv turuseisund
Konkurents puudub
Asendustooted puuduvad
Proletariaat  ja  kodanlus
Muutus linna sotsiaalne  pale
Palgatöölised ja vabrikuomanikud
Töölisaristokraatia
Ülestõusud
Töölisseadudandlus
Otto  Eduard  Leopold von  Bismarck
1815.-1898.a.
Saksamaa, Schönhauser
Raudne   kantsler
Saksamaa ühendamine “Raua ja verega”
Saksa  Keisririik
1. Saksamaa riigikantsler
Otto Eduard Leopold von Bismarck
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
http://www.google.ee/imgres ?
um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=624&tbm=isch&tbnid=K61ijdVyOl2nDM:&imgrefurl= http://www.britannica.com/EBchecked/ m
edia/74999/Otto-von-Bismarck&docid=zKSun1kZsWiLSM&imgurl= http://media-1.web.britannica.com/eb-media/74/81674-004 -
1F328DE1.jpg&w=365&h=450&ei=R0nDUKO7MfOp0AWa2IHIBg&zoom=1&iact=hc&vpx=303&vpy=100&dur=6786&hovh=249&
hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i:
85
Tähtsaimad saavutused
James Hargreaves –  mehaaniline  vokk
Edmund  Cartwright – mehaanilised kangasteljed
Thomas Bell – puuvillasele riidele trükkimise masin
Eli Whitney – puuvilla puhastamise masin
Thomas Newcomen –  aurumasin
George  Stephenson –  auruvedur
Robert Fulton –  aurik
Gottlieb   Daimler  – bensiinimootor
Rudolf  Diesel –  diiselmootor
Joseph Monier –  raudbetoon
Auruvedur ja aurulaev
 Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
http://www.google.ee/imgres ?
num=10&um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=624&tbm=isch&tbnid=9pLXGefQd8KwmM:&imgrefurl= http://www.gjenvick.com/Ste
amshipLines/CunardLine/Ships/1911-Laconia-
I.html&docid=J0V_dBjKuof7fM&imgurl= http://www.gjenvick.com/images/CunardLine/1912/LaconiaAtFullStea m-
TransatlanticVoyage-
500.jpg&w=500&h=347&ei=s4rDULKTDcXAhAe8uIHoCw&zoom=1&iact=hc&vpx=4&vpy=281&dur=50&hovh=187&hovw=270&t
x=143&ty=155&sig=115050523000515897329&sqi=2&page=1&tbnh=134&tbnw=204&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:6,s:0,i:94
http://www.google.ee/imgres ?
Raudbetoon
um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=1D5tITbKgTMP5M:&imgrefurl= http://www.port
landfiremuseum.com/steam_engine.htm&docid=4Labori3y7kJGM&imgurl= http://www.portlandfiremuseum.co
m/images/steam_engine.jpg&w=991&h=717&ei=SY_DUKXiJ8mo0QXDqIHYCQ&zoom=1&iact=hc&vpx=29
9&vpy=129&dur=54&hovh=191&hovw=264&tx=179&ty=95&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=
141&tbnw=183&start=0&ndsp=22&ved=1t:429,r:2,s:0,i:82
http://www.google.ee/imgres ?
um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=624&tbm=isch&tbnid=WL5Yug3lNxM78M:&imgrefurl= http://www.la
rousse.fr/encyclopedie/nom-commun-
nom/ construction /36516&docid=6uokuNK0ZZZ4cM&imgurl= http://www.larousse.fr/encyclopedie/data/image
s/1002823-Armature_en_fer_de_b%2525C3%2525A9ton_arm
%2525C3%2525A9.jpg&w=312&h=400&ei=NI3DUOb2J_CZ0QXD1YDADw&zoom=1&iact=rc&dur=648
&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=112&start=0&ndsp=22&ved=1t:429,r:11,s:0,i:10
9&tx=70&ty=68
Video
Turning Points  in History –  Industrial  Revolution”  3:30 min. 
http://www.youtube.com/watch?v=3Efq-aNBkvc
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Industriaal%C3%BChiskond
http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck
M. Laur , T. Tannberg “Inimene, Ühiskond, Kultuur”  Uusaeg  3.osa, kirjastuselt  Avita 
gümnaasium, 2009.a.
K.Hiiemaa, O.-M.Klaassen, H.Piirimäe, K.Piirimäe, T.Tannberg “Inimene, Ühiskond, 
Kultuur” Uusaeg 3.osa, kirjastuselt koolibri, 2001.a.
T.Tannberg, M.Laur, Ü.Tarkiainen, O.Klaassen, A.Espenberg, S. Abiline , T.Jullinen 
“Uusaeg” 8.klassile, kirjastuselt  Avita Tallinn 1998.a.
 Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Industriaalühiskonna teke
  • Tööstusrevolutsioon
  • Urbaniseerumine
  • Urbaniseerumine Chicagos 1898.
  • Monopolid
  • Proletariaat ja kodanlus
  • Otto Eduard Leopold von Bismarck
  • Otto Eduard Leopold von Bismarck
  • Tähtsaimad saavutused
  •  
  • Video
  • Kasutatud kirjandus
  •  Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Industriaalühiskond #1 Industriaalühiskond #2 Industriaalühiskond #3 Industriaalühiskond #4 Industriaalühiskond #5 Industriaalühiskond #6 Industriaalühiskond #7 Industriaalühiskond #8 Industriaalühiskond #9 Industriaalühiskond #10 Industriaalühiskond #11 Industriaalühiskond #12 Industriaalühiskond #13 Industriaalühiskond #14 Industriaalühiskond #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiina moosel Õppematerjali autor
tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

The Royal Family
9
pptx

The Royal Family

The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Her majesty the queen Elizabeth Alexandra Mary

British culture (briti kultuur)
Prillidega ujuma
6
pptx

Prillidega ujuma

Prillidega ujuma? Karolin Karbus OP2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 Jah, optiliste ujumisprillidega! Toote omadused Reguleeritav silmavahe Polükarbonaat UV kaitse Silikoon (klaasid , rihm) Pakend Varuosad Hind Sobivus Ninasillad Dioptrite vahemik Silmale vastav Tee õige valik Lähtumine tavaretseptist Astigmatismi eripära Kasutatud materjalid http://www.lensexpress.ee/muud/uued-tooted/optilised-ujumisprillid.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&client=firefox- a&hs=vOQ&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1024&bih=575&tbm=isch&tbnid=oYvoV5bCLkDwXM:&imgrefurl=http://www.chacha.co m/gallery/4549/stupid-things-men-complain-about&docid=Pfug8PlyVdAwqM&imgurl=http://web- images.chacha.com/images/Gallery/4549/stupid-things-men-complain-about760876407-aug-30-2012-1- 600x400.jpg&w=600&h=400&ei=4rOFUJyLLqnK0QW1sYGIBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=216&vpy=261&dur=1310&hovh=183&hovw=275&t x=72&ty=94&sig

Meditsiin
Rein Rannapi elulugu
6
docx

Rein Rannapi elulugu

Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juu

Muusika
Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus
19
pptx

Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus

Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust saavad eestlased põhilise osa

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
John F-Kennedy ja võidurelvastumine
16
pptx

John F. Kennedy ja võidurelvastumine

Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy ­ Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 1953­1960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi va

Ajalugu
Räägime palju-hoolime vähe
3
doc

Räägime palju, hoolime vähe.

47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6o

Kirjandus
KESKAEG - haridus ja kultuur tol ajal
16
ppt

KESKAEG - haridus ja kultuur tol ajal

KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna

Ajalugu
Madalmaade kunst 15-Sajandil
6
docx

Madalmaade kunst 15. Sajandil

Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun