Konspekt 20. sajandi muusikast, hilisromantismist, impressionismist ja ekspressionismist (0)

     Muusika kuulamine Steve Reich "City Life"
Pala areneb nende väljendusvahendite kaudu, mis muutuvad. Lugu oli rütmikas. Dünaamika kaudu väga see lugu ei arenenud. Väga palju erinevaid tämbreid (taksouksed, metroohääled). Enam pole oluline meloodia .
20. sajandil ühtne stiil puudub, sest : 1) suured katastroofia sundisid kunstnikke pidevalt uute lahenduste, uuenideaali otsingutele - leiti palju erinevaid stiile. 2) infolevik kiirenesid ja tekkinud suunad ammendusid kiiremini.
Iga helilooja loob ise mängureeglid. Meloodia kaotas tähtsuse. Klassikaline harmooniankaotas tähtsuse. Tähtsateks väljendusvahenditeks said tämber ja rütm.
Uued kompositsioonivõtted
Klaster - kõlavad korraga kõrvuti olevad helid.
Aleatoorika - ( kontrollitud juhuslikkus) helilooja jätab interpreedile vabad käed mõnede väljendusvahendite valikul .
Dodekafoonia - 12- tooni tehnika; 12 heli pannakse ritta ning need kõlavad kogu teose jooksul samas järjekorras.
Elektronmuusika - (konkreetne muusika ) muusika, mille loomisel kasutatakse erinevaid elektrilisi vahendeid (heligenekad, kajamasinad jne), mille helid lindistatakse ja monteeritakse.
Elektrofooniline muusika - muusika, mille loomisel salvestatakse loodushelisid, mis hiljem monteeritakse.
Prepareeritud instrument - pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil.
John Cage 1912-1992, üks suurimaid eksperimantaatoreid, prepareeritud klaveri idee autor, happeningide isa.
?￰ﾟﾎﾃ Hilisromantism
Viin ja Berliin oli muusikas ühed tähtsaimad pealinnad.
Ühised jooned sealsete heliloojate loomingus: hiigelkoosseisud, meloodia on väljendusrikas kuid ei pea olema ilus, muusika on programmiline. Žanrid on sümfooniline muusika, ooper. Programmiline muusika on sarnane joon.
⚠️Programmiline muusika on teos, mille sisu on helilooja poolt antud, kas pealkirjas või pikemas seletuses.
Richard Strauss (11 Juuni 1864 – 8 September 1949)
Sümfoonilisi poeeme iseloomustab väga täpne programm. Armastab konkreetseid kujundeid. Armastab neid meisterlikult orkestri abil.
Gustav Mahler (1860-1911)
Saavutas tuntuse dirigendina. Oli viini ooperi peadirigent . Hüpnootiline isiksus. Uued reeglid: enne eesriide tõusu pimendas tuled ja sulges hilinejatele uksed. Heliloojana tuntust ei saavutanud, sest teoste tohutu maht ja kõrged nõudmised orkestrile-dirigendile. Looming sai tuntuks alles 1950ndatel.
Sajandivahetuse suurim sümfoonik
Sümfooniline muusika moodustab põhiosa tema teostest. Näliselt ebaloogiline ülesehitus- püüdis kujutada alateadvust muusikas.
Iroonia ja grotesk - labane materjal, mis vastavasse konteksti asetatuna muutub irooniaks labasuse vastu.
IMPRESSIONISM
Maalikunstis tekkis 1870 ndatel ja 1872 maalis Claude Monet väga kuulsa teose " Impressioon . Tõusev päike". Impressioon on mulje ehk hetk, kus teadvus pole veel meie taju mõjutanud. Impressioniste huvitab valguse, varju ja avaruse kujutamine. Keskpunktiks on Prantsusmaa.
Muusikas tekib impressionism 1890ndatel. Tõuke andis Jaava saarelt pärilt gamelanorkestri esinemine Pariisi maailmanäitusel. Gamelanorkester koosneb ainult löökpillidest ja selle tämbriterohkus rabas Euroopa heliloojaid. Avarustunnet muusikas antakse edasi järgmiste võtetega: 1) polütonaalsus- mitu eRinevat helistikku kõlab korraga 2) paralleelsed häälteliikumised
Nadežda von Meck oli 19. sajandi üks suurimaid metseene ehk toetaja. Nadežda juures oli Claude Debussy kodupeanistiks. Prelüüd - pala, mida iseloomustab algusest lõpuni korduv motiiv . Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna.
EKSPRESSIONISM
Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung ) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu . Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma.
Uus- Viini koolkond:
1) Arnold Schönberg
I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas
II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed)
III loominguperiood - dodekafoonia (kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli reastatakse kindlas järjekorras, korduvad kogu teose vältel samas järjekorras)
IV periood ehk hiline periood - religioossus , sügav filosoofiline sisu "Ellujäänu Varssavist"
Sattus hitleri aegsel saksamaal põlu alla oma juudi päritolu ja liiga keerulise muusika tõttu.
2) Alban Berg
3) Anton von Webern