Kunsti mõisted (0)

assotsieeruma : seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma
atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata
bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef
butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatris-filmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus
defineerima: mõistet määratlema
dekoratiivne : tähelepanu tõmbavalt kaunistav
diptühhon: kaheosaline kunstiteos
domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev
dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne
ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav
element: (ld. elementum - ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa
enkaustika : maalitehnika , mis kasutab vahast ja vaigust tehtud värvi ning kuumtöötlust selle pinnale kinnitamiseks
esteetiline : kunstiliselt mõjuv; ilus, kaunis, maitsekas
formaalne: vormiline , vormist lähtuv
figuratiivne , figuraalne: kujundiline, kujundlik , piltlik, esemeline
formaat: (pr. format , ld. forma – kuju) kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord ; väline kuju, vorm
graafika : (kr. graphike) üks kujutava kunsti põhiliike; traditsiooniliselt mõistetud kui väljendusvahendina põhiliselt joont ja must-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik; eristatakse originaalgraafikat (näit. joonistus ) ja trükigraafikat (mis trükimenetluse järgi liigitatakse kõrg-, sügav- ja lametrükiks); kaasajal tihedalt seotud fotograafia, installatoorse jm. kunstiga; graafika alaliikideks on ka illustratsioon , graafiline disain jm.
harmoonia : kokkukõla, sobimine, osade meeldiv ja õige suhe ühtlases tervikus
ikonograafia: piltmärgistik, kindla teema kujutamise reeglistik
impulsiivsus , impulsiivne: (ld. impulsus - tõuge, aje) hetkelise otsuse ajel elavalt ning kiiresti toimiv; hoogne, erk, elavalt õhutav
impersonaalne : umbisikuline, mitteisikuline, isikuta
intensiivne: pingeline, tõhus; tugev; elav, ere (värvi kohta)
interpretatsioon: tõlgendus, töötlus
interjöör: siseruum , sisevaade
klassifitseerima: rühmitama, liigitama, üksustesse jagama
koloriit : värvitoonistik; kunstiteosel valitsevad ja üldmuljet kujundavad peamised värvitoonid ja värvikombinatsioonid
kombinatsioon: (ld. combinatio) ühesesinemine; mingite elementide teatud viisil korrastatud rühm
kompositsioon : (ld. compositio - koostamine) (kunstiteose) ülesehitus, kokkuseade koostisosadest (näit. pind, joon, vorm); ka kunstiteos, milles kompositsioon mängib olulist v. erilist rolli
kontseptsioon , kontseptuaalne: käsitlusviis, üldkujutlus; ideeline
kontuur : piirjoon
krunt: maali alusvärv või mistahes teose kattekihi (värvi vm.) alus
kujund: konkreetses vormis väljendatud üldistus, tegelikkuse (või selle aspekti) ümbertöötamine kunstiliseks tervikuks (või iseseisvaks osaks sellest tervikust)
kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst; mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul, vahel laiendatakse üldnimeks kõigile traditsioonilistele visuaalse kunsti alaliikidele (joonistus, maal, graafika, skulptuur )
kujutis: figuur, piirjoonis
kujutlus : ettekujutus , kujutelm, kujutluspilt, aim; kontseptsioon, plaan;väljamõeldis, fantaasia
kunstivool :
laseering : (sks. Lasierung) hoolikalt peale kantud läbipaistvad kihid - tillukesed pigmendiosakesed segatuna õlipõhises sideaines; värvilahendust nüansseeriv ja lõpetav maalikiht traditsioonilises kihimaalis
litograafia : kivitrükk ( graafikatehnika )
manuaalne: kätega tehtav, käeline, käsitsi-, käsi-
meetod: (kr. methodos - jälgimistee) otstarbekohane ja kavakindel toimimisviis mingi eesmärgi saavutamiseks
monoliit: ühest kivist valmistatud struktuur või sammas
monumentaalne: suuremõõtmeline; võimas, ulatuslik; monumenti (mälestussammast v. -ehitist) meenutav
monoliitne: ühest ja samast materjalist valmistatud; vormilt kompaktne, terviklik, ühtne
motiiv : kunstiteose osatervik, väljendusüksus; element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris; ka "vaade" (eriti maastikumaalis)
nüanss: varjund, väike erinevus
originaal, originaalsus : algne, ainukordne, ehtne ; algupärasus, ehtsus või ka omapärasus, isegi veidrus
pandus: kaldtee
perspektiiv : ruumi kujutamine tasapinnal kolmemõõtmelisena
igment: pigmendid on pulbriks jahvatatud ained, mis võimaldavad sidusainete (näit. muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja kollased -punased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.) ning taimse päritoluga krapp ja indigo
primaarvärvused: ehk põhivärvused - kollane-punane-sinine
primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu
prototüüp: algkuju, eeskuju
rakurss: vaatepunkt ; pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes; kunstis perspektiivivõte, objektide ruumilise edastamise meetod
retseptsioon : (teose) vastuvõtmine
sakraalne : püha; usu või kirikuga seotud
signatuur: (ld. signare - märkima) autorit tähistav märk; sageli kunstniku nimi, nimelühend või nimetähed teosel; sageli koos teose valmimisaasta jm. andmetega
staatiline: paigalolev
stiil: iseloomulik kujutus - või väljenduslaad, ideelis-kunstiliste iseärasuste kogum; väljend "kunstivool" on tarvitusel kindlapiirilisema ja laiaulatuslikuma eriilmelise kunstiperioodi või -suundumuse märkimiseks; kunstivoolu ja -stiili piir on aga tihti ebakindel ning tunnetuslik – kunstikirjanduses kasutatakse neid väljendeid ka sünonüümidena (sama sõna pideva kordumise vältimiseks)
stiliseerima: ühtsele stiilile allutama; lihtsustama
tondo : (ld. k. ümmargune) ümmargune maal või bareljeef; tuleneb antiiksetest medaljonidest, renessansis kasutati kui kompositsioonivõtet täiusliku harmoonia saavutamiseks
torso: jäsemete ja peata inimkuju (peamiselt skulptuuris)
triptühhon: kolmeosaline kunstiteos
ultramariin: (enamasti) intensiivne sinine värvitoon; hinnalist looduslikku ultramariinipigmenti saadakse mineraalist, mis koosneb kaltsiidist ja lasuriidist
unikaalne: ainulaadne
visuaalne kunst, ka visuaalkunst (ld. visualis) on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst; nimetus käibel peamiselt ingliskeelses kirjanduses (visual arts ), viimasel ajal levinud ka eesti keeles; tähistab lisaks nn. vabadele kunstidele (maal, graafika, skulptuur) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini ja visuaalreklaamikunsti, samuti ajas muutuval meediumil põhinevaid kunste ( videokunst ); laiemalt haarab ka mitmeid väljendusvahendeid (s.h. visuaalseid kombineerivaid kunstiliike (teater, film jms.)
vorm: kuju, väliskuju; eseme väline kuju; nii figuraalsed kui ka abstraktsed individuaalsed mahud ja suunad ning nende suhted kunstiteosel; mudel, eeskuju, stamp, trafarett;
värvigamma: (ka lihtsalt: gamma ) üldtermin värvitoonide kohta; teoses läbivalt kasutatud teatav ühtne värvivalik (näiteks võib öelda: heleda värvigammaga maal)
zhanr (pr. genre ) on kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt väljakujunenud esitamis- ja kujutamisvorm; maalikunsti zhanrid on näiteks portree, akt, natüürmort, maastikumaal