Igavikuline vaidlus inimese hinge pärast Alati räägitakse inimese hingest ja inimese kehast. Üks on materiaalne ja teine mentaalne, määratlematu. Hing on see, mis teeb meist selle, kes oleme. Hing on meie Mina. Maapeal ei saa hing üksi eksisteerida, vaid vajab keha - materiaalset kuju, milles elada. Pöördudes teistpoolsusesse, jätab aga hing keha maha. Niisiis saame öelda, et inimene on keha ja hinge sümbioos. Vähemalt selline on tänapäevane kujutlus hingest. Aja jooksul aga hinge ja keha mõistete definitsioonid liikusid. Kui keha mõiste jäi enam- vähem samaks, siis hinge mõiste liikus tunduvalt. Varem tähistas hing inimese tegelikku kuju ilma kehata. Uuemas definitsioonis aga nö piletit, kas taevasse või põrgu, peale maapealsete elupäevade lõppemist. Inimese musta kasti, kui soovite. Kätte on jõudnud 21. sajand ja ikka veel on aktuaalne teema kellele kuulub inimese hing. Keskendun antud töös selle...
,,Meister ja Margarita" 1. 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline
,,Meister ja Margarita" 1.Need kolm lugu on : 1)Bulgakovi kaasaeg ehk 20.--30.aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik 3)Igavikuline teispoolsus ehk sümboolne tasand. Autori taotlus oli realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus põimuvad armastus ja usk, reaalsus ja müstilisus, ajalik ja igavikuline jne. 2. 1920.-1930. aastate Moskva. Elu ja olustikku on kujutatud revolutsioonijärgse Venemaaga. Teisitimõtlejaid ei aksepteeritud, valitses Stalini-meelne aeg. Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi
Tema andis Margaritale kreemi, mille oli ise leiutanud. Seotud romnaanis vägivallaga üldse. TEGEVUSPAIK KOLMEOSALINE KOSMALOOGILINE STRUKTUUR IGAVIKULINE ELU Moskvast väljas põgenemine! MAAPEALNE ELU ALLILM (põrgu) Asub maa peal Moskva, Juudamaa - (valitseb mass, mõtlemisvõimeta inimhulk olgu selleks siis Juudamaa mässav rahvas või Moskva elanikud).
ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusele" ja ka luuletuse ,,Küla", mida kannab vabaduse paatos. Pealmised teemad Puskini loomingus olid:
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele.Naiste puhul ilusad kohevad kleidid,ehted ja kõikvõimalik luksuslik väljanägemine.Ning meeste puhul kasutati mütse,sulgi,põlvikuid,mööku jne.Tolle
Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia hakkab tavaliselt äärmiselt tõsisest olukorrast. Olukorrast, mis oleks tavaelus liigagi karm. Aga kui inimene näeb sellist olukorda enda ees teatrilaval, kus see on turvaliselt siiski ainult väljamõeldis. Kujundlik, sotsiaalne, irooniline, sarkastiline, igavikuline, tabav, julge. Ta on kõike korraga. Lisaks sellele veel teravmeelselt kiire dialoog ja ootamatute pööretega süzee, mis lõppeb hoopis mujal kui seal, kus algas. Etendus oli suurepäraselt tehtud lavastuses osalejate poolt ning see koostöö kajastus ka etenduses. Etendus paneb mõtlema, mida inimesed tahavad, aga ei tea, miks ja milleks on nad võimelised selle saamiseks. Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale
uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti
teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva hingevaluga
Impressionism 1873-1886 * anti edasi hetkemeeleolu * palju heledaid ja intensiivseid toone * elurõõmsad ja päikeseküllased tööd * puuduvad piirjooned (kindel kontuur) Kunstnikud: * Edouard Manet * Claude Monet * Edgar Degas * Auguste Rodin (skulptor) Neoimpressionism 1885 -1899 * mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud:
Mida inimene peaks teiste jaoks tegema, ja ka saaks teha? Pealkirjas püstitatud küsimus on ajatu, igavikuline ja universaalne, puudutades iga südametunnistusega inimest tervel elu vältel. Veelgi enam, teistele vähemalt sama hea soovimine, kui iseendale, on tsiviliseeritud ja sotsiaalse inimese tunnus. Inimene ei ole saar, vaid gruppi kuuluv, alates laiemast (homo sapiens) kuni kitsamani (sugu, amet, vanus, hobi, jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest
annavad kokku terviku · ..nii hallid ja tolmused kõik need teed (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · ..oma laulu laulda hallil teel (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · ..see südame tee (,,Öö valge on õnn") armastus · ..käi tasa ja laula nii üksinda teel (,,Öö valge on õnn") meeldib üksi olla · ..pikas reas rändavad (,,Õhtu kodutalus") igavikuline · ..leidsin, et jäljed kõik viisid mu oma hingesse (,,Võiks otsast alata") enese leidmine · ..aate põllud, mõtte metsad ei see tee küll otsa saa (,,Võiks otsast alata") mõtted Kodu: · ..nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad (,,Kojuigatsus") igatsus · ..peretoas kõnnib keegi (,,Kojuigatus") unenäolisus · ..koduoja, ojake (,,Kojuigatsus") kõik saab kodust alguse
antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga.Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16
Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale kalduma.
RENESSANSS JA KLASSITSISM: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT. LÄHTEKOHAD Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Saanud alguse Itaaliast 14. saj
1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle. 2) Ilus armastuslugu. 3) Lugu Wolandist ehk Saatanast ja tema kaaskonnast. 4) Lugu Mestrist ja tema raamatust, mis rääkis Jesua Ha-Notstrist 5) Filosoofiline tekst kuidas elada oma elu väärtuslikuna. Käsud, mida peaks arvestama, et säilitada eneseväärikus. Ainestik on Piibel, ,,Faust", Iiobi lugu. Ajad ja ruumid: 1) 1920. - 1930. aastate Moskva 2) Kristuse-aegne Jeruusalemm (Jersalaim) 3) Igavikuline teispoolsus Jeruusalemmas ja Moskvas mõlemas on pimedus, kurjus, hävitatakse arukaid. Kõiki maailmu ühendab Saatan. Ta on inimlik ja mõistev, kuid talle on parem alluda, sest ta võib karistada. Balli perenaine pidi kindlasti olema kohalik ja sinivereline, kelle nimi on Margarita. Romaanis oli Margarita kaotanud oma armastuse, Meistri. Meister oli korduvalt abielus olnud ja kirjutas lugu Jesuast. Tal oli saatuslik kohtumine Margaritaga. Margarita kutsub teda Meistriks, kuid meistrid
Vararenessanss 15. sajand (u 1400 a. -1500 a.) Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Vararenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale. Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Renessansiajastul loodud hooneid
pühendusvärssidega Lydia Koidulale. Edasi õnnestus tal tosin luuletust avaldada veel erinevates ajalehtedes. Eraldi raamatuna ilmus luulevalimik „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968) ning „Luule“ (1976) koostajaks ja trüki toimetajaks oli Paul-Eerik Rummo. „Tema luule värsid olid korrapäratud, sõnakasutus oli eriline. Elu romantiline pool polnud talle võõras. Luuletustes kirjutab ta armastusest hellalt, kirglikult, see on mõnikord hetkeline, teinekord igavikuline, puhas, puhuti äärmiselt meeleline tunne.“ (Lisa 1, lk 127) Väga hästi on Artur Alliksaar oma tundeid ja mõttemaailmia seisundeid väljendanud kirjas Eino Lainevoole, keda ta pidas oma sõbraks: „..... Imelik nähtus on aeg, kummaliselt rikas ja rabavalt leidlik oma sündmuste kirevas peripeerias. Iialgi ei tohi uskuda ta konstantsusesse; see oleks hirmsaks eksimiseks suure näivuse labürintides. Ikka enam ja
J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B. kujutas elu 1930.aastate Moskvas paroodiana, milles on allteksti ja varjatud sümboleid. Loodud pilt on irratsionaalne ja seetõttu pole mingi üllatus, et Moskvasse saabub saatan (Woland) oma kaaskonnaga. Nagu Goethe, nii kasitab ka B. oma teoses kolmeosalist kosmoloogilist struktuuri: igavikuline, maapealne elu ja allilm (põrgu). B-l on viimane paigutatud Moskvasse. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastustuli) lõpeb B. romaanis tegelaste põgenemisega Moskvast teise, kõrgemasse maailma. B. tegelased püüavad Wolandile tõestada, et jumalat pole olemas. B. Margarita on tugev, ennastsalgav naine, kes suudab oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike. Meistrilegi annab jõudu just Margarita, kes innustab ja
Talupojad jõuavad jahiretkelt tagasi, saak üle õla, koerad nende kannul jälgi nuuskimas. Jahimeeste samm on pikk ja väsinud, raske tööpäev on seljataga. Nad mööduvad suure lõkke juures toimetavatest inimestest, kes asjalikult kohendavad lõkkepuid ja on harjunud igapäevaelu rutiinse rütmiga. Kauguses, rohetaval tiigijääl, tiirutavad aga uisutajad, kes ei taha ilma jääda oma pühapäevastest lõbustustest. Bruegheli maal "Jahimehed lumes" on melanhoolne, igavikuline, kosmiliselt kõikehaarav. Sageli leidis Brueghel oma tööde jaoks ainestiku rahvaluulest: vanasõnadest, kõnekäändudest, legendidest, mängudest. Maal "Laste mängud" on justkui lastemängude entsüklopeedia. Brueghel mõistis, et mäng ei ole lapsele mitte ainult lõbu, vaid tõsine tegevus rangete reeglite ja nõudmistega. Kunstnik maalis üldtuntud rõngaveeretamis-mängu: rõngas on maalitud kahekordselt, et saavutada näilist liikumist.
ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule kuldseks ajaks ja seda suuresti tänu kuulsaimale vene luuletajale Puskinile.) 2. Aleksandr Sergejevits Puskin · 6. juuni 1799 10. veebruar 1837( Sündis 6.juunil 1799. aastal Moskvas aadliperekonnas ja suri 10.veebruaril 1873 Peterburis) · Vene romantismi suurim esindaja (Teda peetakse vene romantismi suurimaks
antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti.
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel478_455.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri_terje.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Looded http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Looded http://et.wikipedia.org/wiki/Loodete_energia http://et.wikipedia.org/wiki/Loodeteelektrijaam http://www.slideshare.net/sille4212/loodete-energia http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/?VEE_JAOTUMINE_MAAL:T %D5US_JA_M%D5%D5N http://arhiiv.err.ee/vaata/silmad-lahti-silmad-lahti-igavikuline-kusimus-kuidas- tekivad-tous-ja-moon http://skeptik.ee/2007/09/26/kuu-ja-inimene-uhe-astroloogilise-muudi-lopp/ http://skeptik.ee/2009/09/25/horoskoobid-astroloogia-ja-kuu-etv-s/ 9
W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati Ellen Niidu büst Ungaris. (Wikipedia, 2012; Kalda, 1991) 2. ELLEN NIIDU LOOMING 2.1 Loomingu üldiseloomustus Ellen Niidu looming moodustab kompaktse terviku, tema luulemaailm on väga omapärane, konkreetne ja täis üllatavaid leide. Ta ei kirjuta surmast ega ole irooniline, tihti kujutab ta Eestimaa loodust. Ellen Niidu luulesse on lisandunud kirjanduse väärtusskaalas nii tähtis eatu kui ka igavikuline mõõde. Tema luule on kandunud läbi tumedate, irratsionaalsete aastakümnete kaht aja vaimule risti vastupidist väärtust selgust ja hellust ning sealt leiab ka palju heledavärvilisi sümboleid maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümboleid. Ellen Niidu luule on lähedal rahvalaulumaailmale ning osa loomingust on tänaseski päevas kaasarääkiv. (Keel ja Kirjandus, 2003) Kirjaniku sügavalt läbituntud lembe- ja koduluule tõuseb esile kujundivärskuse ja
hinnatud. Hukatusele määratud linna idee: võitlus elementide ja kultuuri vahel. Peterburgi müüdis avaldub see võitlus vee ja kivi vastandamisel. Peterburg on tehislik, inimkonna poolt rabale loodud: vesi ja kivi vahetavad kohad (vesi on igavene, kivi ajutine) ja sarnaselt kunstlik ning anorgaaniline on ka Peterburi kultuur. Peterburg oli samastatud ka Roomaga, millel on kaks algkuju: "igavene Rooma" ja ,,mitte- igavikuline, hukule määratud Rooma" (Konstantinoopol). Nendest kombineeritud pilt Peterburist on nagu segu igavikulisest ja samas hukule määratud linnast tänu millele võib Peterburgi võtta kui ,,paradiisi" ja õudset antikristlikku maskeraadi. Linn kui keerukas semiootiline mehhanism, kultuuri generaator, saab oma seda funktsiooni täita ainult seetõttu, et ta on erisuguse ehitusega ja heterogeensete, eri keeltesse ja eri tasanditele kuuluvate tekstide ja koodide katel
antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti.
Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda valusa pihtimuse kujul, ning kontakt välismaailmaga avaldub järjekindlalt isiksuse sisimas läbituntu kaudu. Ühe intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Koos sellega ilmneb tung humaanse valguse ja püha poole ning järjest tähtsamaks tõusevad inimolemise põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. "Me elu on me elu ainus mõte" 1978 Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus
Hannibal Alpe ületamas" 1812. Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. WILLIAM BLAKE (1757-1827) Inglise luuletaja, kunstnik, filosoof ja teoloog, kes kogu oma loominguga püüdis tõestada, et kujutlusvõime ehk loovus on olulisem, kui kogemusli maailmapilt. Inimene on Blake'i nägemuses igavikuline loov vaim. ,,Kujutlusvõime" ehk loovus on inimese jumaliku olemuse väljendusviis. Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegi romantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega.
Muistse Egiptuse ühiskond Kuningavõim Egiptuse valitsejaks oli piiramatu võimuga kuningas, keda nimetati vaaraoks (tähendab egiptuse keeles ,,suur maja"). Tema isik ja võim olid jumalikud. Vaarao võimu materiaalseks kehastuseks olid püramiidid, millest suurimad rajati Vana riigi ajal.Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. Püramiid varjas endas hauakambrit ja oli seega valitseja igavikuline eluase. Püramiidid annavad tunnustust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Vaarao vajas võimu teostamiseks ametnikkonda. Vaarao oli ise kõige kõrgem ametnik, kes vastutas maksude tõstmise ja kohtumõistmise eest
1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai see, et inimene on kõikide asjade mõõt. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti.
1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimeta renessaniaegne esimene suurmeister arhitektuuris? Millise matemaatilise
Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet vastukaaluks maisele kaduvusele tuleb uskuda Jumalat, kelles kehastub igavikuline tõde. Inimesel on kohus toimida Jumala nimel. Nii otsustab S näidendi lõpus loobuda kättemaksust ja andestada neile,kes talle halba olid teinud. Kuninganna surub ta endas maha armutunde Rosaura vastu,abielludes Estrellaga. Draama on C iseloomulikult tulvil sümboleid. S kehastab inimese vabaduspüüdu. Torni,kuhu ta on aheldatud,on tõlgendatud ka inimese hinge piirava keha sümbolina. *Hispaania "kuldse ajastu" dramaatikale omane auto zanr saavutas oma hiilguse just C barokses loomingus
põhjenduseks, et otsene vajadus abiellumiseks puudub. Seadus on liberaalne, ühiskond mõistev ja ainus kasu võib tulla ühisest tuludeklaratsioonist. Tänapäeval käibel olevates pulmatavades ja kommetes on toimunud palju muutusi. Pulmakombestikku on tulnud mõndagi ameerikapärast. Põhjuseks on eeskätt kinos ja kodus ameerika filmide vaatamine. On ju pulmakombed üks osa meie kultuurist ja need muutuvad koos meie igapäevase eluga. Vajadus olla armastatud ja ise armastada on igavikuline. Pulm on olnud läbi aegade üks olulisemaid sündmusi inimese elus. Aegade jooksul on muutunud tavad, kuidas seda tähistada. Pulmakombed on muutunud, pulmade tähendus aga mitte. Tänapäeva inimeste jaoks on see huvitav teema, mille puhul saab võrrelda meie ümber sündivat ammuste aegadega.
oleks täielikult õigustatud, peab kohust täitma seetõttu, et see on meie moraaliseadus lõppema tasuga õnne näol, kohus, samas ka ülim hüve. mida Kant nimetab "täielikuks hüveks". Igavikuline tasu (õnn või karistus) peab Selliselt on meie kohus seotud usuga; see olema proportsioonis inimese on meie kohus Jumala suhtes, kuna Jumal moraalsusega. Järelikult peab eksisteerima soovib, et me saavutaksime ülima hüve.
Ollakse sisimas valmis uueks kujunemiseks ja arenguks. Ka siis, kui see toimub läheduse kaudu sellega, mida tuntakse ohustavana oma minale ja senisele maailmavaatele. Kuid ka sellel tunnetuse astmel võivad esineda oma kriisid. Põhiliseks raskuseks on lõhestatuse tunnetamine. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas omades igavikulist visiooni ja ustavust. Tekib sisemine pinge kahe paratamatu tegelikkuse vahel. Tegelikud inimsuhted ja kogetavad kriisid ühelt poolt ning kõikne igavikuline vabadus teiselt poolt. Ning inimene peab kandma neid mõlemaid korraga oma hinges. See dualism loob siseheitluse, igatsuse sirutuda tõe ja absoluutse poole, ent samas siinolemise ja argisega seotuse tunnetamise. Vaid teatud juhtudel suudetakse sisimas samastuda igaviku tõega, olla armastav, isetu ja õiglane toimuva suhtes. See ei teostu mitte soovis muuta maailma vaid igavikulisele tõele kuuletumise ja selle teostamise kaudu. (allikas: http://tnk.tartu.ee/0usulise
Jeshua/ Jeesus pigem filosoof/unistaja sarnaneb Meistriga, alles teispoolsuses tuleb välja, et Jeesus, ei astu ristilt, kuna ta kandis enda peal inimeste pattu. Juudast saab käsitäitja/ võimutööriist. Meister- igavene elu sõltub sellest, kas teos saab valmis. Saatan pakub raha, saadab inimesed ära- kättemaksja ühiskonna pahelisuses, mure kodumaa pärast. Seos ,,Faustiga" kolmeosaline kosmoloogiline struktuur: igavikuline (raamatu lõpp), maapeale elu (Meister ja Margarita) ja allilm (Moskva elu). Nimetas seda uueks Margarete ja Fausti looks, sidus kaasajaga. Saatan- Woland (Faustis Mefistoofeles). Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastus tuli)- tegelaste põgenemine Moskvast teise, kõrgemasse maailma. Faustis ei kahelda jumala olemasolus, Bulgakovi romaanis püütakse selgeks teha, et jumalat pole olemas. Vaidlused
nooruse terviklikkust ja süütust. Oluline etapp Harry tervenemises on kohtumine Herminega. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja, ta võtab Harry emalikult oma tiiva alla ja õpetab talle lihtsaid asju, mille kaoks Harry pole varem aega leidnud. Juba esimesel kohtumisel Herminega ilmub Harryle Surematu, Goethe, kes manitseb, et ei maksa end mitte liiga tõsiselt võtta, sest tõsidus on ajalik, kuid nali igavikuline. Hermine on lahtine uks, mille kaudu jõuab Harryni elu. Hermine ise on aga samamoodi üksildane nagu Harry seepärast tunnevadki nad vastastikust tõmmet. Hermine tutvustab Harryle Pablot, nägusat hispaania või lõuna ameerika verd saksofonimängijat, kes kehastab meest, kes Harry ei ole. Pablo olemus on maha surumata, vaba, ta ei vaeva end probleemide või teooriatega ja mõistab elu ning muusikat Harryst hoopis erinevalt. Marias koonuvad füüsilised
antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti.
ainul ,,optimistlik", olulisel määral ikka suunatud kestmisele, loomisele ja taasloomisele." /---/ On see sinul veel meeles, ja igal,kes teisi hõikab, et aeg pole hää ega kuri, ta on nii nagu teed? See on kõigile teada, et sõnad juurduvad kõikjal. Põllu ees kummarda maani, ja hääde sõnade ees! ,,Meeldetuletus" 10 Luik kahtleb, kuid usub inimese sisse, tema headusesse, milles on ühtinud igavikuline ja ajalik. Õigus, elu on tõepoolest pikk ja kõik on siin oma teha. Kas kevad ongi see igavik? Suits, pori ja õhtueha. Kui see nii on, siis igavikku nüüd toovad meid kojatrepid. Sääl pandi just seemneid likku Ja kuivavad hernekepid. Isa vöörusest tuleb välja. Ta kuurist, mis nüüd on pisem, võtab terava labida välja. Ja valguse armulise. ,,Igavik" ,,Luige luules kohtame igavikulist, just nagu isikuvälist vaatepunkti. /---/
30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks. Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme jumalaga, nt taevajumal Horos, pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris;peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumala Ra poeg. Püramiidid-vaarao hauakamber, tema igavikuline eluase. riigi ja ühisk. korraldus-Egiptus oli rangelt hierarhiline ühiskond. Nomarhid kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväge; Kõrgemad ametnikud-preestrid,nomarhid,kõrged väepealikud, ametnikud- kirjutajad, maksukogujad, talupojad, käsitöölised, sõjavägi(suurem osa talupojad). Orjuse osa ühisk. oli väike. eluolu:maaühiskond, linnu oli vähe.Riietus oli vastavalt kliimale napp, söök ja jook-viinamarjad, leib, õlu, vein
ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg. Ta leiab väljapääsu ainult pöördumistes mineviku poole, või üksinduses. Vene romantism tekkis 19.saj alguses. Sellest olid läbi põimunud klassitsism, sentimentalism ja eelromantism. Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Vene romantismi iseloomustasid erilisus tavapärasus, suurus tühisus, mäss alandlikkus, igavikuline ajalik, egoism altruism, usu puudumine religioossus, kurjus - headus. 6. Realismi põhilised teemad ehk kujutamisained; realismi peamised zanrid; inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja kujutamisviis realistlikus kirjanduses. Realism ja romantism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastuline loometüüp.
Tekstid on tihedalt aktuaalses kontekstis kinni, följetonism följetonismiajastul, samas püüdleb autor laiemale haardele, igavikulisusele, alateadvusliku ja mütoloogilise poole. Mütoloogia on suhteliselt fiktiivne zhanr ning ei esita suuri vormilisi ja sisulisi nõudmisi. See sobib Undile suurepäraselt, sest tema kirjutamisstiil on pretensioonitu, raskesti piiritletav, justkui amorfne voolav mass. Vastandamine - argi/mütoloogia, mõistuspärane/alateadvuslik, ajaline/igavikuline, proosaline/poeetiline - tekitabki huvi, loob dramaatilise ja polemiseeriva õhkkonna ning viib nii lugusid kui kogu käsitletavat temaatikat edasi. Argimütoloogina on ta entsoklüpedist, taotluslikult valgustuslik, enesele rahva harija missiooni võttev. Entsoklüpeedilisele stiilile viitavad rohked faktid kirjeldatava nähtuse tekkimise, esinemise, iseloomu jms. kohta, teose ülesehitus, mis lähtub müütide seadmisest alfabeetilisse järjekorda, "ümber jutustavad" illustratsioonid jne
Egiptuse ühiskond rangelt hierarhiline. Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja. Egiptuse esimeseks kuningaks ehk vaaraoks oli Menes. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks said püramiidid. Tähtsamad neist umbes 2600 aastat eKr Gizasse ehitatud püramiidid. Püramiid varjas endas vaarao hauakambrit ja oli tema igavikuline eluase peale surma. Vaarao vajas võimu teostamiseks arvukat ametnikkonda. Kõrgem ametnikkond koosnes suursugustest aukandjatest (peamiselt valitseja sugulased). Nad olid ka maakondade ehk noomide asevalitsejad (nomarhid). Vaarao kui ülempreester määras ametisse preestrid. Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgemasse ametnikkonda. Keskmise ja alama astme ametnikke oli kõige rohkem (kirjutajaid). Enamik egiptlasi olid talupojad
lõhena keegi enam ei ohusta. Ka suured merikilpkonnad). 31.03.09 Parameetrid Paljunemisväärtus hinnang, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast. Kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooni liige on. Vx= vaata vihikust! t-tähistab aega. Tulevik. Vx paljunemisväärtus vanuses x Vastsündinu on populatsioonile suhteliselt väärtusetu, kuna tõenäoliselt heidab ta hinge. Suurim väärtus varases fertiilses eas. Sardooniline naer igavikuline kurbus mida väljendatakse läbi naeru. Vanurite hukkamine Sardiinias. Levimine ja levik Levik iseloomustab populatsiooni isendite jaotust ruumis. Levimine protsess. Ümberpaiknemine ruumis. 3 levikutüüpi: Juhuslik ühe isendi asend ei sõltu teise isendi omast. Sõltumatus. Tüüpiline passiivselt veel hõljuvatele mikroorganismidele planktonile. Ka seemnetaimedel on jaotus juhuslik. Regulaarne iseloomulik klonaalselt paljunevatele taimedele(nt maikelluke).
· Vaba tahe on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus; ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi · Hinge surematus moraaliseadus käsib olla moraalselt täiuslikud. Me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputut. Järelikult peab olema ka teispoolne elu. · Jumala olemasolu peab eksisteerima jumal, kes toimib moraaliseaduse khtuniku ja jõustajana. Igavikuline tasu peab olema proportsioonis inimese moraalsusega. Kanti eetika ja religioon: · Kanti süsteem tõstab eetika seesmise hüve staatusesse; me peaksime oma kohust täitma seetõttu, et see on meie kohus, samas ka ülim hüve · Selliselt on meie khus seotud usuga, kuna jumal soovib et me saavutaksime ülima hüve Kanti eetika põhijooned: · Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta
Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Teeba jumalat Amonit samastati Ra-ga seetõttu sai vaaraost Amon-Ra poeg. Tähtsamad püramiidid, umbes 2600 aastat eKr Niiluse läänekaldale Gizasse ehitatud nn suured püramiidid, pärinevad Vana riigi ajast. Püramiid varjas endas vaarao haukambrit ja oli seega pärast jumaliku valitseja siitilmast lahkumist tema igavikuline eluase. Ühtlasi sümboliseerisid püramiidi kaldseinad teed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse läks. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda. Selle mõjukam osa kõrgem ametnikkond- koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valitseja sugulased. Aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomide valitsejad nomarhid
tähendab taassündi. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Ehituskunst, uuendused ruumi kujundamisel Vararenessansi keskuseks sai Firenze, kuna just seal hakkasid uusrikkad arhitektidelt uhkeid eramuid tellima. Suurimaks tellijaks oli Medici'te perekond. Tellitavate hoonete juures välditi eriti gootika logo - murtud vibu
hing ihkas mehele saada. Sama näeme ka tänapäeval, kus on juhtunud ka nii, et mitte mees ei võta naist vaid vastupidi. Suurim muutus mis on toimunud nende aastasadade jooksul on see, et kõige olulisemal kohal abielu sõlmides on mehe ja naise vaheline armastus. Ja see on see edasi viiv jõud. Raske on hinnata, kui palju on inimese loomus muutunud aastasadade jooksul, kuid vajadus ise armastada ja olla armastatud on küllap igavikuline. Kasutatud kirjandus: Piret Õunapuu"EESTI PULM" Internet: http://pedja.edu.ee/failid/opilased/puusepp/refpul.html http://www.miksike.ee/referaadid/pulmad.htm 30
annaabi.ee 
