Ernst Enno (0)

ERNST ENNO
1875- 1934
Sündis Tartumaal Valgutas.
Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm.
Elas 1919- 1934 Haapsalus .
Haridus :

• Kihelkonnakool
  
• Tartu Treffneri gümnaasium
  
• Tartu reaalkool
  
• Riia polütehnikum
  

Töö:

• Läänemaa koolinõunik
  
• „Postimehe“ toimetus
  
• Valga krediidiühingu asjaajaja
  

Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal.
Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik- teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest.
Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus- ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev.
Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga.
Paljudes luuletustes on kodu ja tee ( idamaa sümbolid).
„Härdus“ – ei meeldinud ametnikutöö.
´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö,
ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö-
ei suuda kõike mõista mee.´

• Lasteluule
  
• Autobiograafiliste jutustuste kogu „Minu sõbrad“
  

Juhan Liivi ja Ernst Enno „Rändajate“ võrdlus
Sarnasus
Erinevus

• Hiline aeg
  
• Üksindus
  
• Kurb meelelaad
  
• Tegelane on rändaja
  

• J.Liivi tee viis kuhugi , Enno tee ei vii kuhugile
  
• Ennos tundmatu tee, detailirikas. Liivis lühike tee, ei kirjelda nii palju
  
• Ennos meeldib teel käia, Liivis ei meeldi- tahab juba kohale jõuda
  
• Aastaajad erinevad
  
• Liivis kahekõne, Ennos pole
  
• Enno sümbolistlik, Liiv realist
  
• Peategelase erinev saatus
  

Enno arvates pidi kõik algama iseenese äratundmisest: „Iseenese juurest viib tee iga teise juurde, viib oma põhjuse ja säält maailma alluse juurde“. Teisal kirjutab Enno : „Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale . Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on“.
Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck .
Sümbolism- tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale.
Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub „Noor- Eesti“ väljaannetes.
Tee:

• ..tee nii pikk ja tolmune („Kojuigatsus“) – elutee on vaevaline, mälestetee
  
• ..ja läks siis oma teed („Ta tuli“) – arvamused lähevad lahku
  
• ..ma läksin oma teed („Ta tuli“) – arvamuste lahkuminek
  
• ..ma kõnnin hallil lõpmata teel („Rändaja õhtulaul“) – eluraskused
  
• ..need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed („Rändaja õhtulaul“) – koosneb üksikutest osadest, mis annavad kokku terviku
  
• ..nii hallid ja tolmused kõik need teed („Rändaja õhtulaul“) – eluraskused
  
• ..oma laulu laulda hallil teel („Rändaja õhtulaul“) – eluraskused
  
• ..see südame tee („Öö valge on õnn“) – armastus
  
• ..käi tasa ja laula nii üksinda teel („Öö valge on õnn“) – meeldib üksi olla
  
• ..pikas reas rändavad („Õhtu kodutalus“) – igavikuline
  
• ..leidsin, et jäljed kõik viisid mu oma hingesse („Võiks otsast alata“) – enese leidmine
  
• ..aate põllud, mõtte metsad - ei see tee küll otsa saa („Võiks otsast alata“) – mõtted
  

Kodu:

• ..nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad („Kojuigatsus“) – igatsus
  
• ..peretoas kõnnib keegi („Kojuigatus“) – unenäolisus
  
• ..koduoja, ojake („Kojuigatsus“) – kõik saab kodust alguse