Tõus ja mõõn ehk looded (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

pptx

Loodete energia

tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.  Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini.  Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad.  Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna). LOODETE TEKKIMINE  Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu

Kategoriseerimata

4

odt

Geograafia - tõusud ja mõõnad

REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud

Geograafia

2

docx

Kuu välisilme ja ehitus

mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel

Füüsika

9

doc

Kogu Tõde Kuust

4. Kuu tagakülg 1959 aastal õnnestus NSV Liidul esmakordselt pildistada Kuu tagakülge. Luna 3 aparaadi fotodelt võis välja lugeda, et Kuu tagakülg on võrdlemisi mägine võrreldes Maa poolse küljega, mis on enamjaolt kaetud Kuu"meredega". Kokku õnnestus Luna 3 Maale saata 17 uduse kvaliteediga fotot. Selle tulemusena valmis 1960 aastal esimene Kuu tagakülje atlas. 5. Kuu looded(tõus ja mõõn) Üks suurimaid nähtusi kuidas Kuu Maakera mõjutab on maailmamerede veetaseme tõus ja mõõn ehk looded. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, avameredel pole tõus ja mõõn märgatavad. Peamiselt tekitavad loodeid Kuu ja Päikse gravitatsiooniline külgetõmme, Kuu osatähtsus on kusjuures 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuigi on Päikse gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes 180 suurem kui Kuul. Korraga on merede vee tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas kui ka vastasküljel. Eriti

Astronoomia

10

docx

GEOFRAAFIA atmosfäär

LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese tekitatud looded on päikese suure kauguse tõttu väiksemad. Loodete tugevus sõltub pöördvõrdeliselt kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti

Geograafia

9

docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

Samuti liigub püssist lastud kuul ja üldse igasugune vabalt raskusväljas liikuv keha. Kuidas käitub keha, kui tsentrisuunaline jõud kaob? Liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Hea auto kiirendab kohapealt kiiruseni 100 km/h 10 sekundiga. Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib? 2,78 m·s-1, 138 meetrit Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h. Kui kõrgelt ta alla kukkus (õhutakistust ei arvesta)? 39 meetrit Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas? Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu-poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas

Füüsika

55

ppt

Okeanograafia Pinnalained

lainekõrgus (significant wave height) Hs Oluline lainekõrgus 2 1,4 korga suurem ruutkeskmisest lainekõrgusest 4/2 1,6 korda suurem lainete kõrguste aritmeetilisest keskmisest . Olulise lainekõrguse väärtusi on lihtne võrrelda ajalooliste lainevaatlustega, kuna nad langevad 5-10% täpsusega kokku visuaalselt hinnatud lainekõrgustega.  Merelainete liigid Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Veepinnal esinevate lainete seadused on keerulisemad kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi.  Merelainete liigid

Metroloogia ja mõõtetehnika

2

doc

Kuu välisilme, pinnaehitus, atmosfäär

Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub

Füüsika

Kommentaarid (0)