Bulgakovi romaan "Meister ja Margarita" (0)

11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium

Bulgakovi romaan „Meister ja Margarita“

(„XX sajandi vene kirjandus. Proosa“ põhjal)
lk 153-176

• Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav.
  
• Fantastika ja reaalsus , müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad – selles romaanis on koos peaaegu kõik!
  

AINESTIK

• Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust.
  

Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota .

• Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe „ Faust “ (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu).
  

TEGELASKOND
Bulgakovi romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega.
Pilatus
Ješua

• Ta on Juudamaa prokuraator , kelle valitsemisajal I sajandil toimusid peamised evangeeliumi sündmused, ka Jeesuse hukkamine .
  
• Kohtumine Ješuaga paneb ta oma rolli üle järele mõtlema.
  
• Ta tahaks Ješua enda juurde jätta, sest temaga on huvitav rääkida, kuid positsioon ja rahva tahe ei luba seda (ka on ta liiga arg, et teisiti käituda).
  
• Romaani-Pilatus kannatab oma süüteo pärast palju sügavamalt kui tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti.
  
• Püüdis päästa Ješuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg. Karjäär on tema jaoks tähtsam kui eetika ja tunded (kuigi ta kahetseb oma otsust ja piinleb seetõttu).
  

• Bulgakovi Ješua on eelkõige inimene, kes astub julgelt oma hukutajatele vastu.
  
• Ta ei ole Jumala Poja rollis, sest meie keskel elas ta kui inimene (inimlikkus, vaprus).
  
• Ta on unistaja ja filosoof , kes räägib headusest ja kannatlikkusest.
  
• Alles teose lõpus avab Bulgakov tema tõelise olemuse Jumala Pojana .
  
• Ta uskus, et kõik inimesed on head ja soovis rääkida ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga.
  
• Kurjus polnud talle vastuvõetav.
  
• Ta uskus, et inimhinged on kõik võrdsed ning seetõttu jäigi võimudele ette.
  

Juudas

• Piiblist tuntud reeturist saab Bulgakovil vaid käsutäitja, võimu tööriist – nii vabastab Bulgakov Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlgadele.
  

Meister
Margarita

• Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsitluse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest.
  
• Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu.
  
• Bulgakov kujundab Meistri saatust kui looja saatust (kirjanik kui oma teoste looja ), kelle surematus , igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada – sellekski vajab ta kõrvalabi.
  
• Kirjaniku jaoks on suurim kartus , et tema looming vajub unarusse.
  
• Meistri saatuses on palju kirjanikku ennast. Bulgakovgi ei osanud olla tugev maises elus, alles teispoolsuses jõudis ta selleni , millest unistas – lõi surematu teose.
  
• Ka Bulgakovi teos jõudis laiema lugejaskonna ette alles aastaid pärast kirjaniku surma.
  
• Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontus Pilatusest, ent tema jõud murti ning ilma abita ei suutnud ta seista kunstitõe eest.
  
• Meister on erialalt ajaloolane , ta töötas muuseumis , kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele – loomingule.
  
• Tahtis luua südamesunnil, mitte teha tellimustöid (nagu Bulgakovgi).
  

• Meistri armastatu .
  
• Kangelanna prototüüp on kirjaniku kolmas naine Jelena.
  
• Margarita on abielus, kuid pole õnnelik, armastuse leiab ta Meistris.
  
• Kohtumine Meistriga oli just kui ette määratud (kõrgemate jõudude sekkumine).
  
• Kollased lilled (mimoosid), mida naine Meistriga esmakohtumisel käes hoidis ja mis Meistrile ei meeldinud, tähendavad piiblitraditsioonis surematust.
  
• Tugev, ennastsalgav naine, kes suudab oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike, Meistrilegi annab jõudu Margarita, kes innustab ja inspireerib, kaitseb ja lohutab, kui Meistril jõud ja usk otsa lõpevad.
  
• Sõlmib Wolandiga lepingu, mille abil ta koos Meistriga saab tasuks igavese rahu.
  
• Margarita armastus on kordumatu, sest tal pole analooge minevikus ega igavikumaal.
  

Woland

• ... ei ole Piibllist tuntud saatan, vaid teispoolsuse valitseja, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust (vihje nõukogude võimule – sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast , kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jeršalaimis Ješua üle.
  
• Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile.
  
• Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja.
  
• Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi.
  
• Woland oli küll võimas, kuid ta ei saanud valguse vastu. Ta tunnistas seda, mis on suur – Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Seepärast hoidis ta alles Meistri käsikirja ja lasi tal Margaritaga kokku jääda („Käsikirjad ei põle!“).
  
• On mitmepalgeline tegelane, erinevate inimestega suheldes kannab erinevaid maske ja muudab vastavalt vajadusele ka oma välimust.
  
• Tema Moskvasse tulekul on 1 eesmärk – ära viia Meister ja tema armastatu ning romaani käsikiri.
  
• Peale selle huvitab teda, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast tema eelmist külaskäiku sellesse linna.
  
• Ta arvab , et kõik inimesed on kurjad Ta provotseerib inimesi, et need näitaksid endi negatiivseid jooni.
  
• Moskvasse tulles nimetab ta ennast välismaalaseks, musta maagia (nõiduse) professoriks. Välismaalasi peeti aga Nõukogudemaal vaenlasteks, neisse suhtuti kahtluse ja umbusuga ( kinnine ühiskond). Usuti ,, et nad on spioonid.
  
• Woland teadis nii minevikku kui ka tulevikku, ka Meistri romaani teksti.
  
• Bulgakovi Woland on vist ainus omataoline saatan ilukirjanduses üldse, kes karitas neid, kes jumalat ei uskunud.
  
• Tegi nii halba kui ka head .
  

Wolandi kirev kaaskond
Koroljov -Fagott
Peemot
Abadonna
Azazello
Hella
Vanim Wolandi alluvatest ja tema esimene abimees , kuri narr, kes kunagi ei naerata , näiliselt täidab ka oma isanda tõlgi ülesandeid.
Vene keeles Begemot – tõlkes `jõehobu`
Hiigelsuur kass, Wolandi lemmiknarr. Ta on gurmaanist deemon .
Jälgib, et kõik kannatused oleksid võrdsed (nimi tähendab vanajuudi keeles ingel /hukutaja)
...on kõrbedeemon, deemon-mõrtsukas. Tema on taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid, naisi nägu värvima. Tema andis Margaritale kreemi, mille oli ise leiutanud. Seotud romnaanis vägivallaga üldse.
... on vampnaine (nii hüüti Lesbose saarel noorelt hukkunud tüdrukuid).
TEGEVUSPAIK
KOLMEOSALINE KOSMALOOGILINE STRUKTUUR
IGAVIKULINE ELU
Moskvast väljas – põgenemine!
MAAPEALNE ELU
ALLILM (põrgu)
Asub maa peal – Moskva, Juudamaa - (valitseb mass, mõtlemisvõimeta inimhulk – olgu selleks siis Juudamaa mässav rahvas või Moskva elanikud).
Hukkamõistu saab eelkõige 20.-30. aastate nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, mis panigi inimesed käituma kummaliselt.
Ball

• Kõigi maailma kurjategijate ja mõrtsukate muinasjutuline vastuvõtt.
  
• Ballikülalisi tavalised inimesed ei näinud.
  
• Toimus korteris nr 50 (ruum-ruumis võte).
  
• Balli kuningannaks valiti Margarita, kes pidi kandma üliraskeid ehteid (kaelas oli saatana sümbol – musta puudli kujutisega kaelaehe).
  
• Selle katsumusega pandi tema armastus Meistri vastu proovile.
  

TEOSE STRUKTUUR
Kõik kolm aega/ruumi on ühendatud Wolandi kaudu. Igas maailmas on oma ajaskaala .
KAASAEG (20.-30. aastate Moskva)
IIDNE JERŠALAIMI Juudamaal
IGAVIKULINE TEISPOOLSUS
Olevik
Minevik
Aeg on igavikuline ja muutumatu.
Kordavad sündmusi, mis juhtusid 1900 aastat tagasi Jeršalaimis, kuid parodeeritud kujul.
Meiter = tõekuulutaja, keda ei mõisteta ning määratakse hulule.
Ješua = tõekuulutaja, keda ei mõisteta ning määratakse hulule.
Valitsejaks türann (võim) – esindab nõukogude võim = Stalin
Valitsejaks türann (võim) –
esindab Pilatus.
Valitseb pimedusevürst Woland. Lõpuks kohtuvad seal kõik romaani kesksed tegelased.
Moskava juhtumused sulanduvad kokku Meistri romaaniga (esindab Pilatuse aega).
Lõpplahendus: Pilatusele antakse andeks, Meister suudab lõpetada oma romaani ja jääb igavesti kokku Margaritaga.
5
Koostas õpetaja Ruth Maal