- Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist poliitilistel eesmärkidel Rumeeniasse, Tsehhoslovakkiasse, Bulgaariasse, Poola ja isegi Prantsusmaale. - Põllumajanduspoliitika ei muutunud, sundkoormised jäid samaks või suurenesid veelgi, Baltimaades sundkollektiviseerimine, kaasnesid ka repressioonid Välispoliitika, massirepressioonid - Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas NL ette valmistama uut sõda (ideoloogilist), vaenlasteks äsjased liitlased USA, Inglismaa - 1945 esitas NL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist; keeldus vägesid välja viimast Iraanist; nõudis hooldusõigust Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu
2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
koolis, 173 keskkoolis, 43 erikoolis kokku 192 800 õpilast ja 52 õhtu koolis 22 285 õpilast. Õpetajaid oli ligi 14 000. Õpetajate ettevalmistus paranes järk-järgult: kõrgharidusega õpetajate osakaal, mis sõja järel oli 12%, tõusis 1960.a. 31%-ni ja 1983.a. 75%-ni. Seejuures oli koolides küllaltki palju kutseta õpetajaid. 1987.a. moodustasid eestlased 71,4% õpetajaskonnast, meesõpetajaid oli 16,8% ja naisõpetajaid 83,2%. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970.aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981.a. hakati vene keelt eesti koolis õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. 1984.a
Pätsile määrati vanglakaristuseks 25+5 aastat, millest 5 aastat istus vangilaagris nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid. · 1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek · ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine · Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid muusika teenis ideoloogilist eesmärki · Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhooside kiituseks Gustav Ernesaks (1908 1993) · Sündis 12.detsembril Peningi vallas (Harjumaa) · 1924.a astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis, et pianistiks õppida oli liiga hilja. · Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani)
kommunism. Kommunistlikuks muutus 1949. aastal Hiina Rahvavabariik. Põhja-Koreas loodi sotsialistlik riik kommunistlik reziim. NSVLi mõjusfäär laienes ka Vietnami, mis sai heldekäelist abi Hiinast ja Hiina kaudu NSV Liidust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel hakati Jaapanis üles ehitama sotsialismi Nõukogude Liidu eeskujul. Mõjusfäär küll laienes, kuid võib väita, et see ei olnud piisavalt tugev, sest osapooled ei teinud omavahel head koostööd. Seega ei suutnud NSVL suurt ideoloogilist mõjuvõimu saavutada. Kennedy on öelnud: ,,Halbade võiduks piisab sellest, kui head midagi ei tee". USA ei soovinud, et kommunism leviks maailmas. Kujunenud olukord sundis USA-d tõsiselt tegelema ning demokraatlikku ideoloogiat populariseerima. 1947. aastal kuulutas USA president Harry Truman, et nende välispoliitika eesmärgiks on vabade rahvaste toetamine välissurve vastu. Järgmisel aastal valmis Marshalli plaan, millega Ühendriigid andsid
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega. Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus, et rahvas suudaks teha ise otsuseid ilma, et keegi seda neile peale suruks ja ütleks. Ma arvan, et see on vajalik, sest rahvas saab iseendaga hakkama ja ei vaja ühtegi ideoloogilist juhti, kes suunaks oma maailmavaate pärast teisi inimesi, nende mõtteid, käitumist. Sellised juhid kipuvad ennast imetlema, kasutavad võimu ja ütlevad, mida teha ja millal. See võib teiselt poolt ka halb olla, sest rahvas ei pruugi oma valitud juhti kuulata keda. sest rahvas on iseseisev ja ei vaja juhti. Rahvas vajab liidreid ka demokraatia puhul, kuid kunagi ei tohiks selleks esile tõusta läbi võimu kehtestamise, vaid see peab olema rahva enda
Külm sõda 1960.ndatel ja 1970.ndatel aastatel - sarnasused ja erinevused Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas
Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari,
Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8. Millal toimus kirjanike liidu I kongress? (2) Missuguse meetodi pidi see ellu viima ? 1934.a toimus kirjanike liidu I kongress, mis pidi demonstreerima kõigi kirjanike ühtsust ja ellu viima uue meetodi- sotsialistliku realismi. 9. Mida eeldas sotsialistlik realism? See eeldas elu tõepärast kujutamist revolutsioonilises arengus; uue ideaali, uue positiivse kangelase loomist, töörahva ideoloogilist ümberkujundamist sotsialismi vaimus. 10. A.Platonovi kirjanikusaatus polnud lihtne. Missuguse tee ta läbi käis? Kus eksles? Ta käis läbi sama tee, mis tema kangelasedki , ekseldes uue, alles kujuneva maailma ja elu keerdkäikudes. 11. Missugune on A.Platonovi kangelane? Platonovi kangelane pole ,,väike inimene", ta on unikaalne, omapärane, ainulaadne, ta on looja ja tal on õigus õnnele. 12. Missuguse 1946 ilmunud jutustuse pärast A
Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit. Kosmopolitistlikke põhjendusi kasutati õigluse ja võrdse austuse saavutamiseks nii orjanduse vastu kui ka naiste õiguste võrdsustamiseks meestega. Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja kultuur segunevad aina rohkem ühte, seda levinumaks muutub ka kosmopolitistlik ideoloogia.
Samas on üheks probleemiks nõrk järelvalve rahastamise üle. Selleks aga peab tegema riik piiranguid nind looma ühtse reeglistiku. Parteisüsteeme saab jagada nelja rühma: üheparteisüsteem, kaheparteisüsteem, mitmepartei- süsteem ja domineeriva partei süsteem. Väga oluline on siinjuures ideoloogiline lähenemine, sest suurus ei määra midagi. Tuleb arvestada kahte muutujat: parteide arvu süsteemis, samas arvestades nende suhtelist suurust parlamendis; ideoloogilist kaugust üksteisest, millest tekibki kaks jõudu parteisüsteemis. Nendeks on tsentripetaalne ehk tõmme ideoloogilisel skaalal keskele, et püüda n-ö keskmise valija häält, ning tsentrifugaalne ehk parteid püüavad eelkõige tugevalt eristuvate ideoloogiliste vaadetega valijaid. Tuleb arvestada ka lisamuutujaid, nagu koalitsioonipotentsiaali, et partei on vajalik koalitsiooni- enamuse saavutamiseks; samuti väljapressija positsiooni, et parteid mõjutab reaalselt teiste par-
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta.
,,Kaklusklubi" piirsituatsiooni motiivi, et muuta rutiinset tööd tegeva kontoriroti, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele, maailmapilti. Juhuse tahtel kaotab peategelane kõik oma vara ning kui tema tee ristub salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, ütleb ta lahti oma senistest vaadetest ning loobub kõikidest mugavustest. Sarnast lahendust võiksime kasutada meiegi: informeerida inimest tarbimise mittevajalikkusest ning pakkuda talle ideoloogilist valgustust modernistliku konsumerismi suhtes ulatuslike ja põhjapanevate kampaaniate näol. Selline psühholoogiline lahendus võib mõjuda üksikisikule, kuid kindlasti ei saa ega tohiks Palahniuki teost kasutada propagandistliku vahendina ühiskonna muutmiseks. Kui tahame endale sellise eesmärgi seada, siis tuleb jääda eluliste vahendite juurde ja alustada kõrgemalt tasandilt. Esimene ning kõige kapitalimahukam samm tarbimise piiramise ja koguni
allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile - nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Kirjandust pidi lugema niiöelda ridade vahelt, käis kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula", lõppes stalinism, mis (MEIE ENDA MÄRGE; EI LOE: Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust. (pildid) Luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding
reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse
TL 8. I. Millised olid kaks peamist ideoloogilist suunda? 1) uusromantistlik- elu on ainult müsteerium ja ainult kunst suudab seda lahti seletada. 2) positivistlik filosoofia- teadus seletab kõike. II Millised olid uusromantikute peamised lähtepunktid? 1) Teadus ei suuda seletada kõike, kuid kunsti kaudu on võimalik elu lahti mõtestada. 2) Tõusevad esile erinevad usundid, idamaade filosoofia ja ka parateadused. 3) Kunst on ülim väärtus ja elule mõtte andja. III Missugune kunstivool oli uusromantismiliste ideede väljendusvahendiks, kuidas seda nimetati? Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis? 1) KUNSTIVOOL: Sümbolism 2) TEMAD: Armastus, sünd, elu, üksildustunne 3) RÕHUTATI: Elu müsteerium, mida keegi täpselt seletada ei suuda. 4) ESMATÄHTIS OLI: Mida kujutatakse, mitte kuidas. IV Tuntuimad sümbolistikud maalikunstnikud ja graafikud. Prantsusmaa – ODILON REDON(1840-1916) TÖÖD: Nuttev ämblik; Metsavaim. V Kui...
maitses ühtviisi hästi. Enne teda oli ühendriiklaste igapäevamaailm kultuuriliselt nähtamatu. Warhol esitas oma kunstiga aga asju ning pilte, mis inimeste igapäevaelus olid iga päev esil olnud mitukümmend aastat enne, kui tema seda nägi ja kõigile näitas. Warhol näitas kõigile omaenese elu ja loomingu näitel, et "meie kultuuris müüvad pildid kaupu, mida nende omanikud tahavad müüa - suppe, unelmaid, ametikohti, usu õppetükke -, ja mida vähem me ära tunneme nende ideoloogilist sisu, seda tõenäolisemalt me neid ostame ". ,,Andy ei olnud oma kunstis ei irooniline, ei kriitiline; ta vaid peegeldas ümbritsevat tegelikkust ja tegi seda läbilõikavalt täpselt." (Timo Valjakka) Oma loomingus tegi ta läbi kolm faasi: idealiseeritud filmistaaride portreed, häirivad pildid ühiskonna pahupoolest ja viimaks lillemaalid. Ta trükkis oma teoseid suurtes kogustes ja lasi neist teha mitmesuguseid tarbeesemeid ja seda kõike raha nimel. Warhol ei hinnanud kunsti per se
AJALUGU Külm sõda. 1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva
Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike mõtted eriti atraktiivsed olevat
kogukonnas täita oma kindel roll. Ning eetiline otsus on väär kui see on vastupidine eelmainitule. 2. "Süvaökoloogia" põhjal 1.) Mis on süvaökoloogia? Kes on selle looja? Süvaökoloogia loojaks on Aarne Naess. Ta ise on seda määratlenud järgmiselt: süvaökoloogia seab kõik olendid võrdsele positsioonile, lähtudes ökotsentrismist. Süvaökoloogia vastandub tavapärasele, inimkesksele ökoloogiale. Seda on kirjeldatud ka kui filosoofiat või elustiili, kui ideoloogilist platvormi. Süvaökoloogia avaldub alati sügava kogemuse ning pühendumuse kaudu (nii nagu Naess ise selle väljatöötamiseni jõudis: elas mägedes, eraldatult, luges teiste suurte filosoofide (Mahamata Gandhi jt.) töid ning vaatles loodust, saades nii inspiratsiooni). 2.) Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine? Mille poolest on see oluline? Süvaökoloogiline liikumine tekkis samal ajajärgul, mil hakati keskkonnale suuremat tähelepanu pöörama ehk 1960.-1970. aastail
NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile.
piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile.
endiselt niiöelda jumala nuhtluseks ja nende üleelamine olenes ka üksnes jumala tahtest. Iatrokeemik võis paljudel kordadel ainult näiliselt edukalt haigust ravida. Samas tõi iatrokeemia harrastamine meditsiinimaailma erinevaid haigustele lähenemise viise, näiteks kuidas vaadelda haigusi kui keemiliste ainete tasakaalu häiret organismis ja ravida neid vastavate ainete abil ning see, et ravimi mõju oleneb doseerimisest. Samuti avaldas see meditsiinile teatavat ideoloogilist mõju, kuna ta õhutas ravimisel otsustavamalt tegutsema, julgemini traditsioonilisi ravimeetodeid uuendama ja ravimeid uutega asendama. Kokkuvõte Iatrokeemia põhjendab haigusi keemiliste elementide vähesuse või liigsusega organismis. Paracelsuse tahtmine täitus mingil määral, ta arendas selle aja meditsiini tohutult edasi. Kuigi vastupidiselt tema soovile ei leitud keemiliste ühendite hulgast palju mõjuvaid ravimeid, seega jäi iatrokeemia ja Paracelsuse panus meditsiini
veelgi neutraal-väärtuslikku ja ideoloogiliselt sõltumatut sorteerimise süsteemi. See viis omakorda kasvava populaarsuseni, mida kutsutakse ,,kolme maailma" lähenemine uskumus, et poliitiline maailm võib olla jagatud kolmeks erinevaks blokiks: · kapitalistlik ,,esimene maailm" · kommunistlik ,,teine maailm" · arenev ,,kolmas maailm. Kolme ,,maailma" sorteerimine omad ökonoomilist, ideoloogilist, poliitilist ja strateegilist dimensiooni. Tööstusliku lääne reziim oli ,,esimene" ökonoomiline termin. Vähem arenenud Aafrika riigid, Aasia ja Ladina Ameerika olid ,,kolmas" sest nad olid majanduslikult sõltuvad ja kannatasid tihti laialtlevinud vaesuse all. Moodsa maailma reziimid Alates 1980 lõpust reziimi sorteerimise tööstus on olnud limbos. Vanad kategooriad. Eriti ,,kolme maailma" jagamine oli kindlasti ülemäärane, kuid uue maailma poliitiline kontuur oli absoluutselt
riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).
Hiina usundid Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua. Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122- 325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse,
ratsionaalsele otsuste tegemisele. 3. Muutused: 1. 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 2. 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 3. 00-ndatel äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ja koos organisatsiooni liikmetega. 4. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. 5. Muutused (juhtimis)arvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. Juhtimisarvestus ja monitooring … … on läbi kommunikatsiooni toimuv sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline, (dünaamiline) protsess eesmärgiga tekitada organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need viiksid kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.
totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käesolev essee üritab arutleda, mil määral on tema peamised ideed Lääne ja islami tsivilisatsioonide kokkupõrkest ikka veel relevantsed. Huntingtoni teeside kõrval keskendub essee ka tuntud Palestiina päritolu
ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev – analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Tavaliselt järgib diskursusanalüüs hermeneutilisele lähenemisele omast tsirkulaarset protsessi: esmane lähilugemine annab uurijale üldise arusaamise uuritavast materjalist, järgneb analüüsiks valitud tekstiliste aspektide (diskursuse struktuuride) lähivaatlus ja uurimisküsimuste täpsem fookustamine, mis võib viia muutusteni üldises arusaamises analüüsitavatest tekstidest. 25
olemas, aga ta ei surunud iseenda vaatepunkti oma tegelaste vaatepunktidele peale. "Buddenbrookid" alapealkirjaga "Ühe perekonna langus" - üksnes materjalismil põhinev areng ühiskonnas ammendab end varem või hiljem, sisemine kriis viib hingeotsinguteni - seega oma klassist väljalangemiseni. Mann etendab juhtivat osa 20.sajandi ideoloogilie ja filosoofilis-intellektuaalse romaani kujundamises. Mann ei loo ilussioone vaid näitab halastamatu üksikasjalikkusega maailmavaatelis-ideoloogilist konflikti, mis inimkonna suurtes füüsilistes konfliktide on üha oma rolli etendanud. Herman Hesse - ühiskondlik elu on teisejärguline, seevastu kõige olemuslikum on indiviid oma isikliku saatusega. "Stepihunt" ja "Klaaspärlimäng" Ekspressionism levis Saksamaal 1910-ndatel ja hääbus 1920-ndatel, keskuseks kujunes Berliin. Põhi teemaks vahendada nagu futuristidki luules kaasaegse inimese elutunnetust - seda, mida ei suuda traditsiooniline luule. Ekspressionismi
sõltuvad turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad (Laughey 2007), st oht demokraatlikule ühiskonnakorraldusele laiemalt. vajadus kasumlikkuseks, meeldimiseks võimalikult laiale auditooriumile, toodab üheülbalisust. Vähenev mitmekesisus ja alternatiivsete vaadete puudumine suurendab ka ideoloogilist kontrolli. Nt kui suure meediakorporatsiooni huvi on säilitada trükiajalehti, hoolimata sellest, et need on kahjumlikud, siis sageli makstakse kahjum kinni teistest valdkondadest saadud kasumi arvelt. Ajalehed on aga väärtuslikud poliitilise mõjuvõimu kandjad, samuti hoiab korporatsioone lehti sulgemast hirm, et tühiku täidab vastaliste vaadetega arvamuskandja (Laughey 2007). Poliitökonoomilises lähenemises on kasvanud tähelepanu meedia sisule ning selle seosele
Vastupidi sundkoormised ja maksud tõusid pidevalt, nende täitmata jätmist karistati karmilt · Olukorda põllumajanduses raskendas veelgi Baltimaades teostatud totaalne sundkollektiviseerimine koos sellega kaasnenud repressioonidega. · Teatav murrang põllumajanduspoliitikas toimus alles 1953. aastal, pärast Stalini surma Välispoliitika · Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas Nõukogude Liit ette valmistama uut sõda, seekord ideoloogilist. · Peavaenlasteks said äsjased liitlased Inglismaa ja USA · Nõukogude Liit seisis valiku ees: kas suunata kõik jõupingutused oma kodanike elu parandamisele või üritada allutada oma mõjule uusi riike ja rahvaid. Esimene oli võimalik vaid juhul kui säilitatakse head suhted II maailmasõja aegsete liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu. · 1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi
.............................................. sakslastega võrdne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Voldemar Eller (1906–2004). Tasuja. Õli lõuendil. ............................................... Eesti Ajaloomuuseum 8. Miks soosis nõukogude võim Bornhöhe „Tasujat“ koolilektüürina? Millist ideoloogilist sõnumit oli võimalik selle teose vahendusel õpilastele edastada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Nüüd saadeti GULAG-i asumisele või mõisteti mahalaskmisele ka kommuniste. Terrori ohvriks langes ka Punaarmee kõrgem juhtkond. Samal ajal jätkus klass- või rahvusliku päritolu tõttu kahtlaseks peetud ning ka ,,liiga haritud inimeste" hävitamine. Selle repressioonilaine kulminatsiooniks oli 1937. Aasta · Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel · Hirmu kõrval vajas võim ka entusiasmi. Selleks tõhustati inimeste ideoloogilist töötlemist. Kaheksandast eluaastast algas iga nõukogude inimese ideoloogiline kasvatamine laste- ja noorsoo- organisatsioonides oktoobrilapsed, pioneerid, komsomol. · Sõjamajandust, sõjalisele korrale allutatud ühiskonda, terrorit ja kõrvulukustavat propagandat vajati ainult tulevase sõja jaoks. Ülim eesmärk oli endiselt maailmarevolutsioon, maailma muutmine ühtseks sotsialismileeriks. Aastail 1917-1933 lootis nõukogude juhtkond saavutada Komiterni abil, 1930.
oma käsutuses olevate vahenditega kaitsma asunud --, kuid civitas Dei kandjaks siin maailmas on muidugi üksnes kristlik kirik. Augustinus eristas küll mõlemat civitas't selgelt teineteisest ning püüdis igati nende kokkusulamist vältida ning poliitilise võimu metafüüsilist ülendamist takistada, kuid jättis paraku avatuks võimaluse, et kirik peab civitas Dei üleoleku tõttu riigivõimu esindajatele õige poliitilise tegutsemise ette kirjutama. See ajaloovaade on andnud kirikule ideoloogilist tuge maailmapoliitikasse sekkumiseks. Hilisantiigi segastel aegadel (impeeriumi kokkuvarisemine, germaanilike "barbarite" vahelduv valitsemine) langes seeläbi tekkinud poliitilise vaakumi tõttu kiriku õlgadele mitmeid uusi poliitilisi ülesandeid, näiteks nagu seda väljendab Arnold Ehrhardt: "Tema [= Augustinuse] usk, et nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult
valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab komplektile erinevatest, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnustest. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist konflikti, kuna erinevad definitsioonid viitavad erinevatele riigi funktsioneerimise teooriatele ja tulemusena valideerivad erinevaid poliitilisi lähtekohti ja strateegiaid. II Riigi tekkimine ja sotsiaalne võim Ühiskond, kui inimeste kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ning institutsioonide kogum, eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus.
kujusid, madusid ja kaksikirveid. Kreetlased kummardasid naisjumalust. Kreeta kuntstis kujutatakse naiste vestlusi, neid nimetati klatsiks või seltskonnaskandaalideks. Kreeta arhitektuuri on kujutatud naiselikuks: mugavaöt sisustayud maja ümbritsetud aiad, mis võiks näidata seda, et elu koondunud naiste ümber. Ruumid olid suured ja püsivad, meeste ruumid seevastu väiksemad. Homerose naistegelased Homerose luules on alati nähtud naiste ideoloogilist väärtustamist ja abielu romantiseerimist. Tuleb välja, et naistel oli palju iseseisvat võimu ehk koduse majapidamise valdkonnas. Ollakse arvamusel, et kogu antiikaja vältel oli naiste puudus (mehi rohkem). Ja et naisi kõigile ei jätkunud, siis neid väärtustati ja nad said ka võimu. Homerose tekstides rõhutatakse naiste kohalolekut ühiskonnas. Draamade naised Teater oli üks polise ehk linnriigi keskseid institusioone. Teatristes etendasid ainult mehed
inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja
Jakobson on kuulsate kolme isamaakõne autor. Edasi oli ta tegev Eesti Kirjameeste Seltsi juures, mis loodi 1871. aastal ning mitme põllumeeste seltsi presidendiks. Tema tegevust viimastes tuleb väga viljakaks pidada, sest esines paljude ettekannetega, andis välja mitmeid põllumajanduslikke broüüre. Suur osa on sellel, kui Jakobson sai 1878. aastal oma ajalehe "Sakala", mis kujunes esimeseks tõeliseks poliitiliseks ajaleheks Eestis. Selles rünnati baltisaksluse ideoloogilist tuge - luterlikku kirikut ja pastoreid. Sellise baltisaksluse õõnestustegevuse tagajärjel 1879. aastal leht ajutiselt paariks kuuks suleti. Tema ja tema pooldajata tegevusprogramm oli rajatud eelkõige majanduslikult tugevale, jõukale taluperemehele. Nõuti seisuslike vaheseinte likvideerimist ja rahvastevõrdõiguslikkust. Eesmärke püüti saavutada keskvalitsuse kaudu, kelle vastuolusid baltisaksa aadliga aga üle hinnati
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas
62. Sotsialismi aluspõhimõteteks on: - Klassivõitlus - Protest vaesuse vastu - Usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu 63. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab - Riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel - Riigi oluline roll majanduse juhtimisel 64. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö III teed iseloomustab - Rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel - Sallivus mitmekultuurilisuse suhtes 65. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab - Ideoloogiate keskelekoondumine 66. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iselomustab - Soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi - Rõhk positiivsetel vabadustel 67. Õiged väited rahvuslusest: - Lääne-Euroopat isel. Esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon - Kesk-ja Ida-Euroopat isel. Kultuurilise rahvusluse traditsioon 68. Konservatismi tunnused on: - Valitsejate vastutus - Tavade rõhutamine 69. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad:
Nii vaikis kauaks Betti Alver. Seda sõnakamad olid uue reziimi teooriat ja praktikat innukalt toetavad autorid nagu August Jakobson, luuletaja Mart Raud, noorematest autoritest Juhan Smuul, Debora Vaarandi jt. Mõnedki vanema põlve kirjanikud nagu Oskar Luts, Mait Metsanurk või Hugoraudsepp, kes iseseisvusaja sotsiaalsete olude suhtes olid omal ajal pilkavad või kriitilised, püüdsid oma sulge sundida ,,õigeid" teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende
nii Leegeni karjäär raamatukogus läbi saigi jäädes sama lühikeseks kui mujalgi. Asemele määrati 1952. a. kevadel ajutiseks kohusetäitjaks Tatjana Sari- Hallap, kes aga juba järgmise aasta augustis kolis Tallinna. Tema järglaseks toodi seitsmeaastase tsensoristaaziga Renate Jannus, kes juhtis osakonda 1957 aastani. Temaga lõpebki erifondi osakonna ,,hiilgeaeg" Osakonna looja aga, Sõstsikov, vallandati 1962. aastal tööluusi tõttu. Eriosakonna sisetööst Ideoloogilist kontrolli teostati koguaeg, sest rahvavaenlasi tuli ju järjest juurde. Igale eraldatud raamatule tuli koostada annotatsioon ja selles märkida kõrvaldamise põhjus. Raamatuid parandati, s.t kustutada tusiga mitteloetavaks tõlkijate, toimetajate, kommenteerijate jt nimed, kui need olid keelustatud. Pärast töötlemist võis seda raamatut laenutada. Raamatuid siiski ka hävitati, lõigates ,,peenteks lõikmeteks". Dokumentides esineb ka kirjutisi
Muutused: 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. KULU Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud on eesmärgi saavutamiseks ära kasutatud või loovutatud ressursside maksumus. kulu = kasutatud ressurssi kogus * ühiku hind
inimest. Eesti juutide ajaloos on olulisemat rolli etendanud kaks keskusi - Tallinn ja Tartu (kuni Teise maailmasõjani tegutsesid sünagoogid, koolid ja mitmesugused organisatsioonid ka Pärnus ja Narvas). Juudi asustus oli siin vanim ja arvukaim, kuni 1941. aastani elas Tallinnas ja Tartus üle poole Eesti juutkonnast. Ka kasvasid need keskused kõige kiiremini ning olid mitmekülgselt arenenud: tegutsesid sünagoogid, algkoolid, raamatukogud, kultuurilist ja ideoloogilist laadi organisatsioonid. Tartu puhul väärib mainimist 5 ülikool (Liivimaa piiridest väljaulatuva tagamaaga) ning akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Tartu ülikoolis tegutses juudi teadusteõppetool (1934-1940. professor Lazar Gulkovitsch), mille põhifunktsioone oli juudi koolidele õpetajate ettevalmistamine. Sellel alal oli Tartul kindlasti üle-eestiline tähtsus. Tallinna puhul oli
14. Sotsialismi aluspõhimõteteks on klassivõitlus, protest vaesuse vastu ja usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu. 15. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel; riigi oluline roll majanduse juhtimisel. 16. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö kolmandat teed iseloomustab: rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel, sallivus mitmekultuurilisuse suhtes. 17. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab: d.) ideoloogiate keskelekoondumine 18. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi; rõhk positiivsel vabadusel. 19. Õige on järgmised rahvuslust puudutavad väited: Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon; Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon. 20. Konservatismi tunnused on valitsejate vastutus ja tavade rõhutamine. 21
Omab tähtsat kohta. Peterson 1819aastal tõlkis rootsi keelest saksa keelde "Mythologia Fennica". Cr. Ganander- teda võib pidada ka eesti mütoloogia nurgakivi panijaks oma Mythologia Fennicaga. Paradoksaalselt näeme et tegemist on soome algupäraga. Eesti mütoloogia on laenulise päritoluga. Müüti rakendatakse ideoloogilistel eesmärkidel ja põhjus on selles, et rahvuskultuur ise kujutab endast selles ühiskonnas ideoloogilist konstrukti. Pärimuslikke müüte kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel. Põhjus on selles, et see rahvuslik omang omakorda kujutab endas rahvuskultuuri komponenti, kultuur on määratud teenima ühiskonna ühistedvust, endi kollektiivset kuuluvust. Läbivalt on eesmärk ideoloogiline. Identiteet- ideoloogiliselt laetud. Rahvuslik iseolemise ideoloogia käib kultuuri kaudu. Siit saame teesi: eesti rahvuslus sündis kultuurrahvuslusena. Kultuurist hangiti, ammutati need ideoloogilised
detsentraliseerimise elluviimine." Pärast terrorismivastast sõda arvatakse, et al-Qaeda juhtkond on muutunud geograafiliselt isoleerituks, mis juhib detsentraliseeritud juhtimise esilekerkimiseni regionaalsetes piirkondades, kasutades selleks al-Qaeda ,,kaubamärki." Paljud terrorismi eksperdid ei usu, et globaalne dzihaadi liikumine on juhitud igal sammul bin Ladeni ja tema järgijate poolt. Kuigi bin Laden omab siiani väga suurt ideoloogilist mõjutust moslemi ekstreministide üle, siis siiski väidavad eksperdid, et al-Qaeda on aastate vältel jagunenud mitmeteks erinevateks rühmitusteks, kellel omavahel on väga väike ühendus.8 Al-Qaeda strateegia voolab loogiliselt selle ideoloogiaga. Kõrvalseisjatele võivad rühimutses olevad liikmed näida irratsionaalsetena motiveeritud segasest vihkamisest, jämedalt ebarealistlikud oma eesmärkides, ja võimelised tapma süütu mehe, naise ja lapse, et saavutada
15. Mikk Mikiveri "mõtteteater" 1960. aastail. Võrrelge seda Tartu teatrimurranguga. 1960 aastal töötas Mikiver väliselt vahenditelt nappi mõtteteatri laadis. Selleaegsed lavastused olid väga tugevalt keskendunud mingi idee väljendamisele. Siiski polnud need kuivalt mõistuslikud, vaid kantudvaimsest kirest, väärtustades sisemist sõltumatust ja rasketes olukordades iseendaks jäämist. Tema lavastustes võis tunda vaimset vabadust, ideoloogilist vastasseisu. Ta moodustas tihti oma lavastustele sõnatu raami. Teda võib pidada Vanemuise uuenduste jätkajaks Tallinnas, kuid seda mitte täielikult. Sarnasus Tartu uuendajatega seisnes selles, et ka tema viljeles rohkem näitemängu, teatraalsust. Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti
annaabi.ee 
