Külm sõda (1)

AJALUGU
Külm sõda. 1945-1990
Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.
Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel.
Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL
Võidurelvastumine
Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali
Mõjuvõim Kolmandas Maailmas.
Kriisid :
Berliini blokaad 1948-1949
NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elekter , toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini
Kuuba (ehk kariibi ) kriis
1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis.
Suessi kriis
1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser ) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja talle ei antud selle jaoks raha. Iisrael, Inglismaa ja Prantsusmaa ründasid. USA ja NSVL hoidsid selle ära. Suessi kanal jääb Egiptusele
Ülestõusud sotsialismi vastu:
Saksamaa: Berliini ülestõus 1953
Juba pikka aega suurenenud rahulolematud viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. Aastal vastuhakuga. Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki. See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest.
Poola:
1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid . Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSVL tegi ettevalmistusi sõjaväeliseks sekkumiseks. Poolas tekitas see veel rohkem meeleavaldusi. Avaldati toetust Gomulkale. Hrustsov otsustas siiski leppida Gomulkat tõusuga Poola etteotsa.
Ungari: Ungari ülestõus 1956
1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Rahva pihta avati tuli ning tänavatel tekkisid lahingud. Osa sõjaväeüksustest läks rahva poolele üle. Inimesed ründasid tanke „Molotovi kokteilidega“. Ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks. Lubas ehitada demokraatia. 4 novembril alustasid 200000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased pöördusid abipalvega ÜRO poole. Keegi ei teinud midagi. Ungari ülestõus suruti maha. Põgenes 180000 inimest, suri 3000, vahistati 20000. Nagy poodi 1958, sest ta ei tunnistanud avalikult ülestõusu hukka.
Tsehhoslovakkia
Lokaalsed sõjad
Korea sõda 1950-1953
Kommunistlik Põhja-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist.
ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas lõigates nende väed ära. Kommunistlik Hiina sekkus. Hiina üksused läksid ÜRO vägedele kallale. ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu . Kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. NSVL autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes.
Vietnami sõda
1954 jagunes Vietnam kaheks riigiks. NSVL ja Hiina toetusel Põhja-Vietnamiks ja USA toetusel Lõuna-Vietnamiks. 1957-63 algas partisanisõda. Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh ) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia . Sõda oli julm ja verine . 1968 USA presidendiks Nixon . Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping . Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas.
Afganistani sõda 1979-1989
1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt
PINGELÕDVENDUS 70ndad
Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente .
NSVL-USA
1969 Nixon presidendiks. Ameerika on huvitatud suhete parandamisest. Washingtoni ja Moskva läbirääkimistel tuli jutuks strateegilise relvastuse piiramine ja omavahelised suhted. 1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe „NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused“- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama.
1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda.
Saksa LV-Saksa DV
Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida-Saksamaa ja teiste sotsialistlike riikidega. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud tunnustades Saksa DV idapiirina Oder - Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini küsimuses neljapoolne kokkulepe mis lõpetas ummikseisu (Saksa LV-l on õigus esindada Lääne Berliini, aga seda ei liideta Saksa LV-ga.
1972 tunnustas Saksa LV Saksa DV-d. Astusid ÜRO liikmeks
1973 külastas Saksa LV pealinna Bonni Breznev. Koostöölepingud majandus ja kultuurivallas. Majandussuhted arenesid, kaubavahetus kasvas. (1955 Hallsteini doktriin- Saksa LV katkestab suhted riikidega kes tunnustavad SAKSADV-d . see tühistati)
NSVL-Prantsusmaa
1966 külastas Moskvat PR president Charles de Gaulle . Moskva lootis Prantsusmaa abil lääneriikide ühisrinnet peatada. PR astus välja NATOst. PR ja NSVL vahel majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil.
Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1973-75
Helsingi protsess. Soome president Urho Kaleva Kekkonen- Moskva ja lääne riikide vahendaja , ajasid laveerimispoliitikat. Esindatud 33 Euroopa riiki, Usa ja Kanada . Allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga „ Rahu julgeoleku ja koostöö nimel“
3 korvi:

Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds

Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö

Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas
Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioonile mis on tuntud OSCE nime all. Pingelõdvenduse tippsündmus
Külma sõja taasägenemine:
Afganistani sõda 1979-89. Suhete jahenemine NSVL ja USA vahel. Reagan kuulutab välja tähesõdade programmi millega NSVL ei suutnud kaasas käia.
Siin pole tsehhoslvovakkia ja afganistani jama . Ei leidnud. Lõpuosa on suht lühike, võtsin vihikust enamus mis olin tunnis kirjutanud. Raske on selles sitases raamatus orienteeruda.
Mina vihkan ajalugu
Annely teeb aktiivselt sugu
Töö ssaab jälle kahe
Sotter küüditab ta üle lahe
Käbi peast on ilgelt loll
Kristo on lihtsalt koll
HAHAHAHAHA KAMMIB