Demokraatia väärtused meie ühiskonnas (0)

Demokraatia väärtused meie ühiskonnas

Mõiste “demokraatia” pärineb antiik- Kreekast . Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega . Demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus , et rahvas suudaks teha ise otsuseid ilma, et keegi seda neile peale suruks ja ütleks. Ma arvan, et see on vajalik, sest rahvas saab iseendaga hakkama ja ei vaja ühtegi ideoloogilist juhti, kes suunaks oma maailmavaate pärast teisi inimesi, nende mõtteid, käitumist. Sellised juhid kipuvad ennast imetlema, kasutavad võimu ja ütlevad, mida teha ja millal. See võib teiselt poolt ka halb olla, sest rahvas ei pruugi oma valitud juhti kuulata keda. sest rahvas on iseseisev ja ei vaja juhti. Rahvas vajab liidreid ka demokraatia puhul, kuid kunagi ei tohiks selleks esile tõusta läbi võimu kehtestamise , vaid see peab olema rahva enda tahe ja soov, sest nii säilitatakse ka iseseisvus. Mina arvan, et alati on hea, kui on mitu arvamusliidrit, sest siis ei jää üks isik domineerima ja tekib mõtete ühtsus ja see omakorda kindlustab demokraatiat, koostööd.
Demokraatias on enamuse võim. See on vajalik, et inimesed ei saaks ise võimu võtta. See toimub nii, et kõik rahvas hääletab ja suurema enamuse soov jääb peale. See on hea, et oleks olemas ka teine pool, ehk opositsioon , kes ei lase valitutel jõulist võimu võtta, vaid nii säilitatakse tasakaal, kuid ka need pooled peavad omavahel demokraatlikus riigis koostööd tegema. Mina arvan, et ainult seeläbi saab demokraatlikus riigis olla rahva tahe ja võim kindlustatud ja nii arvestatakse paljude erinevate inimeste vajaduste ja soovidega.
Demokraatias on vabad ja ausad valimised, mis tähendab, et rahvas saab valida anonüümselt ja iseenda kandidaadi poolt. Kõiki valimisi jälgitakse hoolikalt, et ei tehtaks sohki. Ma arvan, et see on vajalik kuna rahvas peab suutma teha valikuid , peab demokraatlikus riigis tundma ennast kodanikuna, kellest sõltub riigiks olemine. Kui suruda peale kindlaid valikuid ja rahvas ei suuda ise otsustada, siis ei ole enam tegemist demokraatliku vaid autoritaarse riigiga ehk diktatuuriga.
Demokraatias on kõigil võrdsus seaduste ees. Ma arvan, et kõik see on vajalik, sest totalitaarses riigis on kõik vastupidi, et kõrged ametivõimud võivad teha mida iganes ja tavakodanikud ei saa midagi öelda või teha selle vastu. Sellises riigis ei tunta ennast turvaliselt ja inimestes tekib trots riigi vastu. Arvan, et demokraatias on hea, et kõik kodanikud, olenemata rassist , soost, usulisest kuuluvusest, sünnipäritolult, rahvusest ja kultuurist, varanduslikust seisusest ja ametipositsioonist võrdsed kodanikud ja kõigile kehtivad võrdselt seadused.