Iatrokeemia (1)

Tartu Ülikool
Iatrokeemia
Referaat
Maria Malk
Proviisor 1.kursus
Tartu 2014
Sissejuhatus
Iatrokeemia on tugevate alkeemiliste mõjutustega ravimiteaduse osa. Sellega tegeleti 16 kuni 18 sajandil renessansi ajal. Kõige populaarsem tegeleja ja põhitõdede kirja panija oli Paracelsus . See on erinev varasematest meetoditest selle poolest, et ravimtaimede ja looduslike ravimimeetodite asemel kasutati keemiliselt saadud preparaate.
Iatrokeemia õpetus põhineb erinevate ainete tasakaalul kehas. Inimene on haige siis, kui ainete tasakaal kehas ei ole paigas. Peamiselt keskendutakse iatrokeemias kehavedelike ja kolme keemilise aine- elavhõbeda, soola ja väävli- tasakaalule organismis.
Paracelsus oli palju õppinud mees. Ta reisis päealt ülikoolis lõpetamist mööda Euroopat ning Aasiat ringi, omandes erinevaid teadmisi. Paracelsus arvas , et inimese keha on keemiliste ainete ning protsesside kogum. Ta mõtles välja täiesti omamoodi lähenemise ravile.
Paracelsus
Paracelsus päris nimega Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus Von Hohenheim sündis Saksamaal 1493 aastal ning suri 1541 aastal. Nime Paracelsus võttis ta endale vana- Rooma arsti  Aulus Cornelius Celsuse järgi, üritades sellega väita, et on temast parem arst.
Paracelsuse isa oli õppinud keemik ning arst. Lavanttal Pauli kloostris õpetas isa oma pojale esimesed teadmised keemia ning inimkeha seotusest. 16-aastasena läks ta õppima meditsiini Baseli Ülikooli. Oma bakalaureuse õppe lõpetas ta Viini Ülikoolis, ning doktori kraadi omandas Ferrara Ülikoolis.
Isalt õppis ta metallide olemusest. Põhilisteks metallideks olid kuld , tina ning elavhõbe , kuid ka raud, alumiinium jne. Üldiselt õppis ta metallidest, mis nii öelda kasvasid maa sees. Noor Paracelsus puutus kokku nii kaevandamisega , kui ka metallide töötlemisega. Arvatavasti tekkis sellel ajal temas huvi alkeemia vastu üldiselt, seoses tollel ajal levinud mõttega, et objekte muuta puudutades kullaks. Samuti tänu tema koolis õpitud põhiteadmistele metallurgia ja keemia alal, oli ta võimeline tegema oma hilisemaid märkimisväärseid avastusi keemiateraapias ja toksikoloogias.
Pärast kooli lõpetamist reisis Paracelsus ringi, otsides tolleaja parimaid keemikuid ülikoolidest ning püüdis läbi selle omandada põhilisi alkeemilisi teadmisi. Ta jõudis oma otsingute käigus läbi käia Euroopa, ning Araabia maade. Samuti õppis ta paljude nõidade, ravitsejate, jt käe all, kuna uskus, et ülikool ei õpeta kõiki teadmini, ning doktor peab ühtlasi olema reisija, et omandada parim võimalik haridus. Samuti uskus ta, et põhilised teadmised tulevad kogemustest ja ülikoolis õpetatakse liiga palju teoreetilist materjali.
Pärast oma rännakuid jõudis tagasi oma kodulinna, kus Paracelsus avastas, et jutud tema teadmistest ja oskustest on jõudnud paljude inimesteni. Talle anti töökoht Baseli ülikoolis meditsiini õppejõuna. Paracelsus uskus ka, et tema õpetatavaid teadmisi võiksid omandada kõik inimesed, kes seda vähegi soovivad. Seega ta kutsus oma loengutesse mitte ainult õpilasi, vaid kõiki inimesi, kes näitasid üles initsiatiivi õppida.
Paracelsusele ei meeldinud selle aja ravimismeetodid, mis olid kirjutatud Aristotelese, Galenose ja  Avicenna poolt. Sellepärast kutsus ta üles kogu ravikunsti uuendama. Aluseks sai sellel tria prima idee ning mõtteviis, et inimese organismis toimuvad protsessid on rangelt keemilised, seega tuleks keha ravida keemiaga.
Paracelsuse suurimad teened on tema ravimismeetodite arendamine. Ta ei muutnud väga ravimeid kui selliseid, vaid rohkem vaatenurka, kuidas peaks lähenema haigusele ning mida haige juures ravida.
Tria prima
Paracelsus sõnastas alkeemilise printsiibi, mis hõlmas kolme põhilist elementi, millest koosneb maailm. Selle peale ehitas ta üles ka oma inimese organismi kirjelduse. Nii nagu maailm, on inimese keha üles ehitatud nendele kolmele ainele.
Väävel - anima ehk hing, põlev element. Ühendus element kõrge ja madala olemuse vahel maailmas. Seda kasutati õhkamiseks, kiireks aurustamiseks ning ainete eraldamiseks keemiliselt.
Elavhõbe- spiritus ehk vaim, lenduvuse alge. Viibib ühekorraga igal pool, seda loeti kõiksuse algeks . Usuti, et elavhõbe on kõiksusest kõrgemal olev element. Arvati veel, et elavhõbe on vahelüli maa ja taeva vahel. Sellele omandati alkeemias sageli jumalikke omadusi.
Sool- korpus ehk keha, kõvaduse alge. See on kõige alusmaterjal, maailm on sellest üles ehitatud. Sümboliseerib see püsivust.
Samuti üritati Paracelsuse õpetuse järgi tria primat sobitada paljude nähtustega maailmas. Näiteks puu põlemine : suits on elavhõbe, tuli on väävel ning sool on tuhk.
Mõnel juhul võttis kristlik maailm sama ainete põhimõtte üle, sobitades need elemendid enda põhitõdedega. Kolmainsust üritati teisendada ainetesse: väävel on isa; sool on poeg; elavhõbe on püha vaim.
Muidugi seda tehti ainult teoreetilises tähenduses ning selles, et näidata maailma ülesehituse sarnasust igapäevaste asjade ja sündmustega. Sellest tuleneb arusaam, et keemia on meie maailma ning kõikide asjade alus. Üldiselt kasutati ainete samastamist reaalse tervikuga ainult maailma ja inimkehaga.
Iatrokeemia
Iatrokeemia  on meditsiiniline alkeemia, mis on mõningate inimeste arvates klassikalisest alkeemiast erinev osa, kuid teiste arvates renessansiajastu alkeemia arengujärk. See levis 16-18 sajandis üle maailma läbi erinevate teoste, eriti populaarne oli see meetod tänapäeva Holland ning Belgia aladel. Iatrokeemia nii-öelda isaks oli Paracelsus, kes pani aluse mõtteviisile, et inimese keha koosneb keemilistest ainetest ning protsessidest. Seega saab inimest ravida keemiliste preparaatidega.
Juba enne iatrokeemia esile kerkimist tegelesid alkeemikud ravimipreparaatide valmistamisega. Nemad kasutasid selleks taimseid vahendeid ning erinevaid tinktuure või määrdeid. Mõnel harval juhul kasutati mineraalseid aineid. Paracelsus kasutas vastupidi enamasti mineraalseid preparaate ning taimseid vahendeid vähe.
Paracelsus uskus, et kui tria prima ainete tasakaal on kehas nihkunud, on inimene haige ning teda saab ravida nende ainete tasakaalu tagasi nihutamisega. Seega ta kasutas ravimiseks paljusid väävli ning elavhõbeda ühendeid. Samuti erinevaid soolasid. Samas sai mees aru, et need ained ei ole inimorganismile täiest ohutud . Sellest tuleneb tema järgmine iatrokeemia õpetus, et kõik oleneb doosist. Ravimit ei tohi anda inimesele liiga vähe, ega liiga palju. Kui anda haigele mõnda ainet liiga palju siis see liigutab samuti keha keemilist tasakaalu, seega inimene ei saa terveks. Samuti liiga väikese koguse andmine ei paranda keha.
Praktikas ei saavutanud iatrokeemia haigustega võitlemisel tolle aja traditsioonilise meditsiiniga võrreldes ei paremaid ega halvemaid tulemusi, sest haigused jäid endiselt niiöelda jumala nuhtluseks ja nende üleelamine olenes ka üksnes jumala tahtest. Iatrokeemik võis paljudel kordadel ainult näiliselt edukalt haigust ravida. Samas tõi iatrokeemia harrastamine meditsiinimaailma erinevaid haigustele lähenemise viise, näiteks kuidas vaadelda haigusi kui keemiliste ainete tasakaalu häiret organismis ja ravida neid vastavate ainete abil ning see, et ravimi mõju oleneb doseerimisest. Samuti avaldas see meditsiinile teatavat ideoloogilist mõju, kuna ta õhutas ravimisel otsustavamalt tegutsema, julgemini traditsioonilisi ravimeetodeid uuendama ja ravimeid uutega asendama.
Kokkuvõte
Iatrokeemia põhjendab haigusi keemiliste elementide vähesuse või liigsusega organismis. Paracelsuse tahtmine täitus mingil määral, ta arendas selle aja meditsiini tohutult edasi. Kuigi vastupidiselt tema soovile ei leitud keemiliste ühendite hulgast palju mõjuvaid ravimeid, seega jäi iatrokeemia ja Paracelsuse panus meditsiini rohkem teoreetika poole peale. Revolutsioonilisi uusi ravimeid ei leitud, kuid suhtumine haigesse inimesse ja haigusesse muutus märgatavalt.
Tria Prima idee on jäänud siia maani püsima, kuid sellele ei ole leitud praegusel hetkel uut väljundit.
Kasutatud kirjandus
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/442424/Paracelsus/5504/Career-at-Basel
http://ls.poly.edu/~jbain/mms/handouts/mmspara.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Paracelsus
http://chemistry.about.com/od/alchemy/a/three-primes-alchemy.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Iatrochemistry
http://en.wikipedia.org/wiki/Alchemical_symbol
http://www.eestiarst.ee/static/files/092/ea1206lk294-303.pdf
http://www.toxipedia.org/display/toxipedia/Iatrochemistry