See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul
endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused, seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule. Kui olemas on tahe ning siht jääda iseendaks ning olla omapärane, siis sõltub see juba igast inimesest individuaalselt. Olla julge ja kanda seda, mida soovid, käituda vastavalt enda tujudele, käia meelepärastes kohtades, suhelda oma sundimatute inimestega ning elada oma elu just vastavalt oma maitsele. Või sulanduda ühtlasesse massi ning käituda selliselt, nagu ühiskond meid kujundanud on muutnud hüpiknukkudeks.
Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen)
Termin nation ehk "natsioon" olevat oma praeguse tähenduse saanud Prantsuse jakobiinidelt, kelle "ühe ja jagamatu Prantsuse nation'i" kontseptsioonist olevat alguse saanud rahvusriigi termin. Kuid see käsitlus keeldub tunnistamast 2000 aastat varem ladinakeelses väljendis "nationes et gentes" sisalduvat viidet etnilisele kuuluvusele. Jakobiinlik natsioon ja sellega seostatav ideoloogia natsionalism on tõesti riigiga haakuvad. Riigiga, mis eirab etniliste vähemuste õigust oma identiteedile. Bretoonide natsionalism ei saa seda mõtet kuidagi sisaldada. Kas bretoonid ja prantslased on mõlemad natsionalistid? Kui, siis on nad vägagi vastuoluliste ideoloogiatega natsionalistid. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Lisaks moderniseerumisele ja elutingimuste parandamisele
arvestatavat tuge. Näited vähemusrahvuste seadustest · Vähemusrahvusena käesoleva seaduse mõttes käsitletakse Eesti kodanikke, kes: - elavad Eesti territooriumil; - omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga; - erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest; - on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. · Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. · Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. · Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine.
York. Rohkem kui 10 000 000 inimesi aastas. Statue of Liberty (Vabadussammas) The Metropolitan Museum of Art (Metropolitani muuseum) Empire State Building Brooklyn Bridge (Brooklyni sild) Time Square Central Park Fifth Avenue Rockefeller Center Chinatown, Manhattan Broadway USA kombed USA-s pööratakse suurt tähelepanu individualismile ja personaalsele identiteedile Ameeriklased on uudishimulikud inimesed ning küsivad alati palju küsimusi Tänupüha, mis oma tähtsuselt konkureerib isegi jõuludega Halloween’i tähistamine St. Patrick's Day (Püha Patricku päev) Huvitavad faktid Ameeriklased on kohvisõbrad Armastavad jääjoogid Ameeriklased ei saa elada ilma kliimaseadmeteta Palju loevad
seda näha ka maailmas. E. Hemingway ütles, et igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane ehk inimene, kes peab end eestlaseks. Teiselt poolt on aga enam ja enam inimesi, kes sõidavad välismaale ning kunagi ei tule tagasi Eestisse. Sellega nõrgendatakse nii Eestis oleva koolkonda, kui ka inimese enda arusaama oma identiteedist. Tänapäeval, arvestades globaliseerumise protsessiga, on raskem rääkida identiteedist, kui kunagi varem. Kaasaegses maailmas identiteedile on ohuks nii väljasõidud (nagu kolimine teistesse riikidesse), kui ka sissesõidud (tulijad teistest riikidest). Eesti on suhteliselt väike riik ning kui eesti kultuuri assimileeruvad või integreeruvad teise kultuuri kandjad, nad muudavad Eestis oleva kultuuri. Ühelt poolt see rikastab kultuuri, annab uut jõudu. Teiselt poolt esialgne ja iseseisev kultuuriline identiteet kaob, nii grupi kui ka indiviidi tasandil.
Samas on väär vaadata Arendti kui anti-liberaalset mõtlejat. Hannah Arendt oli tegelikult konstitutsionalismi, õigusriigi ja põhiliste inimõiguste kaitsja (mille hulgas oli tal mitte ainult õigus elule, vabadusele ja sõnavabadusele, vaid ka õigus tegudele ja arvamusele). Ta oli kriitiline kõigi poliitiliste kommuunide vastu, mis tuginesid traditsioonilistele sidemetele ja tavadele, samuti nende, mis tuginesid usulisele, etnilisele või rassilisele identiteedile. Arendti poliitilisi mõtteid ei saa identifitseerida liberaalse traditsiooni ega ka erinevate krtiitikute väidete järgi. Arendt ei loonud oma poliitikat kui vahendit individuaalsete eelistuste rahuldamiseks ega ka. Tema poliitika kontseptsioon tugineb pigem aktiivse kodakondsuse ideele, see tähendab kodanikuaktiivsuse väärtust ja tähtsust ning kõikide poliitilist kogukonda mõjutavate küsimuse kollektiivset arutamist. Kui on olemas traditsiooniline
Jaguneb: tõusev mobiilsus ja langev mobiilsus. 5 teadust, millega sotsioloogia on seotud: geograafia, pedagoogika, psühholoogia, keeleteadus, filosoofia. Millised on akulturatsiooni astmed: akultratsiooni protsess kooseb: heakskiit, kohanemine e. omaksvõtt ja vastuseis. Mida tähendab esmane hälbelisus: Esmane hälbimus norme rikutakse, kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi identiteedile. Teisene hälbimus sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad hälbivale käitumisele. Inimene aktsepteerib silti ja näeb ennast deviantsena.
Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus? Õ lk 75 Kultuuriomavalitsus võimaldab lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohalike omav abil. Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on
Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus? Õ lk 75 Kultuuriomavalitsus võimaldab lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohalike omav abil. Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on
doktorikraadika Harvardi ülikoolis. Claus oli kohtuarst ja tema vend oli detektiiv. Claus viis surnukeha oma laborisse,kus ta teda hakkas lahkama ja uurima. T nägi,et ohvrile oli kaks korda terava asjaga selga löödud,arvatavasti noaga. Kui Claus oli kindlaks teinud mõrvarelva, helistas ta oma vennale. ''Henri,ohver on umbes 28-aastane meesisik,nime ma ei tea veel.'' ütles Claus. Henri vastas: ''Claus,vaata ta riiete taskusse ,seal peaks olema mingi dokument või midagi,mis viitab isiku identiteedile.'' ''Oota ,siin on rahakott,aga sees ei ole midagi. Ahaa,leidsin pintsakuvoodri vahelt salatasku,siin on kirjas Rootsi 14 B. Kas see on aadress või Rootsi linnadevaheline kiirrong?'' ''Ma tean,see on üks maja ,milles suri hiljuti üks rikas mees Kert Klarkson, ta pidi pärandama maja koos 4 miljoni euroga oma lapselapsele, '' teadis vend vastata. ''Mis selle lapselapse nimi on?'' küsis Claus ''Kui ma ei eksi siis peaks Kerdi lapselapse nimi olema Andrus Klarkson.''
Miks mitte üks keel kogu maailmas?! lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit...) keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre staatusele (rullnokkade keel Aiku ja Pets) Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka rahvuslik) ,,Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant." (Nelson Mandela) Keel kui emotsioonide väljendaja KEEL mõttetegevuse peamine instrument Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked ürgsemad SÕNA emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA võimsaima laenguga
(Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud
materjaliga isendi. Kloonimine jaguneb kaheks suunaks, kus tehakse reproduktiivset kloonimist ehk järglaste saamist või kloonimist biomeditsiiniliseks uurimustööks, nimetatakse seda teraupeutiliseks kloonimiseks.[1] Reproduktiivse kloonimise head küljed on, et sellega lahendaks viljatuse probleemid, ei sünniks raskete haigustega inimesed, organid ja koed oleks tagatud vajalikke omadustega. Kuid sellel on ka teine külg näiteks: inimestel puuduks õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud tulevikkule, tekkiks psühholoogiline stress, inimelu väärtus langeks ning tekiks oht genofondile. Kuid terapeutilise kloonimine on eeldatud, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. [1] Mõned teadlased arvavad, et eugeenika on ainuõige lahend, kuidas muuta inimeste tulevik paremaks nõnda, et paljuneda võivad vaid heade geenidega inimesed. Eugeenika mõiste võeti kasutusule juba 1883. aastal inglise teadlase Francis Galtoni poolt. Eugeenika tähendab sünnilt
kronoloogiliselt ning seostab ka selle repertuaari ka teiste teatrite omaga (Rutter, 2008; 339). Autor toob välja, et üks repertuaariuuringute peamisi võlusid võiks olla see, et see võimaldab kirjutada nendest näidenditest, mis ei mahuks ühe konkreetse autori kohta kirjutatud kriitikasse (Rutter, 2008: 346). Sellele kontrastiks aga võib tuua Scott McMillini ja Sally-Beth MacLeani "The Queen's Men and their Plays", mis keskendub teatri patroonidele ja selle identiteedile. Rutter (2008: 345) teeb teose põhjal järelduse, et teater on vahend, kuidas eraldiseisvate näidendite poliitilist sisu saab siduda laiemalt riigi poliitikaga. Autor spekuleerib, et üks põhjusi, miks repertuaariuuringut on hiljutisel ajal nii palju populaarsemaks saanud võib olla see, et see on pakkunud vastust kesksele metodoloogilisele probleemile - suhe kirjandusliku teksti ja ajaloolise konteksti vahel. Siiski jääb alles küsimus,
hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele arengule. Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. Igal lapsel on õigus nimele, kodakondsusele ja identiteedile. Lapsel on õigus sõnavabadusele, õigus võtta vatu ja edasi anda informatsiooni. Lapsel on õogus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Tal on õigus moodustada ühinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Lapsel on õigus elada oma vanematega, lapse eraldamine oma vanematest toimub siis, kui see on lapse huvidest ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega.
Põhja-Eestis ja saartel annab ilmselt tooni mere- ja rannamaastik, Lõuna-Eestis kupliline, metsa ja põldudega tihedalt liigendatud maastik, Lääne-Eestis madalad tasandikud. Kogu Eesti on tasane või kergelt lainjas külamaastik põldudega, taustal mets, avatud ja poolavatud alad vahelduvad looduslike veekogudega, mille kaldad on vähemalt osaliselt avatud. Autor nimetab sellist pilti Eesti maastiku arhetüübiks, mis kindlasti pakub tuge rahvuslikule identiteedile. Kuid kujutluspilt võib muutuda, sest maastik muutub pidevalt. Võib-olla mõne aja pärast seostub sõnapaariga Eesti maastik kontrastne kooslus metsast ja linnast, sest põllumajandusel siinses kliimas pole Euroopa kui terviku nägemuses üldse mingit mõtet. Samuti ei pruugi metsa olla. Ma olen autoriga ühel arvamusel, et ettekujutus loodusmaastikust võib teatud aja möödudes muutuda, sest miski pole igavene, eriti kui inimesed ei hooli loodusest. Ma arvan, et selline maastiku käsitlus
öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, on kindlasti üks legendaarsemaid ja kuulsamaid stseene filmiajaloos. 1929.aasta juunis toimunud mitteavalikul seansil viibisid arhitekt Le Corbuiser, Pablo Picasso ja André Breton. 1945.aastal võttis Dali vastu Alfred Hitchocki tellimuse filmile ,,Nõiutud" loomiseks. Dali ülesandeks oli illustreerida patsiendi unenägusid, mis pidid sisaldama viiteid nii tema identiteedile kui ka võimalikule mõrvale. Hitchock soovis, et Dali looks heledad ja teravate kontuuridega unenäo situatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata nagu tol ajal kombeks oli. Dali hilisem elu 1970.aastatel ei maalinud Dali enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodullinna rajatava muuseumi hoone ja selle sisustamise projektiga. Esinemised meedias ja suured näitused tähtsates muuseumites tagasid talle ülemaailmse kuulsuse. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi
toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed. Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku lorilaulugi. Tegelikult oleme otsinud, kuid pole leidnud selgitust oma identiteedile, kõikudes riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel. Mikita seob need tunnetused ja erinevate meelte osa selles kenasti tervikuks kokku ja annab seega võimaluse end hästi tunda ka neile, kel tundus, et kaunis esiisade aeg on päästmatult kaugele minevikku vajunud. Veel enam Mikita projekteerib meie juured kaarega tulevikku nagu iiri sümbolismis, kus juured hargnevad oksteks ja
Peame oskama näha meid ümbritsevat maailma, läbi selle õpime toime tulema kultuuridevaheliste erinevustega. Kultuuridevaheline õppimine on protsess, mis seab inimesele eelduse, et ta tunneks iseennast ja teaks, kust ta pärit on, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. Siin seatakse küsimärgi alla see, mida me peame iseenesest mõistetavaks küsimärgi alla. Kultuuridevaheline õppimine seab väljakutse inimese identiteedile, kuid samas võib sellest saada ka eluviis, mille läbi on võimalus rikastada oma identiteeti. Ouellet (1991) väidab, et kultuuridevahelised põhimõtted keskenduvad avatusele teiste suhtes ja aususele erinevuste vastu, vastastikusele mõistmisel, aktiivsele sallivusele, olemasolevate kultuuride tunnustamisele, võrdsete võimaluste pakkumisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (Kultuuridevaheline õppimine 2000).
valdkonnas oli pigem modelli, armukese, muusa või vahel ka abikaasana. Karin Luts tunnetab läbi kogu oma loomingulise tee konflikti naiseks olemise ja loomingulise eneseteostuse vahel. Näiteks teda ei võetud vastu Pallase kunstiühingusse, kuna ta on naine, aga samas nimetatakse teda tema vaimset iseseisvust silmas pidades mehelikuks naiseks. Kunstniku kujutamine sellises androgüünes laadis vihjab naise õigusele professionaalsele identiteedile, ning naiseks olemine, kui ebasoosiv asjaolu on barjäär, mis vajab ületamist. Sama teema on ka Karin Lutsu teistes töödes näha. "Aedniku" puhul on ta end kujutanud küll naisena, aga nagu Ants Juske on täheldanud, siis maalil kasutatud atribuutikale(hark ja kastekann) võib rakendada psühhoanalüütilist tõlgendust, mille järgi kõik piklikud ja teravad asjad sümboliseerivad mehe suguorganit ning ümarad ja õõnsad naise oma ning antud maalil hoiab aednik käes
teenindussuhtekorraldus (Maintenance PR) - info ja kaasabi laienduslik suhtekorraldus (Outreach PR) - uued toetajad ja sidemed koostööalane suhtekorraldus (Collaborative PR) - teiste gruppide ja org-dega · Kohalikud suhted 6.2 Asukohas oluline tööandja Kehra Paberivabrik, Narvas Kreenholmi Manufaktuur 3 Oluline asukoha Identiteedile Tartu Ülikool Kohalike elanikega Kohaliku omavalitusega Ev peab tegelema keskkonna-, kohaliku tööhõive ning regiooni üldisema arengu probleemidega. Kasulik end teadvustada vastutustundliku ja hooliva "kodanikuna", kes osaleb kohalikus elus nt sponsorluse ja heategevuse kaudu. · Kommunikatsioon erasektoris 6.2 Avalik äriühing suurimad nõuded börsil noteeritud ettevõtetele
vabatahtlik) 12. Ennast-täitev prohvetlus (tegevuse ennustamine tulevikus) Mitteverbaalsed infokandjad- zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg. Eesmärgid: asendada verbaalset kommunikatsiooni, täiendada seda, kujundada öeldud sõnu, vestluse reguleerimine, emotsioonide ja hoiakute väljendamine, personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/esitlemine Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid Proskeemika- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (iskutevaheline distants) 0-45cm intiimne tsoon -120cm personaalne tsoon -360cm sotsiaalne tsoon -610cm avalik tsoon Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall) formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus privaatsus tuttavlikkus
1306. See väljendab esmakordselt mõjusalt ja poeetiliselt isiksuse mõistuse- ja hingeharmooniat ning enda tähtsuse tunnetamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine, läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. Suure tõenäosusega on tuvastatud ka noore naise isik, keda ta maalis. Selleks on 24-aastane viie lapse ema Lisa Gerardini, jõuka siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa, kes siiani oli ainult üks paljudest kandidaatidest modelli tegelikule identiteedile. Sellisele järeldusele jõudis 25-aastase arhiivitöö tulemusena Firenze kunstiajalooõpetaja Giuseppe Pallanti oma hiljuti publitseeritud monograafias. Selle avastusega on kunstiajaloolt kahtlemata röövitud üks suuremaid mõistatusi. Teised Leonardo Da Vinci maalid "Angiarhi lahing" maalitud aastatel 1503-1505. Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on jäänud vaid vähesed koopiad.
04.2014). 2 kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kuna perekonna kaitse on üksikisiku huvides, tuleneb PS § 27 lg-st 1 ka subjektiivne õigus nõuda riigilt oma perekonnaelu kaitset. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika on eraelu kaitsealasse arvanud füüsilise ja vaimse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga (EIKo Bensaid vs. Ühendkuningriik, 06.02.2001), eutanaasia (EIKo Pretty vs. Ühendkuningriik, 29.04.2002), katseklaasiviljastamise (EIKo Evans vs. Ühendkuningriik, 07.03.2006). Eraelu hõlmab EIK käsituses ka professionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused (EIKo Niemietz vs. Saksamaa), samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes (EIKo Rotaru vs
varieeruvad. Kõik elusolevad inimesed käituvad sihipäraselt, püüdes mitte kaotada kontrolli oma keha ja ümbritseva keskkonna üle. Kas teadlikult või siis alateadlikult püütakse vältida kontrolli kaotamist oma elu nende osade üle, mida soovitakse mingilgi määral mõjutada. Dementsust käsitlev kirjandus on tulvil täis näiteid, mis seda seisukohta rõhutavad. Kinnitust on leidnud, et kergelt dementsed inimesed kaitsevad end sageli väga osavalt ohtude eest isiklikule identiteedile ja näitavad end teistele mingil kindlal moel, kasutades näiteks selliseid strateegiaid nagu mälulünkade varjamine ja probleemide üle naljatamine. Isegi raskekujulise dementsuse korral võib kõrvalseisjale arusaamatuna tunduva käitumise täpsemal analüüsimisel olla mõistetav dementsuse all kannataja mõtestatud katse oma tajusid kontrollida. (McEvoy jt 2014: 479). Mida lähedasem ja armsam on meile olnud isiksust kaotama hakkav inimene, seda raskem
naaberriigid ja Nõukogude Liit aastakümneid). Nõukogude kultuuri maskuliinsust kirjeldab kange alkohol ja enesehävitavad tegevused (suitsetamine). Venemaad on alati seostatud kange alkoholiga. Joodi selleks, et julgust saada, et naistega suhelda. Kohad kus juuakse kannavad endaga kaasa erinevaid norme. Kui noored naised rääkisid maal joomiskohtadesse minemisest, tundsid nad, et neid on koheselt märgatud ning mõned neist tundsid, et see võib olla ohuks nende identiteedile. Intervjuu: ,,Maal on parem juua, seal on vabam. Seal on võõrad igal pool. Tallinnas ma tunnen nii paljusid inimesi, et kui ma midagi ebasobivat teen, siis keegi tunneb kedagi jne kes räägib kellelegi jne. Linnas pean ette vaatama kuidas ja kuhu astun." Intervjuu: ,,kui naised on purjus, meil näos laiali, see on inetu. Eriti veel kui see on su sõber või pruut. Ja kui keegi tema kohta veel midagi ütleb, siis hakkab eriti piinlik."
sõnastati privaatsus kui ,,õigus olla üksi". Euroopa Nõukogu Parlamentaalse Assamblee resulutsioonis nr 428 (1970) määratletakse eraelu kui õiguste elada omaenda elu minimaalse sekkumisega. Sellele lisati resulutsiooniga nr 1165 (1998) õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni.Inimõiguste kohus on tunnistanud eraelu puutumatuse kaitse all olevaks füüsilise ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Eraelu hõlmab inimõiguste kohtu käsituses ka profesionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused, samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes. (Juura 2002, lk 228-229) 3. ERAELU PUUTUMATUSE PIIRANGUTE LUBATAVUS Eraellu võib sekkuda tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks,
EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitakse sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset tagasisidet meie vaadetele, vältides inimesi, kes annavad meie identiteedile negatiivset tagasisidet. · Kommunikatsioonis on oluline on ka positiivne rühmaidentiteet ning selle säilitamine identiteediläbirääkimistes: tugev sotsiaalne identiteet tõstab inimese sotsiaalset enesehinnangut, mis omakorda mõjutab positiivselt isiklikku enesehinnangut. ÄRISUHTLEMISE OSKUSED kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures
Cambridge University Press, 1998, lk 14-16. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. V köide, 3. vihik. Tallinn, 1999, lk 579-580. A Brief History of English usage. - Webster's Dictionary of English Usage. Ed. E. Ward Gilman. Springfield, Massachusetts, 1989, lk 7a. Vt T. McArthur, The English Languages. Cambridge University Press, 1998, lk 102-137. 27 6 K. G. Wilson, The Columbia Guide to Standard American English. N.Y., 1993, lk 413. 7 Vt ka E. Veldi, Noah Websteri mõju Ameerika identiteedile. - Favoriit 1995, nr 3. 8 Vt M. Mondiano, Standard English(es) and Educational Practices fo r the World's Lingua Franca. - English Today, Vol. 15, No. 4. Vt Cambridge International Dictionary of English. Ed. P. Procter. Cambridge University Press, 1995, lk 687. 10 R. W. Burchfield, The New Fowler's Modern English Usage. Revised third edition. Oxford University Press, 1998. The Oxford Dictionary for Writers and Editors. Second edition. Ed. R. M. Ritter. Oxford University Press, 2000
Suure osa - hinnangu alusel ligemale kolmandiku Eesti elavate venelaste riiklik identiteet on topelt-identiteet, teatud grupil isegi kolmekordne (vene, nõukogude ja eesti). Seda identiteedi kahevahel-olekut saab iseloomustada mitut moodi, ühelt poolt on raske katkestada sidemeid emamaaga, teiselt poolt tuntakse teatud vajadust adaptatsiooniks ning integratsiooniks asukohamaaga. Kodakondsuse valikul peavad inimesed oma hoiakute ja väärtushinnangute alusel ka reaalselt käituma. Kuid lisaks identiteedile on kodakondsuse valikul oluline ka kasulikkuse kriteerium. Ka need, kes teevad oma otsuse sunnitult (näiteks ei saa eesti keele oskamatuse tõttu Eesti kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab kodakondsuse valik hästi, kas inimene on laiemalt oma mõtetes ja tegudes rohkem Eesti või Venemaa-keskne. Kvalitatiivsete intervjuude järgi tunnevad vastajad ennast Eesti ühiskonna liikmena, seda sõltumata kodakondsusest
MUU HIND Tsükliline töötus sotsiaalne katastroof. TÖÖTUSE TEOORIA Klassikaline suund: Teooria eeldused: arvati, et täistööhõive kogutoodangu saavutamiseks ebapiisavat tarbimist ei esine ja kui ka esineb, siis hinna/palga kohanemine toimub kiiresti Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile. Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused.
homoseksualismi näol pole tegemist vaimuhaigusega. Seos konfliktiperspektiiviga: võitlus ühiskonnas võimu pärast, kel on õigus otsustada selle üle, mida peetakse pornograafiaks ja mida mitte, kas koolides peaks olema seksuaalõpetus ja milliseid rasestumismeetodeid naistele ühiskonnas võimaldatakse. Sümboolne-interaktsionistlik perspektiiv: eelnevad mudelid olid makrosotsioloogilised ning keskendusid sugutungile üldiselt, selle lähenemise puhul keskendutakse seksuaalsele identiteedile. Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest. 15. mida tähendab seksuaalne käsikiri? Milliseid aspekte käitumisviise, sümboleid jms enda all hõlmab? Too näiteid. Seksuaalne käsikiri tähendab inimese enesemääratlust seksuaalse olendina; aga tähendab ka seksuaalselt laetud olukorda tavaliselt klassiruum on mitteseksuaalne, kus inimesed ei käitu oma
Teiseks võivad lähisuhted aidata stressist jagu saada toimeltulekuoskuste ja -võimete parandamise kaudu. Näiteks kriisisituatsioonis on igaühel kergem, kui leidub keegi, kellelt küsida abi. Väga oluline tervise ja psühholoogiline heaolu tegur on endast lugupidamine. Positiivne ja stabiilne enesehinnang on aga seotud lähisuhete kvaliteediga. Toetav, kinnitav ja hindav tagasiside lähedastelt inimestelt kinnitab usku enese väärtusse ja loob aluse sotsiaalsele identiteedile. Toetava vestluse põhieesmärk on siira ja vahetu huvi tundmine selle vastu, mida teine mõtlen, mida ta tunneb ja mis ta hingele haiget teeb. kuulata ta ära, püüda teda mõista ja tunnustada sellisena, nagu ta on- see ongi parim inimlik toetus. Nii nagu laps vajab hellust ja hooldust selleks, et elada, nii vajab ka täiskasvanu emotsionaalset toetust ja tunnete jagamise võimalust selleks, et olla vaimselt tasakaalus.
Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine on hea näide keele tähendusest rahvuse identiteedile. (Etniline identiteet kes ei valda keelt, on võõras). Keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne
Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid Kognitiivne areng – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine
teineteisele vastanduvat seltskonda (või vähemalt alljärgnevate loosungid kostavad teistest kaugele üle): need, kes rõhutavad identiteetide üksteisesse sulamise vajadust, ning teised, kes, meenutades viha ja kibedusega Nõukogude Liitu ja nõndanimetatud homo sovieticust, nende määratluste hoidmise olulisusest räägivad. Tundub aga, et kohati on segi läinud eesmärk ja vahend ning just see kogu kõnealuse vaadete virvarri loonud ongi. Mis aga juhtuks, kui läheneda identiteedile mitte kui vahendile eesmärkide (poliitiliste? majanduslike?) saavutamiseks, vaid kui eesmärgile iseeneses, ei oska keegi öelda. Ei oska, sest seda pole igaks juhuks proovitud. Ajalugu on järgmine käsitlemist vajav küsimus. Osaliselt on see eelneva valdkonna tekke põhjus, osaliselt tulemus. Siin ei saa Euroopat mõne teise maailmajaoga vastandada; ei saa öelda, et just siinne ajalugu oleks oma sündmusterohkuselt või mingis muus osas neist üle. Ometi saab nii mõndagi esile tõsta
Rahvuse, rassi ja riigi defineerimine oli Saksamaa diktatuuris keskse tähtsusega poliitiline küsimus. Just eelkõige rahvus- ja rassiküsimused tõid seal riigis kaasa üleliigse vägivalla ja ühiskondliku tagakiusamise. Ei Saksamaal, ega ka Venemaal ei suudetud rahvuslikku identiteeti üheselt kindlaks määrata. Õigupoolest tekkiski diktatuur riigis, kus rahvuslik identiteet oli selgusetu, vastuoluline või habras. Hitler pidi varasemale ebastabiilsele identiteedile vastu seadma ja enamasti jõuga ning väga mitmel moel peale suruma identiteedi sellise versiooni, mis tema arvates sobis kokku süsteemi ideoloogiliste prioriteetide ja ajaloolise situatsiooniga. Riik pidi Hitleri meelest kattuma rahvuse või rassiga. Riigi ainuke eesmärk oli kaitsta oma elanike bioloogilist puhtust, tõsta rassiteadlikust ja organiseerida ennast moel, mis suudaks tagasi tõrjuda teised, rahvuse elulisi huve ohustavad jõud. Ühestki mittesakslasest ei võinud mitte
Konfliktiteoreetiline perspektiiv lähtub samuti tungi/sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele kes määrab normid (riik, religioossed juhid tähtsateks kontrolli agentideks, kes nõuavad kohast käitumist) Sümboolne -interaktsionalistlik perspektiiv makrosotsioloogiline lähenemine asendub mikrosotsioloogilisega ja seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse integratsiooniga ning rõhk liigub seksuaalsetelt rollidelt seksuaalsele identiteedile. 8. Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Sotsiaalne kihistumine- 3 ressurssi 1. Võim võime sundida tahet teistele peale 2. Prestiiz teiste inimeste austus, lugupeetavus 3. Omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, naftas, paberitükkides (rahas )jne. Kihistumise Funktsionalistlik käsitlus- seletab sotsiaalseid struktuure olemasolevate ühiskonnakorralduste põhjal :mis juhtub kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on juba olemas.
- Vaja oleks pigem riiklikku sekkumist keskkonnataristuparandamisel, keskkonnakasutuse õiglasemat maksustamist jne. - Teavituskampaaniate fookuse küsimus: pole mõtet keskenduda vähemefektiivsete käitumisvalikute propageerimisele. Olulised on teadmised erinevate käitumiste/ tarbimisliikide keskkonnamõjudest. 14. Konsumerism ja selle levik Eestis. - Konsumerism - mitte esmastel vajadustel põhinev, vaid elustiilile ja identiteedile orienteeritud tarbimine. - Tarbimine eneseväljenduse vahendina:enesekäsituse ja avaliku identiteedi kujundamine tarbides konkreetseid kaupu või teenuseid. - Säästjad 41%, pillajad 14%, rohelised konsumeristid 17%, ükskõiksed 28%. - Nõukogude Liidu lagunemine Eestis tõi kaasa uute kaupade parema kättesaadavuse siin. 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel.
viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule (PS § 9). EIÕK artikkel 8: “igaühel on õigus sellele, et riik austaks tema era- ja perekonnaelu.” Igaühel on õigus elada omaette, ilma avaliku tähelepanuta ning võimalused luua ja arendada omal soovil suhteid teiste inimestega. EIK praktika on eraelu kaitsealasse arvanud füüsilise ja vaimse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Eraelu puutumatust võivad riivata ka meditsiini arenguga aktuaalseks muutunud küsimused (nt eutanaasia, katseklaasiviljastamine), samuti keskkonnaga seotud probleemid
Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine · Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe · Puudutamine - funktsionaalne/professionaalne instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik - interaktsioonide suunamine
otsuseid. Indiviidi õendus: indiviid kui narratiiv Indiviidi identiteedi osas on levinud kaks vaadet: 1) psühholoogiline jätkuvus/järjepidevus - isiku identiteedi moodustab mentaalse elu (mälestused, kogemused) katkematus; 2) füüsiline jätkuvus/järjepidevus – põhiliseks identiteedi kriteeriumiks on sama ihu omamine. Nende kõrval eksisteerib nt ka nn „narratiivne vaade“. Selle juurde kuuluvad mitmed inimese identiteedile omased elemendid: tema elukäik, väärtused ja eesmärgid. Ka inimese ihul on siin keskne roll. See vaade sobitub kokku eelpool vaadeldud Merleau-Ponty käsitlusega ja mugandatult nn „sõltuvuslähenemisega“. Šoti filosoofi Alasdair MacIntyre järgi on isiku ühtsus seotud ühtse narratiiviga: inimese sünni-elu-surma seotus on sarnane narratiiviga, millel on algus, keskpaik ja lõpp. Elusündmused on üksteisega seotud, minevik on seotud olevikuga. Võimalik on vaadelda,
valdkondi. Rahvastik Linnastumissuundumus on olnud tugev ja hetkel elab 67% rahvastikust linnades ja 33% maapiirkondades. (Statistikaamet. Regionaalarengu andmebaas.) Keskmine rahvastiku tihedus Eestis on 31 inimest km2 . Palk ja sissetulek Üldjoontes on brutotöötasud tõusnud 1992. aasta rahareformist alates. Võrreldes 1993. aasta näitajaga, oli 2005. aasta esimese kvartali töötasu ligikaudu 6,7 korda kõrgem 1993. aasta vastavast näitajast, vastavalt 913 EEK-i ja 6120 EEK-i. Mõju identiteedile Kohalik identiteet ei ole muutumatu nähtus, vaid areneb koos muutustega kohalikus kogukonnas, mistõttu on selle analüüsimine ja uurimine keeruline. Üks peamisi mõjusid on sõltuvus autost.. Auto kättesaadavus hakkab mõjutama "autoinimese"elustiili teket, millega kaasneb liikumisvabadus ja erinevate teenuste parem kättesaadavus. Pikemas perspektiivis võib ÜT areng kaasa tuua muutusi kohalikus identiteedis ja inimeste elustiilis. Mõju ühiskonnale ja elukvaliteedile.
avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist. Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss. Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused: NOOR-EESTI Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei osatud näha seal peituvaid ohte eestlaste alles kujunevale identiteedile. Rühmituse juhtiv tegelane oli Gustav Suits, arvas, et eesti kirjandus on maha jäänud. Liikmeteks olid veel Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Anna Haava, Aino Kallas, Marie Under. Tegevus jaotatakse kahte perioodi: 1905-1909 kujuneti ideeliselt 1909-1915 tegeleti kunstilis-esteetilise küljega Noor-Eesti liikmed olid üsna enesekesksed ning rahva äratamisega eriti ei tegelenud. Olid arvamusel, et tuleks importida Prantsuse, Skandinaavia ja Itaalia kunsti mõjusid.
Koordineerimise ja koostöö arendamine ametiasutuste vahel ning ühtsete juhtimispõhimõtete tagamine valitsussektoris. 2. Kontrollimehhanism tagab võimu ja ressursside väärkasutuse ärahoidmine. Aitab eristada poliitilist ja administratiivset tegevusvälja. 3. Sümbolite ja väärtuste süsteem Demokraatlikes riikides on tava, et avaliku teenistuse süsteemi loomine algab väärtuste kokkuleppimisest ja sageli seaduse tasemel nende määratlemine. Loob aluse ametnike identiteedile ning professionaalsuse. Avalik teenistus on oluliseks komponendiks hea valitsemise ning riigi usaldusväärse ja professionaalse toimimise juures. Seega on AT ka majandusarengu eeliseks. Majanduskasv põhineb suurtematel reformidel ja muutustel. (Est 90ndate algul) Majandusareng põhineb AT teenistuse kvaliteedil. Avalik teenistus suunab süsteemi elementide ja nende omaveheliste suhete arengut. (Eesti on siin)
Samastumine on seda tugevam, mida enam ühiskondlikku tuntust roll võimaldab. Väga madala positsiooniga inimesed võivad osutuda stigmatiseerituiks (märgistatud sotsiaalselt abitud). Mida kindlapiirilisem ja määratletum on rühm, kus inimene oma rolli täidab, seda tugevam on surve. Loengumärkmed 10 Sotsiaalne rühm ja organisatsioon Sotsiaalne rühm teatud hulk inimesi, kellel vahel toimub regulaarne interaktsioon ning kelle rühmakuuluvus tugineb tunnetatud identiteedile. Rühma liikmetelt oodatakse teatud käitumisviisi, mida ei oodata rühma mittekuuluvatelt isikutelt. Sotsiaalne agregaat inimeste kogum, kes asuvad samas kohas samal ajal kuid pole omavahelises interaktsioonis (teoreetiliselt agregaatides mitmesuguseid suhete tasandeid) (E. Goffman inimeste kogumid mittefokuseeritud interaktsioonis; 14 viisakas tähelepanematus)
kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonnas ja vajadus loomingulistele saavutustele. (5) Igal inimsele on tugev vajadus ühendada need kolm põhivajadust mustrisse, mis on iseloomulik tema identiteedile. (6) Iga inimene seisab silmitsi selle ees, et vajadused, mis on ta psüühikas vastuolus, oleksid tasakaaalustatud. (7) Süütunne ja ängistus ei ole enese superego eitamise ainukesed tagajärjed, vaid tulenevad sageli võrdselt nii ebaõnnestunud katsetest ära kasutada oma kaasasündinud loomingulist potentsiaali kui ka läbikukkunud püüetest luua mõtestatud elustiili. (8) Idenditeet on muutlik ja
postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärgiks mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimisi poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt Postkolonialistlik identiteet koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju identiteedile. Mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne Mimikri - koloniseerijate käitumine, maitseelistuste, elustiili jne jäljendamine Hübriidsus - viitab uutele transkultuurilistele vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, kultuuriline, poliitiline, rassiline. Topeltteadvus - kahe kultuuri vastandumisest tulenev vastuoluline maailmatajumise viis.
annaabi.ee 
