Miks on raske jääda iseendaks (0)

Miks on raske jääda iseendaks?
Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole.
Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused , seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule.
Kui olemas on tahe ning siht jääda iseendaks ning olla omapärane, siis sõltub see juba igast inimesest individuaalselt. Olla julge ja kanda seda, mida soovid, käituda vastavalt enda tujudele, käia meelepärastes kohtades, suhelda oma sundimatute inimestega ning elada oma elu just vastavalt oma maitsele. Või sulanduda ühtlasesse massi ning käituda selliselt , nagu ühiskond meid kujundanud on – muutnud hüpiknukkudeks.
Sellises okkaliseks kujunenud elus, kus esikohal pole sageli enam rahu, armastus ega empaatia , ei saa me aga kedagi teist, peale enda süüdistada. Meedia on küll suur mõjutaja, kuid alustama peaks iseendast. Oleme ju kõik kellelegi midagi halvasti öelnud, oli see siis kogemata või meelega. Me ei tea, kuidas see mõjuda võis. Kuid ühes asjas olen kindel, tahtmine olla keegi teine on omapära muutmine elutuks tühermaaks. Marionett ei taha aga ju sihilikult keegi olla. Takistamaks seda, tuleks mõelda enne rääkimist läbi, kas pahakspanevaid sõnu on siiski vaja lausuda, või on need lihtsalt kui viies ratas vankri all, mille võib ka ütlemata jätta.