kirjaoskamatu talupojarahvas ning kusjuures vaid 8% udmurtidest kuulutas end avalikult oma traditsioonilise usu kandjaiks, suur osa ülejäänuist oli seda aga varjatult. 20. sajandi algul sündis lõpuks udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur. Kui maride piirkonnast ei saanud suurt tööstuspiirkonda ning enamik marisid säilitasid oma keele ning põliselanikkond säilis, siis jäid udmurdid oma põlisel asualal tugevalt vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnadest seda eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. (ERM, Eesti Rahvamuuseum, 2002) Seega on ajalooliselt maride keel ja kultuur paremini ja rohkem muutumatuna säilinud, kui udmurtidel, sest tegelikult oli Marimaa maavarade poolest suhteliselt vaene, samas aga udmurtide piirkonnas oli rohkem metallimaaki ning seetõttu saadeti ka rohkem vene talupoegi Udmurtiasse, kui Marimaale. See oli udmurdi
2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased on ise selle koha pealt eri arvamusel. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud
Kõik kommentaarid