Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajalugu 25 -27 peatükk (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest?
  • Kuidas neid nimetatakse?
  • Mis vallandas Suure rahvasterändamise?
  • Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis?
  • Milliseid kunstialasid nad eelistasid?
  • Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid?
  • Kus ja miks on viikingite kunstis palju laevamotiive?
  • Mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist?
  • Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul?
  • Millised kunstialad olid sel ajal esikohal?
  • Mida tead tollase Iirimaa kultuurist?
  • Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel?
  • Mis on relikviaar?
  • Millised maa-alad kuulusid Frangi riiki selle kõrgajal?
  • Millised tiitlid olid Karl Suurel?
  • Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris?
  • Mis on seejuures hämmastav?
  • Milline on selle põhiplaan?
  • Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks?
  • Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta?
  • Kust ammutas eeskujusid tolleaegne miniatuurmaal?
  • Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid?
  • Millised hooned sinna kuulusid?
  • Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma?
Kus elasid sküüdid?
Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal.
Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest ? Kuidas neid nimetatakse?
Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks.
Mis vallandas Suure rahvasterändamise?
Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima . Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike- Aasiasse , Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung.
Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid , kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt , lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud ( idagoodid , läänegoodid, vandaalid , frangid, svelased(?), saksid, anglid , götalased, langobardid ). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele . Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis?
Sküütide nagu ka teiste rändrahvaste kunsti on kõige rohkem säilinud ülikute haudades. Seal on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. idastiili. Loomastiil levis ka rahvaste hulgas, kes elasid Euroopa metsavööndis. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament , millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaanlaste rahvakunstil oli sarnasust rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka nende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstaktsete (geomeetriliste) ja loodust jäljendavate vormide segunemine .
Milliseid kunstialasid nad eelistasid?
Sküüdid kasutasid reljeefkunsti. Paljud leiud esindavad rändrahvaste seas populaarset loomastiili. Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Germaanlased tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi.
Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid?
Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised.
Kus ja miks on viikingite kunstis palju laevamotiive?
Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid , mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Viikingite sõjakas ja riskijanune vaim leiab neis veenva väljenduse.
Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist?
Tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist- Frangi riik.
Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul?
Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidavuse kandja.
Millised kunstialad olid sel ajal esikohal?
Reljeefkunsti kasutati näiteks sarkofaagidel. Kirikuriistu valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (näiteks kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentikat). Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid.
Mida tead tollase Iirimaa kultuurist?
7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks.
Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel?
Kristlike käsikirjade kujundamises said iiri mungad keldi ja germaani rahvakunstidest eeskuju.
Mis on relikviaar?
Relikviaar- pühakuga seotud ese
Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid ?
Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippini poja Karl Suure (742-814) järgi.
Millised maa-alad kuulusid Frangi riiki selle kõrgajal?
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast.
Millised tiitlid olid Karl Suurel?
Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida.
Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Mis on seejuures hämmastav?
Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne.
Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks?
Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis , mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik .
Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta?
Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika . Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid .
Kust ammutas eeskujusid tolleaegne miniatuurmaal ?
Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus , milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid.
Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid?
Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised. Taaselustus püüe modelleerida kehasid valguse ja varjudega. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad.
Kirjelda ühte kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid?
Ühte kloostrikompleksi kuulusid kool, kirik, võõrastemaja, munkade eluruumid , majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud.
Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma?
Pärast Karl Suure surma jagati Karolingide riik kolmeks.
Kunstiajalugu 25 -27 peatükk #1 Kunstiajalugu 25 -27 peatükk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellyskies Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rändrahvaste kunst
1
doc

Rändrahvaste kunst

Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr ­ 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja L?

Kunstiajalugu
Rahvasterändamine-Sküüdid-Keldid-Viikingid
2
rtf

Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid

Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. *Tundsid raud

Kunstiajalugu
Viikingi-keldi ja germaani hõimud
2
docx

Viikingi, keldi ja germaani hõimud

Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.­11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi

Kunstiajalugu
Rahvaste rändamine
2
docx

Rahvaste rändamine

Rahvaste rändamine Nomaadid ­ rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid ­ 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid ­ sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi ­ loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika ­ kulla ja hõbeda kasutusvii

Kunstiajalugu
Kunstikultuuri ajalugu
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks  Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.  313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid  Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda

Kunsti ajalugu
Varakristlik kunst
6
docx

Varakristlik kunst

Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida vä

Kunstiajalugu
Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst
7
doc

Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst

BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu ku

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun