Frangi riik (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Frangi riik

Lääne- Rooma ühiskonnale said saatuslikuks:
* Rooma rahu lagunemine .
*Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi.
*Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused.
* Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte)
*Germaanlaste värbamine sõjaväkke.

SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid , oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid.
ATTILA- hunnide väejuht
KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest.

Olulisemad germaani rahvad on:
- vandaalid - anglid
- idagoodid - saksid
- läänegoodid. - langobardid .

Lääne- rooma lagunemise põhjused:
* Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung.
* rooma sõjavälkke värbati germaanlasi.
Ida-Rooma püsimise põhjused:
* Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
* Ida- Rooma suutis haarata strateegilise innitsatiivi ja vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead.
* tema positsiooni tugevdas ka võimalus pidada sõda merel.
* Neil oli suur armee ja edukas maksusüsteem.

Gallia ajaloo etapid:
1) iseseisva geltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr. Ja lõpetas Caesari vallutus.
2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus.
3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand.
4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand.

* 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist.
* Chlodovechi poolt
* Merovingide dünastia.

496.a ristiusu vastuvõtmine.
* Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja
Lääne- Rooma katolikust kirikust .
*See aitas valitsejal oma võimu märkimisväärselt kindlustada. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäende alustada sõda naaberhõimude vastu ja oma mõjuvõimu laiendada. Ka kirik toetas teda ja pigistas silma mõne koha pealt kinni.

SAALI ÕIGUS – see kujutas endast kirja pandus saali frankide tavaõigust.

Nn Laiskade kuningate ajastu oli 7. sajandi keskpaigast alates.
See tähendas, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte ja kuningal polnud sisuliselt sõnaõigust.
Majordoomus- algselt oli ta kuningakoja ja majapidamise korrashoiu eest vastutav isik, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajat ja piirkondade valitsejaid. Igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht.

Karl Martell oli frangi riigi majordoomus, kes sellest loobus ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli , ning temast sai Frangi riigi uus ülesseehitaja.
Valitses: 688- 741 aastal.
TEGEVUS:

732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.)
Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused.
Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik)
kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida ainult maavalduste laialijagamisega, kiriku autoriteet põhines aga just nendel samadel maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks – andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala.
Karl martelli tähtsus seisneski selles, et ta suutis peatad islami leviku frangi riiki.

Pippin Lühike 741-768
* Kindlakäeline ja ettenägelik Frangi riigi valitseja.

TEGEVUS:
Maandas kirikumaade riigistamisega tekkinud pinged – tunnistas laialijagatud maad kirikuomandiks ning nõustus täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule maksu maksma.
- Kuna Rooma oli sisuliselt muutunud külaks ja Paavsti ähvardasid väljaspool Roomat Langobardid ning linnas eneses oli alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond. See tähendas, et paavstile on ädavajalik tugeva valitseja toetus. Phippin kasutas seda ära ja korraldas 754, ja 756 aastal Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõned Rooma lähipiirkonnad. Nii tekkis Paavsti ehk kirikuriik . Selle tulemusel õigustas paavst Phippini troonitaotluse ja sellega toimus Frangi dünastia vahetus- Phippin krooniti ka ametlikult.
Phippin Lühike tõi frangi riiki uue dünastia.
Karolingid olid uue dünastia nimetus frangi riigis, millele pani aluse Phippin Lühike ja mile ametlikult esimeseks kandiaks sai Karl Suur.

Roomas.
8.sajandil.
See tekkis pärast seda, kui phippin Lühike oli korraldanud Itaaliasse kaks sõjaretke, mille peale langobardidelt võetud alad, mis asusid roomale lähedal anti Paavstile. Õigemini mõne ala mis asus Rooma lähipiirkonnas.

Karl Suur oli kuulsaim karolingide soost Frangi riigi valitseja.
768-814. aastatel.

Valitsemine:
Raudse rusikaga valitseja, kes ei kohkunud tagasi vastuhakkavate maakondade tühjaksküüditamisest ega tuhandete sõjavangide avalikust hukkamisest.
Geniaalne väejuht.
Kaunite kunstide kaitsja ja tervete rahvaste hävitaja.
VALLUTUSED :

- Riigi ulatus: edalast Barcelonani, idast Elbeni ning tänapäeva viini ümbruseni, lõunas aga poolde Itaaliasse.
- Keisriks krooniti Karl Suur 800. aastal. Paavst palus Karl suurelt abi kuna sisetülides tundus ta end ahistatuna. Karl tuli talle appi ja tänutäheks kroonis ta ta keisriks.

Karolingide renessansiks hakati nimetama, kõiki neid olulisi kultuurilisi muutusi, mis siiski nende sõdade ja veravalamisest kantud aastate vältel toimus.

*Eeskujuks antiikaeg,
*Saavutada teadmiste ja oskuste tase mis mineviku suurkujudele alla ei jääks.
*Karl ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnike ning luuletajaid .
*Oma järeltulijaid üritati „rooma kombel “ kasvatada ja harida.
*Rajati ilmalikke õppeasutusi.
*Kloostritest tehti uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused.

843.aastal
Ludwig Vaga poegade vahel.
*Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik .
*Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära.

Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted.
* Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus. Üldiselt on feodalismile omaseks peetud siiski teatud kindlaid tunnuseid nagu: isiklike suhete suur tähtsus isandate (senjööride) ja nende sõltlaste ( vasallide ) vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnaelus.
*( 5.sajand)
*Põhjus miks kujunes:
1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. ( Karl Martelli ajal loodi raskerelvastusvägi. Elukutseline sõjavägi ja rüütlite teke. Sõdimine sai põhiliseks mitte, oma põhitöö kõrvalt teenistusse minek. Sõduritele anti maad.)
2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tugineti vasaliteedi alusel olevatele meetmetele.
VASALITEET - oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maadväikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks.

*Feodaalne herarhia ehk läänipüramiid on vasalliteedi kaudu välja kujunenud inimeste herarhiline järjestus, mille tipus on kuningas ja aluseks väikevasallid.

LEPINGULINE: Vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb.
HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal.
ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping.

süserään- ehk kuningas
senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis.
Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all
domeen – kuningate maavaldused.
Benefiits – maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale.
allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted.
Feood – vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi.
Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territoorjumile tulla.

rendihärrus- tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamis eest renti.
Mõisahärrus- mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maast jäi mõisamaaks. Talupojad tasusid oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl.
Sunnismaius- talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et talupoegade ümberasumist takistada.
Pärisorjus- nii nimetatakse sunnismaiseid talupoegi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MusuHobu Õppematerjali autor

Frangi riik

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek. Verduni leping 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms. Senjöör isand

Ajalugu

docx

Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants

e. 1054.a. kirikulõhe ja selle sisu 1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol. Idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes aga, et püha vaim lähtub isast ja pojast. f. Ida-Rooma langus Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks) 4. Frangi riigi kujunemine a. Gallia piirkonna ajaloolised etapid Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11. Sajand- kriisiaeg (araablaste ja viikingite rünnakud) Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja

Ajalugu

doc

Keskaeg

451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II

Ajalugu

docx

Ajaloo konspekt (KESAEG)

Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon

Ajalugu

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine. Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine.

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal

Ajalugu

doc

Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed

orjade või vabade inimestena Rooma impeeriumi poolel ning juurutasid sealsete asukate seas oma eluviisi ja maailmavaadet. Germaanlasi hakati ka võtma Rooma sõjaväetenistusse, kuna nad asusid elama Rooma impeeriumiäärealale ja sealt oleks äärmiselt hea piiri kaitsta. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli,kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörata ja tungida sisemaale. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega

Ajalugu

Rohkem sarnaseid