Kultuurilugu 10. klass õpiku küsimuste vastused (0)

Kultuuriloo kokkuvõtted
Vanakreeka maalikunst
- Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud . Tuntumad
1) 3 käepidemega veenõu
2) saugaga anfora veini hoidmiseks
3) lai krateer milles segati vett ja veini
- Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat.
- 7 saj. eKr – mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema – kreeklaste võitlus koletistega.
- 6 saj. lõpp – punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva.
- 5 saj. eKr – paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes.
- 4saj. eKr – järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles
Hellenistlik kunst
- Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära – tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega (seetõttu väga mitmekesine kultuur)
- Ainuvalistejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele.
- Religioosne temaatika jäi kunstis tagaplaanile. Ateenas – Olümpilion; templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised.
- Ideaali kujutamine hakkas asenduma realismiga; eelistati hiiglaslikke või siis väga väikseid kujutisi.
- Pergamoni altar – Zeusile pühendatud hiigelaltar, mis püstitati Pergmonis 2. sajandi alguses eKr .
- Kujunes välja kunstitung, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
Etruski kunst
- Neil ei olnud ühtset riiki, nende päritolust ei teata midagi kindlat.
- Matused ja surnud olid väga tähtsal kohal. Tehti surnute linnu. Tuhastasid surnuid. Hauakambrites olid seinamaalid ja need olid sisustatud elutoana.
- Veji Appollon – põletatud savist , naeratav.
- Tundrid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda oma kunstis.
- Leiutasin küünlajala
- Templid ei ole säilinud. Alus oli ruudukujuline , põhiliselt puust hoone, 2-3 pühakoda ja suur eeskoda
Ehitusmäletised Roomas Monumentaalskulptuur
- Vana ja uus arhidektuur segunesid.
- Keisrivõimu kehtemisega kaasnesid korapärased ehitised.
- Foorumitele lisas iga põlvkond ehitise.
- Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid.
- Rahu altar – legendid Rooma linna asustamisest
- Monumendid muutusid oluliseks – Marcus Aureliuse ratsamonument.
- Triumfikaared – Constatinuse
- Fortuna Virilise tempel, Panteon, Circus Maximus
Rooma skulptuur ja maalikunst
- Portreeskulptuuris austati esivanemaid, kujutasid neid realistlikult. Arvati, et see kindlustab nende hinge kohalolekut.
- Maalikunst on vähem säilinud, seal on jäljendatud erinevaid materjale, kasutati ka mosaiiki.
- Pompeji seinamaalidel jäljendatakse loodust.
- Rooma majade keskel oli aatrium
- Temaatika – mütoloogiast, kirjandusest
- Tahvelmaalikunst – maaliti portreesi ja pandi need hauda kaasa
Ristiusu moju kunstile. Katakombid . Sarkofaagid
- Ristiusk oli väga radikaalne , roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus .
- Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati.
- Mittekristlased – paganad
- 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis.
- Visuaalne kunst oli algul lubamatu.
- Levis töödeldud loomanahast pärgament
- Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv .
- Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele.
- Diptühhonik – kaheosaline kirjutustahvel.
- Kõrvale on jäetud erootilised motiivid.
- Teemadeks – piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine
Kirikuehituse algus. Mosaiigid
- Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks.
- VARAKRISTLIK KIRIK – kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks
- Orienteerus lääne – idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita.
- Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas.
- Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev , et saaks enne kirikusee minemist end puhastada .
- Basiilika sisekujundus – seinamaalingud ja mosaiigid . Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld .
Bütsantsi arhitektuur
- 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants.
- Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile . Kreeka keel, idamaade kultuur.
- Kirikud olid tsentraalehitised .
- Kuulsaim mälestusmärk – Hagia Sophia katedraal .
- Mitu kirikut Ravennas – San Vitale .
- Sisearhitektuur – sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne
- Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga – 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis.
Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid
- Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise.
- Usulise sisuga pildid – ikoonid. Usuti , et need teevad imet .
- Pildieitajad – ikonoklastid , arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks.
- Näited: Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline ja poliitiline. Kõikvõimas keiser .
- Figuurid on saledad ja pikaks venitatud. Väikesed näod.
- Ikoonimaal – mälestusportreed. Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel . Kõige levinum – Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast – ikonostaas.
- Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale.
Vanavene arhitektuur ja maalikunst.
- Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist.
- Kiievi Sofia katedraal – südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid.
- Novgorodi Sofia katedraal – välisilme lihtne ja range.
- Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas.
- Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst.
- Vladimir – Suzdalimaa arhitektuur – kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi.
- Vassili Blažennõi kirik – sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud. Ehitajal torgati peale valmimist silmad välja.
- 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas.
Islami kunsti
- 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel.
- Riik oli algus ühtne, kuid lagunes .
- Visuaalne kunst on mittekujutav – keelatud usuliste sisuga piltide tegemine.
- Ehituskunstis kõige olulisem – mošee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palvenišš. Kaev. Minaretid – kõrged tornid.
- Ornamentaalne dekoratsioon – taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid.
- Damaskuse Suure mošee.
- Jeruusalemmas – al-Aksa mošee.
- Kubbat – as-Sahra on vanim kuppelmošee.
- Timuri haud Samarkandis, Tadš Mahal .
- On ehitatud lsose ja linnuseid.
- Tarbekunst – ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst .
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid . Viikingid .
- Sküüdi hõimud – valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas , mis kujutab nende elu – Realistlikud .
- Loomastiil – metsloomad , mitte realistlikud. Tehnikalt – filigraan , email, kärgsulatus.
- Keldid – sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament , mille sees loomade või inimeste kujutised.
- Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga .
- Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi ), mille peal on motiivid müütidest.
- Erik Punane – avastas Gröönimaa.
- Leif Eriksson – arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse.
- Olav Tryggvason – elas eesti orjana.
Merovingide kunst. Iirimaa .
- Hakkas kujunema feodalism – relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla.
- Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus.
- Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn – Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum.
- Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga.
- Kirikuriistad valmistati väärismetallist ja kaunistati.
- Tähtsaimad – kirjakunst, illustratsioonid .
- 7-8 saj oli Iirimaa kunsti õitseaeg. Kloostrid muutusid vaimse elu keskuseks, oli eeskujuks Lääne-Euroopale.
- Kristlite käsikirjade illustreerimine rõhutas jumalasõna väärtust. Lisati sümboleid – ingel , lõvi, härg, kotkas.
- Inimeste kujutamine oli kohmetu.
- Initsitaali rõhutati.