Suur rahvasterändamine varakeskajal (6)

[Tippige tekst]
Suur rahvasterändamine varakeskajal.
Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid , keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel.
180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad . Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu.
Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal . Germaanlased elasid Reini, Visla , Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa-aladel. Roomlasi eraldas barbaritest Reini jõe keskjooksult Doonau jõe ülemjooksuni ulatuv Rooma vall .
III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim.
II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat . Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus.
Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks.
410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata.
476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp.
Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal
481-751.a. Merovingide dünastia
486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla.
496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide -frangid võtavad vastu ristiusu.
507.a. vallutatakse Akvitaania.
536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i.
VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala.
VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia .
687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse.
715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi.
Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist , nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid.
Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega.
751-911 Karolingide dünastia
751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda.
768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada. Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond , domioneeris naturaalmajandus .
772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa.
774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi.
796.a. baieri alistamine.
800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit.
814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga .
817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu.
843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa :

• Lääne-Frangi kuningriik -noorim vend Karl Paljaspea-Prantsusmaa põhialad, romaani keel.
  
• Ida-Frangi kuningriik-keskmine vend Ludvig Sakslane-Saksamaa põhialad, germaani keel
  
• Lothari kuningriik-Vanim poeg, kes sai endale ka keisritiitli-Itaalia põhialad, Lääne-ja Ida-Frangiriigi vahelised alad piki Reini jõge.
  

Puudus riigisisene etniline ja majanduslik ühtsus ning riik lagunes.
Aacheni linna toomkiriku kabel Saksamaa 805.a. kuhu maeti 814.a. Karl Suur.