10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
106 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiizuke
Õppematerjali autor
kokkupuutuvad barbarid,kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Keldid asustasid Põhja-Itaaliat, Galliat, Hispaaniat,Britanniat ja Iirimaad. Germaanlaste põlisteks valdusteks oli Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit,keda olid liikvele lükanud demograafilised ja klimaatilised tegurid. 3. 4. sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Rooma riigil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Vallutuse edu põhjused olid suurel määral Rooma riigi sisesed. Juba pikka aega oli Rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud nende liikmed elasi kas
-10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-
aastani) ning viimane omakorda sõdis langobardidega Itaalias ja kinkis Rooma linna koos aladega Kesk- ning Põhja-Itaalias paavstile. Sellega pandi 756.a alus Kirikuriigile, mis eksisteeris kuni 1870.aastani. 3. Karl Suure keisririik: Pippin Lühikese poeg Karl Suure valitsemisajal (768-814) saavutas Frangi riik oma suurima võimsuse ja ulatuse. Enamiku aja elust sõjakäikudel viibinud Karl Suur purustas langobardide riigi Itaalias, vallutas araablastelt tagasi Pürenee poolsaare põhjaosa ning laiendas riiki mitme sõjalise kampaania käigus ida poole, alistades ja ristides Saksamaa põhjaosas elavad saksid. Suuremat osa Kesk- ja Lääne-Euroopat kontrolliv ning paavste sõjaliselt ning poliitiliselt toetav Karl Suur krooniti 800.a vastutasuks Rooma paavsti poolt keisriks
Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli Frangi riigi kuningas aastatel 481- 511. Ta oli Childerich I poeg
Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus Rooma keiser
tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab → alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse.
Eurichi ajal on koostatud ka vanim germaani õiguste kogu ladina keeles (Codex Euricianus, u 70). Uut riiki nõrgestasid aga võitlused aadli ja kuninga vahel. 551 a. vallutasid bütsantslased riigi lõunapiirkonnad. 568-586 valitses riiki Leowgild, kes tegi pealinnaks Toledo, tõrjus bütsantslased tagasi ja vallutas u 409 a. sisserännanud sueebide riigi. 586-601 valitsenud kuningas Rekhared I astus katoliku usku. Germaani kõrgaadliga liidus oleval kirikul oli riigis väga suur mõju. Toledo riigikontsiilid olid samal ajal ka üleriigilised kogunemised, nende otsused olid kuningale kohustuslikud kirikuvande ähvardusel. 633 a kehtestati riigis valitav monarhia. 649-672 valitsenud kuningas Rekiswinth lõi gootide ja roomlaste jaoks ühise eadustekogu (Lex Visigothorum, u 654). 711 saavutasid araablased võidu läänegootide üle. Idagootide riik Itaalias (493-553) Kristuse sünni paiku asustsid goodid Visla suudmeala, rändasid 2. saj kagu suunas ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid