I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel (0)

Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a „Kiire võidukas sõda Pr vastu”, autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke – kindralid . Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal – põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema – 7 armeed , lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque – põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas , et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid nägi ette, et Sm sõdib vaid ühel rindel – polnud idas sõdimiseks valmis, pidid väge jaotama, sest Vene tungis peale. Seega võtsid põhjagrupilt mitu armeed vähemaks ja saatsid Venele vastu. Nii tekkis idarinne: Vene vs Sm, nende vahele jäi looderinne (Ida- Preisimaa ), Vene ja A-U vahel oli edelarinne. See tingis, et Pariisi ei suudetud ümber piirata, sest põhjatiib oli liiga nõrk. Põhijõud oli kulunud ekspeditsioonikorpuse neutraliseerimisele. Seega plaan ebaõnnestus üldiselt. 2) Briti plaan oli sekkuda Eur-sse vaid ekspeditsioonikorpusega ja pidada üldiselt meresõda, anda liitlastele raha ja relvi . Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata – polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante -sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad . Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem- Sileesia , Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor ) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tšehhoslovakkia ( endised A-U alad) ja Jugoslaavia ( Serbia , Montenegro , Horvaatia, Sloveenia , Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse . Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas , kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased , aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia . 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tšehhoslovakkia. Rahvasteliit poolitas kaardil ala joonega , kuid see ei rahuldanud tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile. Dawes’i plaan: Sm-le anti laenu 800milj.kuldmarka, pidid tagasi maksma 2,5 miljardit saksa marka a, makstud pidi olema 1998.a. Plaani täitmist pidi jälgima USA komisjon . Hiljem täiustas plaani Young - reparatsioonide suurust vähendati igal aastal, maksmise lõpptähtaeg oli lähemal. Sm-l suurem vabadus laenatud raha kasutamisel. Plaan kukkus läbi, suurim majanduskriis USAs. Rahvasteliit RL idee pärines USA presidendilt Woodrow Wilsonilt, kelle arvates pidi RL saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. RL põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28.06.19.a Versailles 'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev RL põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10.01.20a. RL põhikiri oli ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa . RL põhikirjalised eesmärgid: *rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; *tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; *rahvusvahelise koostöö edendamine; *kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. RL peakorter asus Genfis , tema juhtorganeist tähtsaim oli RL Täiskogu (Assamblee), mille korralised istungid toimusid tavaliselt iga aasta septembris. Iga liikmesriigi delegatsioonil oli üks hääl. Täiskogu vaheaegadel käis koos Rahvasteliidu Nõukogu, mis koosnes alalistest ( Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan)  ja Täiskogu poolt valitud ajutistest liikmetest. Rahvasteliidu tegevust korraldas Alatine Sekretäriaat eesotsas peasekretäriga. Peasekretärideks olid 1920-1933 J. E. Drummond, 1933-1940 J. Avenol. RL juures on tegutsenud ka mitmeid abiorganisatsioone ja komisjone. 16 pt. põhikirjas ütles et: “Rünnaku ohvrile peavad kõik ülejäänud liikmed appi tulema ” , ja selle pärast see organisatsioon ei töötanudki tegelikult nii nagu pidi. RL kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses RL-st kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas RL tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt RL. Sm näiteks osales liidu tegevuses 26-33. a, NSVL 34-39. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal. Alustamiseks valiti vale kuup - Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts -Hertsog Franz Ferdinand . Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg “Must Käsi” ja “Mlada Bosnia”. Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovič ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t. A-U lükkas hoiatuse tagasi. “Musta käe” hulka kuulus ka salaluure ülem, said poisid siiski valedok-dega üle piiri. Varustus olid pommid ja paar revolvrit. FF pidi saabuma Bosnia- Hertsegovina Peal Sarajevos. Visiit oli 28 juuni. Kui FF saabus siis tuli Gabrinovič ja viskas pommid, kuid mööda- võeti kinni- Princip põg. FF muutis omakäeliselt marsruuti ja läks haiglasse ihuk vaatama, kuid nad eksisid ja sattusid tupiktänavasse. Autoj läks teed küs aga samal ajal oli samas kohas Princip kes siis lasi ühe revolvri tühjaks- 3 kuuli mööda, 2 kuuli abikaasale- suri kohapeal ja üks FF südamesse, suri teel haiglasse. A-U ultimaatum- alguses peale atentaati ei juhtunud midagi, kuid siis 25.07. esitas A-U ultimaatumi. Nõudis Serbialt 5 punkti täitmist: 1) lõpetada igasugune A-U vastane propaganda 2) Kõik salaorg keelata, liikmed vangi 3) Haridussüst ümber korrald, kõik A-U vaenulik ära korjata 4) kõrvaldada kõik valitsustegelased, kes olid A-U vaenulikud 5) seoses atentaatiga lasta Serbiasse A-U sõjaväe politsei ja regulaararmee- selle punktiga ei nõustutud. Vastus anti A-U 25.07. õhtul. 28.07. kuulutas A-U Serbiale sõja. Algas I Ms. Sõjakuulutused (kes kellele)- Venes segadus kuna olid Serbia toet , kuulutasid üldmob ja siis jälle katkestasid, sest Sm oli vastu jne, Nikolai II oli vilets. Juhiks hakkas kindralstaabi juht. 01.08 kuulutas Sm- Venele sõja kuna Venel ei olnud üldmob. Sm tahtis sõdida läänerindel kuid sattusid idarindele. 03.08 kuulutas Sm Pr-le sõja. Inglased vaatasid et kõik sõdivad, tahtsid sõdida Sm-ga- hakkasid põhjusi otsima . Sm ründas Pr-d läbi Belgia. Inglismaa pidi garanteerima Belgia puutumatuse, käskisid Sm-l Belgiast lahkuda - nad ei läinud. 04.08 kuulutas Sbr Sm-le sõja. 12.08 kuulutas A-U Sbr ja Pr-le sõja. Sõja algus ei sobinud kellelegi. Uued relvad- massiliselt tuli kuulipildujaid, igas kaliibris ja erisuguseid. Mindi üle nekrutiarmeele. Miinipildujad hakkasid asendama kahurväge. Universaalpadrunid- kõik põhirelvad viidi ühele kaliibrile. Gaas - 22.04.15 võttis Sm kasutusele läänerindel gaasi- see oli täiesti uudne. Belgias Ipressi linna all- linna järgi hakati gaasi nim ipriidiks. Sm tahtis teda, mis juhtub - tulemus ettearvamatu ja üllatav- 5000 suri kohapeal, 1500 said mürgitada. Pärast gaasirünnakud oli 10 km rindelõik kaitsmata, Sm oleks võinud kaugele jõuda. Vastased üritasid aastalõpul tagasi teha, kuid tuul pöördus ja kõik tuli oma meestele. Briand- Kelloggi pakt (1928)-relvastuse vähendamise lepe, populaarne Eur-s. Suurriigid suhtusid pakti jahedalt, väikeriigid aga tahtsid kindlasti pakti elluviimist, suurriigid venitasid, lõpuks siiski pakti ei täidetud. Sbr ja Vene ei olnud huvitatud, Vene kirjutas alla oma dokumendi – Moskva protokolli – kutsuti naabrid alla kirjutama, ei kirjutanud. Impeeriumide lagunemine - Sm:1/3 alast teiste riikide käes, Belgial 3 ala-Malmud, Eipen, Sarland. Poola sai Ülem-Sileesia (kangatootmisala), Poznan`i, Pommer`i ja Poola koridori, Danzig sai vabaks linnaks, hiljem Poola koosseisus . Leedu okupeeris Meemelimaa, mis anti varsti Sm-le. tagasi. Sm kolooniad said Suurbritannia ja USA. Taanlased said Schleiswig+Holstein`i maakonna. Tekkis 2 uut riiki: loodud Antante’ poolt, stabiliseerimiseks. Tšehhoslovakkia: Tsehhi võeti Austrialt, Slovakkia Ungarilt. läbi ei saadud, pidevad kokkupõrked, lagunes . Serbia-Horvaatia-Jugoslaavia kuningriik. Serbial oli juhtroll, Horvaatia võeti Ungarilt, Sloveenia võeti Austrialt. Bosnia-Hertsogoviina võeti Austrialt. Makedoonia võeti Bulgaarialt, sarnased keeled, erinevad kultuurid, ühtsus puudus. Tähtsamad rinded : 1) Lääne - Sm vs Pr ja Sbr 2) Ida - Vene vs Sm ja A-U 3) Itaalia - Itaalia vs A-U 4) Salonike - Kr vs A-U 5) Kaukaasia -Vene vs Türgi 6) Mererinne - Sm vs Sbr. MRP: 23.08.39 Sõlmiti Molotov -Ribbentropi pakt. See oli tavaline koostöölepe, kuid sinna kuulusid salaprotokollid . Need nägid ette sõjalist koostööd. NSVL huvisfääri jäid: eesti, läti, soome, poola jaotati pooleks(piir läks Visla, Naref, San jõge mööda) samuti sai NSVL ka osa Rumeeniast. Sm sai leedu. Lepiti kokku et 1.sept ründavad koos Poolat. Tegelikult ründas Sm 1. sept ja NSVL 17. sept. Kuu ajaga võeti ära ja 5 okt oli ühisparaad. 28.sept sõlmiti täiendusleping. Sõpruse ja piiride lepe. Salaprotokollides tehti muutusi, Leedu läks Venele ja osa venelaste Poola alast saksa kätte. 1914 Aktiivne sõda mõlemal rindel. Suurim lahing Marne Pr ja Sm vahel. Mindi üle kaevikusõjale. Vene alustas pealetungi Sm ja A-U vastu. Dannenbergi lahingus piirasid Sm väed venelased ümber, ning venelaste kindral tappis end. Võeti palju vange. Kindral Brussilovi juhtimisel oli edukas lahing A-U vastu. Tungiti edasi u 250 km. Siis tulid Sm väed appi ja venelased löödi tagasi. 1916 Mõlemal rindel oli materjalitaktika st tappa palju armeed. Idee Sm-lt (Falkenheim) Verdoni operatsioon : Verdoni kindlus oli Pariisi kaitseks. Pr oleks seda viimseni kaitsnud. Pr eesotsas oli Petain . Op. kestis 10 kuud. Sm kasutas suurtykke, leegiheitjaid. Rinne oli 8 km pikk. Kokku hukkus üle miljoni mehe. Pr kaotas 80% väest. Teine operatsioon oli Somme lahing. Sm olid kaitses Siegfriedi liinil. Initsiatiiv oli Sbr-l ja Pr-l. Kestis 5 kuud. Rinne 40 km pikk.12 rida kaitseliine. Esmakordne tankide kasutamine (väga aeglased ja kohmakad) Hukkunuid 1,3 milj. Sõtta astus Rumeenia , sai kohe lüüa ja Sbr, Pr tulid appi. Salonike rindele jäid Sbr ja Pr ülekaalu, sest Sm-l viisid väed ära. It rinde 5 pealetungi löödi kõik tagasi. Vene vallutasid 2 kindlust Kaukaasias. Jüüti merelahing . Sbr & Pr vs Sm. Sakslased said lüüa. Venel polnud edu Sm vastu. A-U vastu tungiti edasi u 40 km. Taas tuli Sm appi ja venelased taganesid. Rohkem ei üritanud. Materjalisõda põhjustas laialdast deserteerumist. 1917 Mõlemad pooled üritasid rahu hakata tegema enda kasuks. Antante üritas mitmel pool juhtpositsiooni saada. Kindral Nivelle katsetas pealetungi tankidega, mis kukkus läbi (nivelle tapatalgud) Nivell astus tagasi, uus ülemjuhataja Petain. Rahu vahendajaks sai USA president Wilson. It-s oli Caporetto katastroof. 500.000 it sõdurit hukkus. Liitlased pidid appi minema. Vene kukkus revolutsiooni tõttu sõjast välja. Loodi Antante kindralstaap. 1918 Sõjategevust enam polnud. Sm proovis võimalikult kasulikku lepet , kuid Pr tahtis Sm-d ära jagada. Vene ei saanud midagi. Sm proovis viimast korda midagi teha, anti käsk Kieli sadamast välja murda ja lahing teha. Sõjavägi tõusis üles. Vastuhakanute salgad levisid üle maa.(novembri revol.) Keiser kukutati ja tuli vabariik. Sm nõustus kapituleeruma. Compiegne vaherahu kirjutati alla 11.nov.kell 11. 1918. Tingimused: * saks viib 15 päevaga kõikjalt väed välja *annab kõik raskerelvastuse ära *vabastab kõik sõjavangid. Yongi plaan- USA pankur , poliitik . Tahtis parandada Dawesi plaani ja edasi arendada. 1.Reparatsioonide suurust vähendada iga aastaga. 2.Toodi reparatsioonide tähtaeg lähemale. 3.Määrati reparatsioonide lõppsuurus 114milj. kuldmarka. 4. Jätkati kapitali sissetoomist. Lubati Sm-l rohkem vabadust. Plaan läbi ei läinud. 1929(kestis 1933) puhkes kõige suurem majanduskriis. Hinnad langesid tohutult, inimesed jäid töötuks, tehased pandi kinni. Arenes kuritegevus. USAs oli kuivseadus (no alko) Tööstustoodang langes poole võrra. Põllumajandussaaduste hind langes täiesti alla oma hinna. 1933 suri nälga 10milj. inimest. Ka Sm-l, Sbr-s ja Pr-l langes toodang. Ka eesti sai tööstuses tagasilöögi. Hooveri moratoorium (seismapanemine, pidurdamine) 1931 Hoover oli vabariiklaste partei liider ja 1928 lasi valida end presidendiks. Lõi teooria USA individualismist. 1.Kõikidele ameeriklastele on võimalik saada saapapoisist miljokaks. American dream ! 2. ameeriklased ei või sekkuda Eur asjadesse. 3.Kui riik sekkub majandusellu, hävib kõik. Selle raames oli USA tegutsenud 1920 ja 1928 saavutas õitsengu. KÕIK riigid olid USAle võlgu, Eesti ka. Locarno konverents 1925 Šveitsis. Piiride garanteerimise konverents. Kutsuti ka Sm ja NL. Eelkõige kartsid saksa naabrid riigi tugevnemist. Taheti et Eur riigid tuleks Sm-ga appi(sõjajuhul) Pr ja Belgia said piiri garantii ruttu. Suured riigid astusid nende kaitseks välja. Probleem oli ida riikidega, nende piire ei tahetud garanteerida. Konverentsil võeti vastu, et sõjaline liit aetakse laiali. Sbr ja Vene vahel ja Pr ja Vene vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 1924. Genoa konverents 10 apr.- 5. mai 1922. Võitjate riikide nõupidamine, osa võttis 34 riiki. Arutati Vene probleeme : Sm probleemiks kui palju peab maksma reparatsioone. Pr tegi ettepaneku Sm ära lagundada. Usa leidis, et reparatsioone tuleb maksta mõõdukalt. USA töötas välja reparatsiooni plaani.