Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933
5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis 1924 *sõjamajanduselt rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus
enamlaste juhtkond põranda alla · samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur · AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha · läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: · sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased · Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas · 25
enamlaste juhtkond põranda alla samal ajal kukkus läbi AV algatatud pealetungioperatsioon idarindel--->sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos-->sünnitas kodanlikes ringkondades arusaama, et ainuke lahendus sõjaväeline diktatuur AV ei suutnud otsustada, kummale poole astuda, juhtkond vahetus kiiresti, Kerenski hea kõnemees, aga kehv organisaator--->ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Lavr Kornilovit üritama sõjalist riigipööret--->enamlaste abiga surus Kerenski maha läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes, eriti oluline ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas 25
täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi. SOMME LAHING 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta. ,,KADUNUD PÕLVKOND" - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne, nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud. COMPIEGNE'I VAHERAHU 11. nov 1918 alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas I MS. SM kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. VEEBRUARIREVOLUTSIOON 17
riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid
o A-U paljurahvuselises riigis soovisid rahvused iseseisvuda o Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli SM, kes tahtis uusi kolooniaid, see tähendas konkurentsi maailmavõimu pärast IMga; tahtis võimu PM üle o A-U eesmärgiks oli paljurahvuslise impeeriumi kooshoidmine ja tugevdada oma võimu Balkanil - selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM) o Itaalia oli nõrgeim lüli A-U oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, suhted halvenesid; suhted paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa o Türgi tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule lootis saada neilt toetust VM vastu 1893 Liiduleping: VM + PM o Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema
poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi.
Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tsehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis. Tsehhoslovakkia oli valmis sõdima, aga lääneriigid sõda ei tahtnud ja jällegi nad otsustasid Saksamaa nõudmistele vastu tulla. Nimelt 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osalesid Sm, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa. Seal otsustati, et Tsehhoslovakkia peabki Sudeedimaa loovutama Saksamaale. Ülejäänud riigid lubasid siis ülejäänud Tsehhoslovakkia iseseisvust garanteerida. Inglise peaminister oli kindel, et need järelandmised, mis seal tehti, aitavad garanteeria rahu. Seda kuivõrd vähe tegelt Ingl ja Pra garantiid väärt olid ,seda oli näha märtsis 39, nimelt okupeeris siis Sm kogu selle TsSlo osa, mis oli asustatud Tsehhidega
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika
koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati jne 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. tal oli kindel ägemus sellest, millist riiki tahab luua
ja itaalia toetasid) -interbrigaadid vabatahtlikud Euroopast, kes läksid Rahvarinde poolele sõdima -tagajärg: Franco diktatuur -Rahvasteliit: andis Rahvarindele toitu, ravimeid, riideid. · Majanduse arengu põhijooni 1920. Aastatel Sõjajärgne olukord. 1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine 2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL) 3) üleminek rahuaja majandusele Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid ->inflatsioon 1924 Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle, vanad tööstusharud. Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen pluss: Elsass lotring, Saarimaa USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal Suur depressioon sai alguse USAs 1929 USA 1924 (Dawes) USA laenas Saksamaale, Saksamaa maksab reparatsioonid Inglismaale ja Prantsusmaale ning need maksavad usale võla tagasi.
Gdanski kokkulepped aitasid kaasa pol elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, u 10 mln in, Poola juhtkond kaotamas kontrolli nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, kardeti ametiühingute levikut NSVL-i Poola juhtidelt nõuti “kontrrevolutsiooni” peatamist ja “korra” jaluleseadmist esialgu polnud kasu, Poola kompartei etteotsa rahva seas populaarne kindral Jaruzelski, kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus NSVL pani Jaruzelski valiku ette, kas surub ametiliikumise ise maha või tulevad Poola NSVL tankid hiljem selgus, et tegelikult poleks NSVL julgenud Poolat rünnata 13. dets 1981 – Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a. Walesa
Ette nähtud 70 000 meest. Venemaa: üsna nõrk ettevalmistus. Armee suurem, kuid viletsamalt varustatud.Ka kogunemine võttis suurte vahemaade tõttu rohkem aega. Sõjaplaan võimaldas valida Ida- Preisimaa ja A-Ungari ründamise vahel, Pr palvel rünnati Ida-Preisimaad. Austria-Ungari: tuli võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia(väiksem osa) ja idas Venemaa(suurem osa) vastu. Arvestati ka sakslaste toetusega. Antandi poolel: Ingl, Pr.maa, Itaalia, Rumeenia, Venemaa, Serbia, USA, Kanada, Jaapan jne Keskriikide poolel: Saksamaa, A-Ungari, Türgi, Bulgaaria Neutraalsed riigid: Norra, Rootsi, Hispaania, Taani, Mehhiko, Holland Suuremad lahingud: Piirilahing(21.-25.08 1914): Sks ründab Pr vasakut tiiba, kus neid on ees ootamas briti väed. Pr-Ingl said lüüa ning taganesid. Rinne liikus mitusada km tagasi. Peale alade kaotati ka suur osa tööstusest. Marne'i lahing(5.-6.09 1914): Sks vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Pr valitsus evakueerus
Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - Saksamaa jagamine ja denatsifitseerimine,
saaksid oma valitsuse. Kuigi alguses olid autonoomia soovid, siis aja möödudes hakati nõudma ühinemist Saksamaaga. Alustati propagandat, et tuleks liita Saksamaaga, kuna sudeedi sakslasi kiusatakse taga, on vaja taastada ajalooline õiglus ja kas on õige, et nii suur rahvamass on oma riigist eemale tõmmatud? Tšehhoslovakkial ei olnud toetajaid (oli küll valmis). Lääneriike ei kottinud, kuna liiga kaugel. 1938. aasta septembris toimus Müncheni konverents. 1 Võõrustaja Saksamaa (Hitler), kohal olid Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa esindajad. Asuti probleemi arutama – lahendus lühike – Tšehhoslovakkia peab sudeedi sakslastega asustatud alad üle andma Saksamaale. Lisaks ka need alad, kus enamus elanikkond sakslased. Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa lubasid, et garanteerivad Tšehhoslovakkia piiride puutumatuse. Otsus tehti Tšehhoslovakkia selja taga, kuna teda ei olnud kutsutud. Toetajaid tal ei olnud,
raskekahureid. · Saksa armee (Reichswehr) ei tohtinud olla suurem kui 100 000 meest, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Kindralstaap saadeti laiali. · Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks (sõjasüü klausel) ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude hüvitamiseks reparatsioonimakse (suuruses ei suudetud konverentsil kokku leppida, kuid SM pidi kohe maksma hakkama). · Rahulepingu(te) üheks osaks oli Rahvasteliidu põhikiri Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid oma laevad 21. juunil 1919 Inglise sadamas Scapa Flow´s, kuhu need olid läbirääkimiste ajaks viidud ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tiiger: "Imelik! Ma kuulen last nutmas!".
Algasid rahvakogunemised, demonstratsioonid, miitingud, esialgsete nõudmiste juurest jõuti õige kiiresti pol nõudmiste esitamiseni. Nõuti valitsuse tagasi astumist, parlamendi ees vastutava kabineti loomist, sõja lõpetamist jne. Valitsus püüdis rahva liikumist ohjeldada tavapäraste meetoditega, saates linnatänavatele tugevdatud politseipatrullid, aga kuna tegemist oli ülelinnalise streigiga, jäi politsei jõududest väheks. 25.veebr anti Petr sõjaväeringkonna ülemale kindral Habalovile käs rahutused relva jõul maha suruda. Koondati ka ümbruskonnas leiduvaid väeosi. Esialgu relv sõjaväelaste tulek justkui talitses liikumist, see oli esialgne ja näiline tulemus, sõjaväelaste rakendamine rahva vastu andis kogu liikumisele uue suuna, agitaatorid läksid nüüd sõjaväeosadesse ja kasarmutesse ja alustasid seal agitatsiooni, rääkides, et sõdurid on osa rahvast, töölised on teie vennad jne. Jutud andsid õige
jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone.
loomise vabaduse Riigiduum o Valitav esindusvõimuorgan o Hakati looma erakondi Rahvaarv venes 170mln Jaan Tõnisson o Hakkas välja andma ajalehte Postimees ,palju rahvuslasi. Konstantin Päts o Ajaleht Teataja (peatoimetaja) Sotsiaaldemokraatia 1904 võit Tallinnas Soome soome mark 19saj keskel vene võim hakkas soome autonoomiat takistama Bobrikov – vene kindral Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu 1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon 1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev) Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18)
tasid Bud apes ti. Berliini kriis 19581961 Saksa DV ja 1949. a. oli tekkinud 2 Saksa riiki. Saksa LV ei Saks NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist Saksa LV tunnustanud Saksa V-d pidas end ainsaks saksa a LV lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede riigiks. polii väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi
6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm 1. Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses 2. 1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe
vaherahu alla kirjutamist, hakates dikteerima Soome valitsusele täiendavaid tingimusi. Nõuti, et Soomes tuleb likvideerida kõik fašistlikud org-d, kokku olevat olnud neid üle 400. Ždanovi komisjon kirjutas Soome valitsusele ette, kui suur tohib olla rahuaegne Soome armee- 37 000 meest ja ei midagi enamat. Kirjutati ette, et tuleb likvideerida Kaitseliit. Lisaks esitati täpsustavaid nõudeid, millise tööstustoodanguga peab Soome tasuma oma reparatsioonid. Vaja oli hoolitseda selle eest, et Soome mitte vaid ei katkestaks suhteid Sm-ga, vaid tõrjuks välja Põhja-Soomes viibivad Sm väed. Esialgu püüti head nägu teha ja lepiti sakslastega kokku, et mingis piirkonnas tõmbutakse tagasi ja siis liiguvad järel soomlased. Ždanov ähvardas, et kui soomlased aktiivselt sõdima ei hakka sakslaste vastu, tuleb Punaarmee ja teeb seda ise. Nov 1944 vallandus Lapi sõda Soome ja saksa vägede vahel
Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused
võimalus ennast teostada. Ajend : · AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi · ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 · Atendaadi organiseeris salaorganisatsioon Must Käsi (viis täide üliõpilane Gavrilo Princip) Põhjalikumalt : · 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. · Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Marjanne Priidik 12.c klass · Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip · Tapatöö põhjus: FranzFerdinand oleks takistanud SuurSerbia loomist. sõjaplaanid ja sõdivad koalitsioonid NB ! Sõdivad koalitsioonid : Kolmikliit · Saksamaa
Rahvusvaheline olukord teise maailmasõja eel 1930.aastail Rahvusvaheline olukord kujunes väga pingeliseks.Hitlerit eesmärgiks oli kogu aeg olnud uus sõda. Aastal 1938 vahetas hitler välja välisministri ja korraldas ümber arme juhtimise Kaitsejõudude Ülemjuhatuse etteotsa asus Hitler ise. Hitleri sammud Saksamaa laiendamiseks olid:Austria liitmine ,Sudeedimaa äravõtmine Tsehooslovakkialt ja selle liitmine Saksmaaga,a 1939 vallutas Hitler kogu Tsehhoslovakkia.1939 liitis Saksamaa enda küldeKlaipeda(leedu käest) 23.augustil 1939 sõlmiti Moskavas Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi leping(10aastaks)Seda lepingut tuntakse kui Molotov-Ribbentropi pakti nime all.See leping üllatas maailma,sest enne seda polnud need riigid just eriti sõbrustanud. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Teise maailmasõja puhkemisel on mitmeid põhjuseis. Euroopa puhul võiks muu hulgas nimetada järgmiseid: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam
imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama. Prantsusmaa plaaniks oli kindlustada Saksa-Prantsuse piiri kasutades piirikindlustusi. Elsass-Lotring oli ründe punktiks, kuna seda oli vaja tagasi võtta. Inglismaa plaan nägi välja nii, et rahaline abi, kuid mehi kohale ei saadeta. Alguses arvati, et piisab sõtta saatmiseks vaid 70 000 mehest. Sõja lõpuks oli saadetud ikkagi miljoneid. Venemaa peale mobilisatsiooni väljakuulutamist 14
lepingud/otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed). Aeg: 1919-1920 Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA (Wilson), Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946)
Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside
merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA. Venemaa ja Prantsusmaa 1893 (kallaletungi korral üksteisele appi), Inglismaa liitus, kuna arvas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus. 1904 kirjutasid alla Pr ja In liidulepingule (Briti valitsus pidi abistama Pr, jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas). 1907 kirjuasid V ja I alla liidulepingule (jagati mõjusfäärid Aasias). Teised riigid läksid Antanti üle sõja ajal.