Rahva osalemine valitsemises Referendum Valimised Osalusdemokraatia (Mis see on?) Otsese demokraatia vorm Rahvahääletus ___________________ REFERENDUM Hääleõiguslikud (Millised küsimused kodanikud pannakse referendumile?) väljendavad oma Referendumile pannakse ________________________ seisukohta mingi riigi iseseisvuse ja tuleviku ________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised ________________________ otsuse poolt või vastu küsimused
kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis
osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud kodanikud, kes elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv 2) ringkonnamandaat- saadakse siis, kui häälte üleslugemise tagajärjel koguneb kvoodi jagu hääli. Ringkonnamandaat tehakse avatud inimkirjaga (reastatakse ümber)
Eesti sisepoliitika • I põhiseadus 15.juuni 1920 Asutava Kogu poolt • Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus –
riigi või piirkonnaga. Riik / Piirkond Jõgi Niilus Valitseja / Rahvas sumerid Kiri / Keel 4. Täida lüngad. 6 punkti Vana-Kreeka ajalugu saab alguse _______________ saarelt. Linn ja seda ümbrit- sev maa-ala moodustasid ______________ . Selle elu korraldasid hääleõiguslikud põliselanikud ehk ________________ . Tähtsate küsimuste arutamiseks koguneti linna südames asunud turuplatsile, mida nimetati _______________ . Niisugusel ___________________ (ürituse nimetus) said osaleda vaid hääleõiguslikud põlis- elanikud. Valitsemisviisi, mille korral tähtsaid otsuseid langetab rahvas, nimetatakse ________________ . 2 Õpetajale 5
Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moddustatakse
võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine · Rahvastiku kvaliteet- inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal ja kaasatus ühiskonda Eesti jätkusuutlikkus?- · Valitsemine jah(valmimised demokraatlikud, hääleõiguslikud kodanikud saavad valida meelepärase riigivõimu Ei- suur osa valijaid ei jaga samu väärtushinnanguid, mis võimulolijad.( Valimis aktiivsus Riigikogu valimistel madal) · Eesti looduse jätkusuutlikkus- jah palju looduskaitsealasid, terviseparke, rajatud tuuleparke, aktsiis elektrienergiale kütusele ja pakendile Ei- (fosforiidi), põlevkivi kaevandamine ((suur ökoloogiline jalajälg- 4korda suurem kui peaks))
linnakoosolekute näol kus on kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsuse esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremini teha. On veel võimalik ka lihtkodanikul osaleda kohaliku omavalituse valimisel, kus inimesed saavad valida endi seast kellegi, kes esindab neid linna- või vallavalitsuses. Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega
Riigi tunnused Rahvas, territoorium, suveräänsus RAHVAS’ Riigi rahvas- kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele v rassilistele iseärasustele. Rahvus- ühine keel, ajalugu,kultuur,religioon. Multinatsionaalsed riigid-paljurahvuselised riigid. Riik peab arvestama ka vähemusega. Eestis sätestab riigi ja inimeste vahelist juriidilist sidet –põhiseadus, kodakondsuse seadus Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud Riigivõimu teostavad hääleõiguslikud kodanikud. TERRITOORIUM Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim riigi territooriumiks. Territoriaalprintsiip- ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist. Piir on tähtis. Riigi territoorium on masimaa,siseveed, territoriaalveed, õhuruum SUVERÄÄNSUS Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda.
1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 )
Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu valimise õigus on valla või linna elanikel. Linnapea/vallavanema valib ametisse volikogu. Linnapea/vallavanema moodustab linnavalitsuse/vallvalitsuse. Eestis on 15 maakonda. Maakond on riikliku tasandi haldusüksus. Maavalitsusi rahastatakse riigieelarvest. Referendub ehk rahvahääletus on rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Inimesel, kes on sooritanud ühiskonnavastase korrarikkumise on järgmised õigused: Kohtueelses uurimises: 1. Kodu ja isiku puutumatus 2. Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta 3. Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Kohtupidamisel: 1
Tihtipeale võivad olla palju mõjutatavamad eakad, kellel on õigus hääletada, kui need 16-aastased kes on poliitikaga kursis ning kellel puudub hääletamise õigus. Kui valimisiga langetataks 16.eluaastale kasvaks noortel huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu ning see oleks väga oluline meie riigi arengu suhtes, sest tänu sellele adub 16-aastane vanematekodus elav noor, kui suur vastutus on see, et riigi tuleviku ja heaolu nimel peaksid kõik hääleõiguslikud kodanikud käima hääletamas. Just sellepärast ongi viimasel ajal nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas vananeva ühiskonna tõttu tõstatatud valimisea temaatika. Härra Ojasild on kirjutanud "Kui me tahame noori inimesi, kes suudavad valida, kellel on selleks vajalik vastutustunne, siis me peame neile valimisõiguse andma, et neil vastutustunne areneks." Valimisõiguste laiendamine 16-aastastele noortele paneks ka poliitikuid noorte huvidele
Dividende võidakse algatada pankrotimenetlus. makstakse vaid juhul, kui on kasum ja rahalised võimalused. 6. dividendid ei ole kulu vaid puhaskasumi 6. intress on kulu. jaotus. Dividendimaksega kaasneb ettevõtte tulumaks. 7. dividendid ei ole tulumaksu vähendavad ja 7. intressid on tulumaksu vähendavad. maksukilpi ei teki Eesti tulumaksuseaduse alusel. 8.lihtaktsiate omanikud (lihtaktsionärid) on 8. võlakirja omanikel ei ole hääleõigust. hääleõiguslikud. 6 Lihtaktsia on aktsia, mille omanikul on õigus osa saada ettevõtte kasumist pärast dividendide maksmist eelisaktsiate omanikele. Teatav hulk lihtaktsiaid annab nende omanikule õiguse vastavale osale häältele ja ettevõtte varale. Lihtaktsial ei ole lõpptähtpäeva. (5) Kui liigitada aktsiaid nendega kaasnevate õiguste järgi, on kõige levinum aktsialiik lihtaktsia.
Elukoha muutumisel ei ole vaja end välja kirjutada, küll aga tuleb uues elukohas valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) esitada elukohateade. Teate alusel kantakse Teid uues elukohas valijate nimekirja. Kas valimisõiguse seostamine kandega rahvastikuregistris on õiguspärane? Valijate üle peetakse arvestust, selleks et a) tagada valimiste ühetaolisust (igal valijal on üks hääl) ja b) tagada, et valida saavad ainult hääleõiguslikud isikud. Hääleõiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas valija on kantud valijate nimekirja või mitte, küll aga selle realiseerimine. 9 ÜHISKONNAÕPETUS 12. klass Valimissüsteemid Olen teatanud riigiasutusele (nt maksuamet, autoregistrikeskus) oma elukoha aadressi, kuid mind pole valijate nimekirja kantud. Miks ma pean eraldi teavitama rahvastikuregistrit? Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistri andmete alusel. Rahvastikuregister on riigi põhiregister
kus valitseb seaduste autoriteet, St seadused on ülimuslikud, seadused on tegutsemis aluseks. Polüarhia- tp pluralistlik- demokraatlik valitsemine Põhiseadus e. Konstitutsioon- seadus, mis määrab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ja eesmärgid Preambula – e. Sissejuhatuses on kirja pandud Eesti riigi eesmärk Referendum- e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo. Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister)
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on
ehk apatriidid, need on endise NSV Liidu kodanikud, kes pole senini oma kodakondsust määratlenud üle 90 000 7%. ?Rahvas körgeima riigivõimu kandja (EV Ps 3ptk) $1..., kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas $56... rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) RK valimisega 2) rahvahääletusega $57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18
Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p Vanusepiirang- 21
vahel.Postindustriaalne ühsikond-tööstusühiskonnale järgnenud ühiskona arengufaas, mida iselloomustab kõrgteholoogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur,teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur.Põhiseaduslikkus e konstitutsionalism-demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud.Referendum- tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.Riik-võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.Siirdeperiood-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.Sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis
Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p Vanusepiirang- 21
aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 23. aprillil 1919 toimus Asutava Kogu esimene istung Eesti parlamendi sünnipäev. 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais
Põhiseadus koostati olukorras, kus osalt valitses veel revolutsiooniline vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel sai vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembril 1920. Tegemist oli esimeste põhiseaduslike valimistega (1920. aasta põhiseadus). Valimiste ajal kehtis kogu riigis sõjaseisukord ja kutsealaste omavalitsuste tegevus oli keelatud. Parlamendi suuruseks oli 100 kohta. Valimistel oli 10 ringkonda, neis võis esitada erinevaid kandidaatide nimekirju.
Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. § 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. [RT I 2003, 29, 174 - jõust. 17.10.2005]
enamuspõhimõte võib põhjustada "51 % türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad
süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve. · Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid. · Kontrollida täitevõimu tegevust. 12. Selgitage:
Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti kodanikud,kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks vähemalt 21aastased. Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina Millised on hääletamise võimalused? Miks on hea või halb hääletamine interneti teel? Interneti teel või valimisjaskonda minnes . Interneti teel hääletamine on hea , sest saab kiiresti tehtud ja saab muuta oma otsust. Halb sest keegi teine võib muuta sinu häält . Milised valimised toimuvad sel aastal
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest
läbi selle võimalikult tõhus riigivalitsemine. Kolmandaks- tagada vastutuse omistatavus ja riikliku tegevuse kontrollitavus. Vaid siis, kui ülesanded on selgelt jaotatud, on võimalik eesmärkide saavutamist kontrollida ja vastutust langetatud otsuste eest isikustada. 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu. Nimetage kaks moodust, kuidas saavad Eesti hääleõiguslikud kodanikud teostada kõrgeimat riigivõimu. 1)Riigikogu valimisega 2) Rahvahääletusega 3. Valitsemisvormid: Presidentalism ja parlamentarism. Märgi tabelisse ristikesega, millist valitsemisvormi iseloomustavad järgmised omadused. Presidentalism Parlamentarism 1. Valitsuse püsimine sõltub X parlameni toetusest 2. President on nii riigipea kui X valitsusjuht 3. Riigipea on tihedalt seotud X
Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad.
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades.
enamusvalitsuse (Suurbritannia) 22.Iseloomusta proportsionaalset valimissüsteemi Riik on jaotatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad mandaate vastavalt häälte arvule. Nimekirjapõhiline hääletus saab olla kas suletud või avatud nimekirjaga. Avatud nimekirjas liiguvad enam hääli kogunud inimesed ettepoole (Eesti, Läti, Türgi) 23.Pane kirja demokraatlike valimiste tunnused Vaba konkurents – Kõik hääleõiguslikud kodanikud võivad hääletada ning kõik kandideerimisõigusega kodanikud saavad kandideerida. Üldisus – Hääleõiguste määratus peab hõlmama suurt osa ühiskonnast Ühetaolisus – Kõigil häältel on võrdne kaal Otsesus – Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest võimalikult suurel määral. 24.Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused
Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais
eluaastast. Vana-Rooma filosoofilt ja riigimehelt Marcus Tulius Cicerolt pärineb väljend ,,Igaühele oma". See näitab, et igale inimesele peaks vastutust, võrdust ja õigust jagama isiklikust aspektist. Riigis pole võimalik igat inimest eraldi analüüsida ning otsustada tema võrdsuse üle, seepärast tehakse üldistusi. Inimesed jaotatakse gruppideks ning neile antakse teatud omadused mille põhjal neid hinnata. Üheks grupiks liigitatakse üle 18-aastased hääleõiguslikud kodanikud. Neile omistatakse võime oma tegude eest vastutatakse. Idee järgi on neil kõigil olemas keskharidus ning tänu sellele ka laiem maailmapilt. Teiseks grupiks on üle 21-aastased kandieerimisõigusega kodanikud, kellel eeldatakse olevat poliitilist kogemust hääleõiguse kaudu ning, kes nüüd on valmis lähemalt riigi valitsemise eest vastutama. Kindlasti on meie seas kodanikke, kellele need üldistused teevad liiga, kes on varem valmis neid õigusi omama
Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee). Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). 1.3. Osalusdemokraatia
Komöödia-lõbusa sisuga näitemäng. (ammutasid ainest igapäevasest poliitilisest elust) Tragöödia-tõsisema/kurvema sisuga näitemäng(põhinesid enamasti tuntud mütoloogilistel süzeedel) Herodotos- hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tema teos ,,Historia" 3. Vana-Rooma Kuningriik: kuningas valitses koos nõukoguga e. senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rahvakoosolek hääleõiguslikud kodanikud said hääletada erinevate ettepanekute üle ning kinnitati ka kuningas. Senat- nõukogu, kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku e. patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Vabariik: konsulid- 2 kõrgemat ametnikku moodustasid 2 konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge
korrast kinnipidamist. Võimu lähedus rahvale · Kõiki otsuseid ei langetata pealinnas kohalike küsimusi otsustavad kohalikud omavalitsused. · Eestis on KOV üksusteks vallad ja linnad Rahva osalemine valitsemises 1. Referendum · Rahvahääletus · Hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohti mingi konkreetse poliitilise otsuse poolt või vastu · Referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohalt olulised küsimused. 2. Valimised · Riigikogu valimised on iga 4a. tagant · Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on iga 5a. tagant · Euroopa Parlamendi valimised on iga 5a. tagant
· Valitsuse liikmed on puutumatud 5. Kohalik omavalitsus vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · Demokraatia üks alustalasid · Võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale !!!!!! · KOV-d: o Vallad o Linnad · KOV organid: o Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires Kohaliku tasandi seadusandlik võim 5 o Valitsus täidesaatev võim 2 teooriat: · Vaba kogukonna teooria KOV suudab end ise valitseda, on iseseisev halduskandja · Riikliku KOV teooria KOV on üks riigi valitsemise tasandeid, ei suuda ise enda üle valitseda, pole iseseisev halduskandja 6. Kohus
Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ning rahvastikurände tagajärjel; negatiivne iive tähendab rahvaarvu vähenemist, positiivne iive rahvaarvu suurenemist Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Riigikogu kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis Riigikohus kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Riigilõiv riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest
sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta. RIIGIKONTROLL on Eesti riigiorgan, mis teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. KOHALIK OMAVALITSUS - vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · demokraatia üks alustalasid · võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale · KOV-d: vallad, linnad · KOV organid: Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires, kohaliku tasandi seadusandlik võim POLIITILISED IDEOLOOGIAD IDEOLOOGIA LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEMOKRAATIA KESKENE indiviidi vabadus kollektiiv + võrdead võimalused kõigile VÄÄRTUS traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal
erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn · Rahva usalduse indikaator kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: · Üldised valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) · Ühetaolised e võrdsed kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks · Otsesed hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale · Hääletamine on salajane valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada
Valimiste fn: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv fn Rahva usalduse indikaator – kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: Üldised – valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru
liikmetele aastakoosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat enne aastakoosoleku toimumispäeva. Ühingu korraline aastakoosolek peetakse üks kord kalendriaasta jooksul. Vajadusel kutsutakse kokku erakorraline koosolek. Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb vähemalt 30 % liikmetest ja otsuse poolt hääletab 50 % +1 koosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest. Hääleõiguslikud on kõik liikmed, kes hääletuse päevaks on vähemalt 16 a. vanad. 5 Organisatsiooni juhib tegevjuht. Juhatusse kuuluvad tegevjuht, treenerid, klubi auliige ja president Ants Antson, projektijuht ja Tartu Linnavalitsuse esindaja. Treeninguid annab esialgu kaks palgalist treenerit, kes koolitatakse MTÜ kulul välismaal uisuhalli valmimisperioodil
6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112) Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org).
rahvaarvu vähenemist, positiivne iive rahvaarvu suurenemist Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade suhtena; näitab reaalset ostujõudu Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Riigikogu kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis Riigikohus kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Riigilõiv riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest
Kolmetasandiline keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB! vt ka Internetis üle õiguskantsleri kodulehekülg] Põhiseaduslikkuse järelvalvaja, põhiõiguste ja vabaduste kaitsja, diskrimineerimisvaidluste lahendaja, alandava kohtlemise ennetaja jne Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke? Riigikogu liige on puutumatu
ülekantava meetod. Majoritaarne valimissüsteem: Nende puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enam hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kandidaate esindanud parteide jaoks kaotsi. Praegu kehtib selline valimissüsteem USA-s, Kanadas ja Uus-Meremaal. 3) Parlamentaarne esindusdemokraatia? Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda
aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Täna Otsustan Mina). 15. Valimiste põhimõtted Üldised valida võivad kõik täiskasvanud hääleõiguslikud kodanikud Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi; ühele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati; hääletajaid ei tohi sedelitäitmise ajal mõjutada; valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Ühetaolised kõik hääled on võrdsed, igal valijal ainult üks hääl, kõigile kandidaatidele on
Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3 Riigikogu erakorralised valimised toimuvad, kui o Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust
2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
annaabi.ee 
