5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest...
rahvaarvu vähenemist, positiivne iive rahvaarvu suurenemist Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade suhtena; näitab reaalset ostujõudu Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Riigikogu kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis Riigikohus kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Riigilõiv riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest...
Kuna ühiskond on suhteliselt killustunud ning inimeste palgatasemed on erinevad, siis seetõttu on ka nende huvid seoses riigi rahadega erinevad 3) Selgita põhjalikult, kellel on Eestis hääleõigus ja kellel kandideerimisõigus. Vajaduse korral kasuta Eesti Vabariigi põhiseadust ning Riigikogu valimise ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eestis saavad referendumil õiguse osaleda kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud peab olema 18aastane teovõimeline kodanik. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Kandideerimisõiguse saamisel on täiendavaks tingimuseks kodakonsus. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18 eluaastast, Riigikogusse alates 21 eluaastast. Ka võivad meie valla/linna volikogusse...
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
EESTI KAASAEGNE OMAVALITSUS Omavalitsusüksusteks on vald ja linn. 2006. aasta seisuga on Eestis 32 linna ja 194 valda. Esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Hääletamisõiguslikud on püsivalt kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18aastased Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on vastavas linnas või vallas. Samuti on kohalikel valimistel hääleõiguslikud Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kes elavad siin alalise elamisloa alusel, kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas või kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisloa alusel. Kandideerimisõigus on vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on antud vallas või linnas. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Volikogud on minimaalselt seitsme või enamaliikmelised...
Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve. · Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid. · Kontrollida täitevõimu tegevust. 12. Selgitage:...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
seisukohta mingi riigi iseseisvuse ja tuleviku ________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised ________________________ otsuse poolt või vastu küsimused Ülesanne: täienda skeemi vastavalt sulgudes märgitud küsimustele. Kasuta õpikut lk 50. Kes saavad valida? · Valimistel saavad osaleda kõik, kellel on hääleõigus. · Eestis on hääleõiguslikud : 1) Riigikogu valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline isik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik. Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik....
RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
rahvus ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus, kes elab kindlal territooriumil reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid; vt ka finantskapital reaalne näitaja majandusnäitaja (SKP, palk jms), kus hinnataseme muutused on kõrvaldatud; vt ka nominaalne näitaja referendum ehk rahvahääletus otsese demokraatia tänapäeva põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu reform mingis ühiskonnavaldkonnas valitsuse planeerimisel ja juhtimisel teostatavad muutused, aluseks võimude kehtestatud õigusaktid resident riigi kodanik või riigis registreeritud ettevõte 7 revolutsioon ühiskonna arengus toimuv põhjalik pööre, mille tagajärjel tuleb võimule uus...
Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Täna Otsustan Mina). 15. Valimiste põhimõtted Üldised valida võivad kõik täiskasvanud hääleõiguslikud kodanikud Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi; ühele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati; hääletajaid ei tohi sedelitäitmise ajal mõjutada; valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Ühetaolised kõik hääled on võrdsed, igal valijal ainult üks hääl, kõigile kandidaatidele on...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais...
On veel võimalik ka lihtkodanikul osaleda kohaliku omavalituse valimisel, kus inimesed saavad valida endi seast kellegi, kes esindab neid linna- või vallavalitsuses. Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega...
Kohaliku omavalitsuse üksused on linnad ja vallad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtu tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18-aastased. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kohaliku omavalitsuse piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulmata. Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi....
Majoritaarne valimissüsteem: Nende puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enam hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kandidaate esindanud parteide jaoks kaotsi. Praegu kehtib selline valimissüsteem USA-s, Kanadas ja Uus-Meremaal. 3) Parlamentaarne esindusdemokraatia? Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda...
Selle tulemusel sai vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembril 1920. Tegemist oli esimeste põhiseaduslike valimistega (1920. aasta põhiseadus). Valimiste ajal kehtis kogu riigis sõjaseisukord ja kutsealaste omavalitsuste tegevus oli keelatud. Parlamendi suuruseks oli 100 kohta. Valimistel oli 10 ringkonda, neis võis esitada erinevaid kandidaatide nimekirju....
Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB! vt ka Internetis üle õiguskantsleri kodulehekülg] Põhiseaduslikkuse järelvalvaja, põhiõiguste ja vabaduste kaitsja, diskrimineerimisvaidluste lahendaja, alandava kohtlemise ennetaja jne Millal saab kriminaalvastutusele võtta kõrgemaid riigiametnikke? Riigikogu liige on puutumatu...