Valimisea langetamine 16. eluaastale (0)

Valimisea langetamine 16. eluaastale
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased!
Mina olen Kaisa Annuk.
Sajand tagasi ei lubanud peaaegu ükski riik maailmas naisi valimisurnide juurde, pool sajandit tagasi kehtestasid Lõuna-Aafrika Vabariik ja mõned Ameerika Ühendriikide osariigid piirangud mustanahaliste valimisõigusele. Tänaseks oleme jõudnud arusaamale, et igal täiskasvanul peab olema õigus hääletada. Miks me aga siiani arvame, et 18-aastane on rohkem täiskasvanu kui 16-aastane? Küsib Priit Toobal.
16-aastasel on palju erinevaid kohustusi ja õigusi näiteks: Õpilane on kohustatud omandama põhihariduse, 16-aastane on kaitseväekohuslane ning samuti võib ta ka autot juhtida kõrvalistujaga. Alates 14-aastaselt on isik süüvõimeline. Seadused näevad ette, et 16-aastane kodanik, on piisavalt vana, et iseenda eest vastutust kanda, kuid siiski ei või nad sõna sekka öelda valimistel oma kodukoha arengu eest. Hetkel ainsaks võimaluseks on omavalitsuse territooriumil valida noorte volikogu , kelle tegevust peaks vald või linn toetama ja arvesse võtma. Kui noorel oleks sõnaõigust oma kodukoha arengu hüvanguks, siis on suurem tõenäosus noore naasemiseks peale õpinguid kodupiirkonda.
Just noorteseas on populaarseks saanud interneti kiire kättesaadavus, tänu millele on nad kursis poliitika ja sellega seounduvaga. Enamik 16-aastaseid noori, kes on põhikooli lõpetanud, on läbinud ka ühiskonna ja/või kodanikuõpetuse tunnid .
Tallinna Ülikooli õppejõu Anu Tootsi sõnul on noored teadlikum ja iseseisvam hääletajategrupp, kui madala haridusega eakad inimesed. Tihtipeale võivad olla palju mõjutatavamad eakad, kellel on õigus hääletada, kui need 16-aastased kes on poliitikaga kursis ning kellel puudub hääletamise õigus.
Kui valimisiga langetataks 16.eluaastale kasvaks noortel huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu ning see oleks väga oluline meie riigi arengu suhtes, sest tänu sellele adub 16-aastane vanematekodus elav noor, kui suur vastutus on see, et riigi tuleviku ja heaolu nimel peaksid kõik hääleõiguslikud kodanikud käima hääletamas. Just sellepärast ongi viimasel ajal nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas vananeva ühiskonna tõttu tõstatatud valimisea temaatika . Härra Ojasild on kirjutanud "Kui me tahame noori inimesi, kes suudavad valida, kellel on selleks vajalik vastutustunne, siis me peame neile valimisõiguse andma, et neil vastutustunne areneks."
Valimisõiguste laiendamine 16-aastastele noortele paneks ka poliitikuid noorte huvidele rohkem tähelepanu pöörama, mitte tegema näiteks koolireformi, mis noorte seisukohaga ei arvesta ning jätab paljud tänased õpilased ilma haridusest oma kodukohas. Tänu valimisõiguse andmisele noortele võivad nende vajadustest lähtuvad poliitikad välja kujuneda. Samuti on noortes olemas see säde ja idealism , mis hetkel poliitika tandrilt tihtipeale vajaka jääb.
Mitte kõiki 16-aastaseid noori ei huvita ühiskonna elus toimuv, kuid vastupidiselt mõtlevaid inimesi leidub kõigis vanuserühmades. Noorte kasuks räägib veel asjaolu, et nad on üles kasvanud vabas kapitalistlikus ühiskonnas ja nad teavad, et igast kodanikust sõltub suurel määral see, kuidas meie riigil läheb, erinevalt nõukogude tingimustes kasvanud inimestest, kes siiani ei usu, et nende võimuses on kuidagi mõjutada riigi poliitikat.
Samuti on levinud ka arvamus, et kui valimisiga langetatakse 16-eluaastale, tungib poliitika liialt õpikeskkonda, kool lakkab olemast apoliitiine asutus. Noored inimesed on tänu sellele rohkem mõjutatavamad ning ei oska otsuseid teha väheste teadmiste tõttu. Oma valikud võidakse teha populaarsuse põhjal.
Kuna antud teema on aktuaalne , siis on siit palju mõtlemis ja arutlemis ainet edaspidiseks.
Tänan kuulamast!