Politoloogia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? (0)

V seminar : demokraatia
Lähtudes Heywoodi 4 peatükist , milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned?
Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia ( esindusdemokraatia ), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus , mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi , kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus .
Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik . Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit , mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid.
Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas.
Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad rahvaesindusorganisse: riigikogusse, volikogusse või Euroopa Liidu parlamenti. Vähemalt 18aastased Eesti Vabariigi kodanikud saavad valida Riigikogu ning vähemalt 21aastased saavad kandideerida Riigikokku. Riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, mille põhjal on kohtuvõim, täisesaatev võim ja seadusandlik võim autonoomsed, ja vabade valimiste põhimõte, mille peaeesmärk on esindusdemokraatia toimimine ja rahvaesinduse valimine.