olema mõõdapääsmatu tundub vastuoluline sündmuste käiguga näidendis endas. 3. Läbi näidendi teeskleb Hamlet, et on hull, kuid tema näitemäng on nii inetnsiivne ja veenev, et paljud lugejad usuvad, et Hamletil on ka tõeliselt mõned hullusehood. Kas sa arvad, et see on tõsi või Hamlet üksnes mängib hullu? Millised argumente saad esitada mõlema väite tõestamiseks? Vastus Lähtudes sündmustikust on kõige täpsem hinnang Hamelti vaimsele seisundile ilmselgelt normaalsuse ja hullumeelsuse vahel. Hamlet ilmutab kindlasti suurel määral hulluse ja ebastabiilsuse märke, kuid tema nn ,,hullus" on ehk liiga sihiteadlik ja meile mõeldud,et saaksime järeldada,et Hamlet kaotab ka tegelikult mõistuse. Tema keel on ettearvamatu ja metsik, kuid tema segasena kõlavate sõnade taga peituvad tihti terased mõtteavaldused, mis näitavad, et tema mõistusega on tegelikult kõik korras. Tõenäoliselt on Hamleti otsus teeselda
Tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tagajärjel. Looming Foucault'i teosed sarnanevad ajalooraamatutele, tugines oma töödes suuresti arhiivi uuringutele. Foucaultil oli ka isiklik kokkupuude vaimuhaiglaga Loomingu võib jaotada kolmeks perioodiks: 60ndad teadmiste, psühhiaatria ja meditsiini teke 70ndad võim, karistamine ja distsipliin 80ndad seksuaalsus Hullumeelsuse ajalugu Tema üks tähtsamaid teoseid, mille põhiosa valmis 1950ndate teisel poolel ning 1961 maikuus kaitses ta seda oma doktoriväitekirjana. Psühhiaatriline Võim 1973-1974 aastal peetud loengusari, jätkab sealt, kus hullumeelsuse ajalugu lõpetas. Ta uuris prantsuse mõrvareid ja nende vaimset tervist. Jõudis järeldusele, et hullumeelsuse piir on seotud ajastuga. Samuti arutab ta teoses vanglate ja uute karistusmeetodite tekkimise üle. Seksuaalsuse ajalugu
LOKAALSED VÕITLUSED = ei ole TOTAALSET, KÕIKE MUUTVAT REVOLUTSIOONI. Tuleb vaadata, kuidas algselt vabastavad ratsionaalse DISKURSUSE mudelid represseerivateks muutuvad. Faucault 3 subjekti kujundamise viisi: A. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes võimu väljaga e. jagamise, distsipliini e. valitsemise tehnikad Teosed: Distsipliin ja karistus: vangla sünd (1977) INIMENE ja TEISED Hullumeelsuse ajalugu (1961) Kliiniku sünd (1963) Meditsiiniliste vaadete arheoloogia B. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes tõega — epistomoloogiliste ruumide kujunemine ja muutumine INIMENE ja TÕDE Teosed: Sõnad ja asjad (1966) Teadmiste arheoloogia (1969) C. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes eetikaga e. enesehool, enesetehnikad, subjektimoodustamispraktikad
1)august strindberg preili julie tallinna linnateater 11. aprill 2018 2)preili julie võtab aset 1880ndate prantsusmaa ühe mõisa köögis ja näitab mõisapreili Julie, teenri Jeani ja köögitüdruku Christine'i jaanipäevaõhtut. lavastus hakkas kirglikku tantsuga preili ja teenri vahel, mis paljastas kohe nendevahelise keemia ja preili julie kohatise hullumeelsuse. pärast tantsu kurdab jean christine'ile, kui metsik täna preili on, kuid kohe, kui julie jälle pilti satub, on jean viisakas, alandlik ja võluv. käib edasi-tagasi mäng, mis jõuab kulminatsioonini, kui nad üksteisega vahekorda astuvad. alles pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse pahupool, kuidas nad tegelikult mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja selle nimel üksteisega manipuleerisid ja valetasid
Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama.
Tootsi. Ometi sai too lavastus kuulsaks eelkõige Orgulase Abeli hullava "Kevadena", millel kõikidest samanimelistest lavatükkidest oli pikim eluiga. Kuid alates 1955. aastast oli Kiisk teatrist läinud ja alustanud uut elu filmimaailmas. Näitlejana oli Kiisk inimnatuuri alati tajunud, ta oli tähelepanelik, oskas vaadelda, tajus meeleolusid ja atmosfääri. Ta oli edev, kuid see ei pimestanud teda. Ta armastas olla märter, kuid ikka tagantjärele. "Hullumeelsuse" "riiulile panekut" 1970ndal elas ta rängalt üle. Kiisk sattus Moskva omavaheliste võimumängude rataste vahele, õieti oli suure pealinna ideoloogilistes konfliktides vaid üks paljudest ohvritest. Ning kriitika Moskva kinoajakirjas Iskusstvo Kino, kus öeldi, et Kiisk on Nõukogude Dürrenmatt, nõukogude Sartre, nõukogude Kafka, nõukogude Camus, oli tunnustav sõim. Nõukogude ajal oli rezissöör kindel ja hästitasustav amet
5 Mida mõtleb Hamlet, kui I vaatuse lõpus ütleb "Aeg liigestes on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist". Iseloomusta Taanimaa kuningaõukonda. 5.1 Hamleti arust on asjad kuningalossis paigast ära. Esiteks see, et Claudiuse asemel pidi pärima trooni hoopis Hamlet. Teiseks Gertrudi ja Claudiuse abielu. Hamlet oli ainus, kes tahtis asjad kuningalossis korda saada. 6 Nimeta 2 tunnust, mida peeti õukonnas Hamleti hullumeelsuse põhjuseks. 6.1 Oma surnud isa leinamine 6.2 tema armastust Opheia vastu 7 Miks kuningas pärast näitlejate esitatud tapmisstseeni Hamletist lahti tahtis saada? 7.1 Kuningas sai aru, et Hamlet teab, et Claudius eelmise kuninga ära mürgitas. Claudius kartis, et Hamlet paljastab selle saladuse ning Taani rahvas saab ka tegeliku tõe teada. 8 Miks Hamlet kohe oma kättemakse täide ei viinud? Miks ta viivitas?
nunnusid okse ja muidulögalärtse likvideerides. Ärgata kell kolm öösel, keeta piima, toimetada pudel lapsele suhu ja kukkuda voodisse, et nägudeta uni tabaks kui püssikuul. Elus olla tähendab luua. Uut reaalsust. Iseend. Kõike, mida maailm sisaldab. Tunda, et oled vaid värav-oled toru, mida kasutavad sünniks kõige hullumeelsemad ideed, mida sa ise ei suudaks oma peaga kunagi välja mõelda. Karta, et kõik, mida sa ette kujutad on päriselt olemas. Teada, et vahe sinu ja hullumeelsuse vahel on vaid definitsiooni küsimus. Nautida seda teadmist. Elus olla tähendab unistada. Joosta mõttes mööda kastemärga muru, mis laiub üle Sotimaa. Sõita Harley Davidsoniga mööda lõppematult pikka suvist maanteed, roosad juuksed kuklas lehvimas ja kannikale tätoveeritud ,,Issand'' või midagi muud sedavõrd napakat, et selle paljastamist õigustab ainult surm. Elus olla tähendab karta ja läbi
ükskõik milline seksuaalne kuritegu (vägistamine, seksuaalne sundimine, lapse kuritarvitamine, ebasünnis paljastus, või seksuaalne väärkohtlemine), ebaseaduslik oht või hirmutamine. Kuriteo planeeritud või raskendatud vormid, kus rakendatav, olid samuti kaasa arvatud. Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad Perekonnaseisu ja sissetuleku andmed olid kogutud alates 1970 ja 1990 siseriiklikel loendustel. Kui andmed üksikisiku tulu kohta olid kadunud, siis kasutati leibkonna sissetulekut kas 1970 või
keeruline õnneotsingute teekond, mis oli rajatud valedele otsustele. Kohe peale noorenduskuuri nõia juures kohtas Faust Margaretat, kellesse ta hiljem armus. See oli keelatud armastus, mis tõi häda kaela nii tüdrukule kui ka tema perekonnale. Kõik Margareta pereliikmed surid Fausti isekuse ja Mefistofelese kavaluse tõttu, tüdruk jäi väljaspool abielu rasedaks ning seetõttu sai ta ühiskonna karmi hukkamõistu osaliseks, sest selline tegu oli tol ajal tabu. Hullumeelsuse äärel olles tappis Margareta oma vastsündinud lapse ja sattus selle kuritöö eest vangi. Juhtunu Margareta ja tema perega näitas, kui valele teele Faust oli sattunud. Oma õnne nimel oli raamatu peategelane nõus isegi inimese tapma, mida ükski korralik usklik inimene ei oleks teinud. Paraku oli Faust armastusest pimestatud ning ei mõistnud, et soovides saada õnnelikuks ja olla armastatud, hävitas ta lõpuks ühe noore naise elu.
5. Mida mõtleb Hamlet, kui I vaatuse lõpus ütleb ,,Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist". Iseloomusta Taanimaa kuningaõukonda. Ta mõtles selle all seda, et ta arvas, et maailma on suurepärane, kuid ta koges hoopis vastupidist. Ta oli kõige rohkem pettunud Taani õukonnas, sest kohe peale Hamleti isa surma, hakkasid nad uue kuninga ees pugema. 6. Nimeta 2 põhjust, mida peeti õukonnas Hamleti hullumeelsuse põhjuseks. Arvati, et Hamlet on hull Ophelia pärast, sest Hamlet armastas teda ja Gertrudi pärast, sest ta abiellus Hamleti onuga. 7. Miks kuningas pärast näitlejate esitatud tapmisstseeni Hamletist lahti tahtis saada? Põhjenda. See tapmisstseen viitas sellele, et Claudius tappis Hamleti isa. Claudius kartis, et Hamlet hakkab ka teistele sellest rääkima, mille tõttu tahtis ta Hamletist lahti saada. 8. Miks Hamlet kohe oma kättemaksu täide ei viinud? Miks ta viivitas?
Normandias. Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" defineeris 1924. aastal sürrealismi. Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja hullumeelsuse ning objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Nende teemadega tegeles Breton ka kirjanikuna. Prantsusmaa okupeerimisel Saksa vägede poolt, põgenes Breton USAsse. 1942. aastal korraldas ta Yale'i ülikoolis sürrealistide näituse ja kirjutas seal veel ühe manifesti. 1946. aastal naases Breton Prantsusmaale, kus jätkas kuni surmani uute sürrealistide värbamist ja näituste korraldamist. Võib öelda, et sürrealistlik liikumine lõppes lõplikult alles 1966
Hamletil oli võimalus Claudius mõrvata , kuid ta ei teinud seda kohe ning viivitas kättemaksuga . Tema arvates oleks see ainult rõõm kuningale , kui ta kiirelt siin teise ilma pääseb ning tahtis , et kuningas sureks piinarikkasse surma ja sellega tasuks oma patud. Hamlet teeskles oma hullumeelsust Kuninga ja Kuninganna ees , mis viimaseid väga endast välja ajas ning nad üritasid selgitada välja mis on Hamleti hullumeelsuse tegelik põhjus. Selleks, et teada saada mis tegelikult toimub , kutsusid nad appi Hamleti endised ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencrantzi ning palusid neil välja uurida mis tegelikult toimub. Hamlet sai aru , et tema ülikooliajast sõbrad on Kuninga poolel ning ei võtnud vanu sõpru enam omaks vaid teeskles hullumeelsust ka neile. Oma kuulsas monoloogis juurdleb Hamlet selle üle mille üle paljud meist tegelikult vähemalt
Kummitus teeb Hamletile lubaduse kätte maksta Claudius. Hamlet tundub kooskõlastatud põnevil. Tal on Horatio ja valvurid vannutavad, et nad ei näita seda, mida nad on näinud. Teine Kaks leiab meile tulevikus määramata aja. Hamlet on käitunud kõige ebakindlalt ja murettekitavalt. Claudius kutsub Hamleti kooli sõpru, Rosencrantzit ja Guildensternit üles, et avastada selle kummalise käitumise tähendust. Rosencrantz ja Guildensterni katsed avastada Hamleti hullumeelsuse põhjuseid on täidetud kõrvalehoidumise ja vaimustusega. Vahepeal hõõrub Polonius enda teooria: ta arvab, et Hamlet on hullumeelne, kuna Ophelia on oma armastuse tagasilükkamine. Ta korraldab katsetama oma teooriat, seades Ophelia Hamletile, kui nad on ilmselt üksi ja jälgivad seejärel menetlusi Claudiusiga. Hamleti ainus lohutus tundub olevat Inglismaa mängijate trupi tulemine. Hamlet küsib mängijalt, kas nad võiksid mängida tragöödia veidi muudetud versiooni. Me
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
Hamlet laseb näitlejail etendada kuninga ees näidendi, mis tema isa tapmist kujutab. Näitemäng näidaku kas tal on süüd või ei. KOLMAS VAATUS Kuningas ja Polonius poevad peitu, et jälgida Opheliat, Hamletit. KUNINGAS ... et nähtamatult nähes võiks nende olekust, kui kohtuvad, ja printsi käitumisest järeldada, kas armupiin see on või polegi, mis nii tal rusub meelt. Hullumeelsuse kõige kindlamaks märgiks peeti armutunnete soikumist. Kui Hamlet tunneb ikka veel huvi Ophelia vastu, tõestaks see Claudiuse meelest, et printsi hullumeelsus on teeseldud. Hamlet käsib Ophelial kloostrisse minna. Nunnery (nunnaklooster) oli ingl. rahvak. Muutunud lõbumaja sünon. Hamleti jõhkrust on näidatud sõltuvana kahest põhjusest: nördimusest Ophelia käitumise üle ja vajadusest teeselda hullumeelsust ta peab
päeval ja olgu ta neetud öösel, olgu ta neetud maha heites ja olgu ta neetud üles tõustes, olgu neetud tema väljaminemine ja neetud tema sissetulemine. Ärgu Jumal iial andku talle andeks." Spinoza oli tol ajal 24-aastane. Seda meest ei ole asjata nimetatud võib-olla kõige tähelepanuväärsemaks filosoofiks, kes kunagi on elanud. Tema loogika ja järjekindlus on tapvalt halastamatud-tema kartmatus kõigub hullumeelsuse piiril. Tema omapärane ja kartmatu filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Spinoza Tractatus theologico-politicus (teoloogilis-poliitiline traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista. "Piibel laseb mõistusel
Usas tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS'I tõttu Looming: Teosed sarnanevad ajalooraamatutele Tugib arhiivi uuringutele Isiklik kokkupuude vaimuhaiglaga Võib jaotada kolmeks perioodiks: 60ndad teadmiste, psühhiaatria ja meditsiini teke 70ndad võim, karistamine ja distsipliin 80ndad seksuaalsus Hullumeelsuse ajalugu: Tema üks tähtsamaid teoseid Põhiosa valmis 1950ndate teisel poolel ning 1961 maikuus kaitses ta seda oma doktoriväitekirjana Kolm osa Psühhiaatriline Võim: 1973-1974 aastal peetud loengusari jätkab sealt kus Hullumeelsuse ajalugu lõpetas Distsipineeri ja karista Uuris prantsuse mõrvareid ja nende vaimset tervist Hullumeelsuse piir on seotud ajastuga Arutab vanglate ja uute karistusmeetodite tekkimise üle Seksuaalsuse ajalugu Planeeris kuueosalist teost, valmis sai 3
Võimu alus on mõju. Robert Dahl (s 1915): ,,Who governs?" (1974) Mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist. Polüarhia: mitmete valitsemine (koosmõju). Michel Foucault (1926-1984) töödel põhinev teooria. (vt Youtube) Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi esimene kohus on püüda põgeneda" (TV-saates). Filosoof, sotsioloog, ajaloolane, psühholoog jne (kaitses Uppsala ülikoolis doktoriväitekirjana uurimust hullumeelsuse ajaloo kohta). Uuris teemasid nagu hullumeelsus, seksuaalsus, kurjategijad, üldse deviantsus. Nende teemade vaheliseks seoseks on arusaam võimu ja diskursuse ühtsusest: deviantsete inimeste määratlemine, teistest eristamine ja normaalsuse piiride kinnitamine on üks võimu kasutamise viis. Selle jaoks on vaja kõneviisi e. diskursust, mis defineeriks ära ,,normaalsuse". Inimest uurivad teadused toodavad seda (nt.psühhiaatria, õigusteadus).
igavesti mässama jumala vastu ja igavesti end painutama otsekui Hiiob. Iial ei antud talle kindluselejõudmist, iial lõdvestamist, lakkamatult pidi ta tundma jumalat, kes nuhtles teda, sest armastas teda. Hetkegi ei lastud teda õnnes lõõgastuda, sest tema tee pidid ulatuma lõpmatusse. Ta loomingus on iga seina, iga inimnäo, iga varjava voldi taga igavene öö ja hiilgab igavene valgus. Ta oli elumärganult ja saatuselt kõigi olemasolude hõim. Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm. Igal pool ulatub ta isiklik probleem inimkonna lahendamatu probleemini. St. elamist seespoolsusele. Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas. Kui saatus ta kõrgele tõstab, siis üksnes selleks, et teda tõugata veelgi sügavamasse kuristikku, et õpetada talle ekstaasi ja meeleheidet kogu laiust. Iial ei kaitse ta end oma saatuse vastu, iial ei tõsta ta rusikat püsti. Ta tundis
ettekandmise peamiseks kohaks. See, et Dionysose kultus lähtus pigem rahvalikust traditsioonist, soodustas ilmselt tragöödia arengut. Aristotelese järgi on tragöödia arengus oma osa ka saatürite, kes olid loomaliku olemuse, nilbete zestidega ja piiritu seksuaalsusega veinijumala saatjad, tantsudel. Dionüüsiate draamakonkurssidel osalevatele autoritele oli kohustuslik esitada lisaks kolmele tragöödiale ka üks kergema iseloomuga draama saatüritest. Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma, inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või kogemuse kategooriaid sulandada, segades meheliku ja naiseliku, inimliku ja loomaliku jne. Mask on seega teatraalses kogemuses keskse tähendusega, ta väljendab publiku valmidust
sellele peaaegu eksootilise ilme. 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema , kuid tema mõrvakomploti toetajaid ei tabanud õnn, ning Nero jäi elama. Tegelikult oli Nero peale oma ema mõrvamist koguaeg elanud hirmus, et teda võib sama saatus tabada. Ta oli oma ihukaitset tugevndanud, sest ta teadis, et tal on kõrgemates ühiskonnakihtides palju vaenlasi. Nero ei osanud enam eristada sõpru vaenlastest ning ta käitumine muutus aina ettearvamatumaks. Hullumeelsuse künnisel, peitis ta ennast omaenese paleesse, laskis linnamüürid vahisõdureid täis tippida. Iga kahtlane isik võeti kinni, kuulati üle ja mõisteti surma. Nero tegi otsuse võtta ette tunee läbi Kreeka, sest: "Kreeklased on ainsad, kes muusikast midagi taipavad, ja ainsad, kes on minu kunsti väärt." Ta tahtis tõestada, et võidutrofeed olid määratud talle õigusega. Nero tegi Kreekas hoolikalt ettevalmistusi olümpiamängudeks, kus organiseeriti ka lauluvõistlus
võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid „Andaluusia koer“ (1928) ja „Kuldajastu“ (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi. Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario. Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just Gala saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades oli märkimisväärselt suur. 1934. Aasta
ja pinistas väikseid lugusid oma bandzol. Aastaid hiljem, meenutas üks vanglakaaslane, et Capone jäi oma kambrisse ning voltis oma magamisaseme linu ikka uuesti ja uuesti. Pärast enam kui kolme aastat Rockis oli Capone täieliku hullumeelsuse piiril. Ta veetis viimase aasta oma määratud aastatest vangla haiglas, kus sai ravi arenenud süüfilisele. Suurema osa ajast haiglas veetis ta mängides oma bandzol. Tema viimane päev Alcatrazis oli 6. jaanuar 1939. Siis viidi ta üle uude föderaal vanglasse Terminal saarele Los Angelese lähedal. Kui ta vabanes, sai temast erak oma Palm Islandi, Florida maavalduses. Ta suri, murtud ja hulluna, aastal 1947. Liis Vaher 5 VALVURITE KOGEMUSTEST
elu allutamine grupile kontroll, grupi surve, grupimeelsus ja -keelsus 24. Äärmusgrupis lahkumine, kultusjärgne sündroom. - 4 viisi: minnakse ise ära, ollakse sunnitud lahkuma, grupp hääbub liidri lahkumise tõttu, grupi liige ,,nõustutakse grupist välja" - deprogrammeerimine - emotsionaalne trauma - pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 25. Äärmusgruppide liikmete pastoraaldiagnostilised kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist
Selle lugemisel oli talle meenunud vanaema, kes jutustas alati kõige pöörasemaid asju täiesti tavalise hääletooniga. Kõnealuse romaani kirjutamise ajendite kohta on autor öelnud muu hulgas järgmist: ,,Ma tahtsin ainult enda poeetilise tunnistuse oma lapsepõlvemaailmast, mille veetsin suures kurvas majas õega, kes sõi mulda, vanaemaga, kes tulevikku ennustas, ja arvukate samaeesnimeliste sugulastega, kes ei teinud suurt vahet õnnejoovastuse ning hullumeelsuse vahel." Ka vaikne linnake Aracataca, kus ta lapsepõlv möödus, andis ainet romaani pentsikute tegelaste ja müstiliste seikade jaoks. Nagu viitab ka pealkiri ,,Sada aastat üksinduses", on romaani keskne tegelasrühm Buendiad määratud elama üksinduses sada aastat. See on nende sugvõsale peale pandud needusega. Vaarvaarema sõnul ,,sündimisest saadik hullusid" Buendiasid iseloomustavad vägivaldsus, kaalutlemata käitumine ja mõtlematud teod; verepilastus on neil tavaline, maagia ja
Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi. 1930. aastal hakkab Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit: ,,See irratsionaalse taju spontaanne meetod põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil." Sünteesiks pakub ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib
allutamine grupile kontroll, grupi surve, grupimeelsus ja -keelsus Lahkumine: - 4 viisi: minnakse ise ära, ollakse sunnitud lahkuma, grupp hääbub liidri lahkumise tõttu, grupi liige ,,nõustutakse grupist välja" - deprogrammeerimine - emotsionaalne trauma - pos eluprogramm - kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist
1919. aastal asutas Breton koos Louis Aragon'iga ning Philippe Soupault'iga ajakirja Littérature, mille veergudel nad 1920. aastal avaldasid esimese näite sürrealistlikust automaatkirjutusest. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" (,,Manifeste du surréalisme") 1924. aastast defineeris sürrealismi kui ,,puhast psüühilist automatismi, mille kaudu püütakse väljendada ... tõelist mõtteprotsessi." Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja hullumeelsuse ning objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Nende teemadega tegeles Breton ka kirjanikuna. Romaanis ,,Nadja" (1928) segas ta argiolustikku hallutsinatsioonidega. Koos Paul Éluard'iga kirjutatud ,,Patuta eostamine" (,,L'Immaculée Conception") püüdis verbaalselt edasi anda erinevate vaimuhaiguste olemust. ,,Suhtlevad nõud" (,,Les Vases communicants," 1932) ja ,,Hullumeelne armastus" (,,L'Amour fou," 1937) kompavad piire unenäo ja ärkveloleku vahel
mustlasneiu valju lauluga. Uljalt (1930) Pealkiri ütleb, kuidas see luuletus on minuarvates kirjutatud, aga selle uljuse taga peitub tõeliselt raske otsus või elu järgmine, vajalik samm. Loen välja, et mees on siin luuletuses tehtud külmaks, kindlameelseks ja tugevaks, kes olles nii kurb sõdur kui ka haavunud madrus peab olema tugev, sest see halb mis on, on ka millekski hea. Lubatud on oma mured uputada hullumeelsuse taha või puskarisse. Luuletuse lõpp ütleb kui raske on jätta maha oma isakodu ja asuda oma enese kodu rajamisele. Igatsus, mis jääb hinge on suur, olenemata sellest, et olles mees, kes on pealtnäha tugev ja sünge kannab endas tohutut armastust vanemate vastu /.../isake, lauldes kord jätan su talu./.../. Heiti Talviku loomingus on periood, kus ta andis välja oma esimese luulekogu "Palavik" (1934). Nagu viitab raamatu pealkiri, esitatakse rohkesti palavikulisi,
talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo
enda loomingulisi taotlusi tegelikult kuigi hästi ei kirjelda) teisalt aga mõningate hilisemate stiilide, nagu võõrandumist käsitleva kirjanduse (eksistentsialism, absurd) ja «maagilise realismi» eel- käijana. Kafka mõju 20. sajandi kirjandusele on olnud erakordselt suur võimalik, et suurem, kui ühelgi teisel autoril. Temaatiliselt tuleb teda pidada pioneeriks ka ühe 20. sajandi palet olulisemalt kujundanud nähtuse bürokraatliku masinavärgi ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamise alal. Oluline on siinjuures see, et oma nö tavaelus oli Kafka jurist, Austria-Ungari Keisririigi bürokraatliku masinavärgi kuulekas osa. Franz Kafka «Protsess» «Protsessi» alul vahistatakse pangaametnik Josef K. silmnähta- valt absurdsetel asjaoludel. Kõige absurdsem on see, et ei esitata vähimatki süüdistust, ja seda kuni romaani lõpuni. K-l lasub abst- raktne «süü», kuid mitte ühtki konkreetset süüdistust. Sisuliselt
Freudi õpetusega oli Dali juba varem tuttav nüüd, saades innustust sürrealismilt, asus ta halastamatu avameelsusega analüüsima oma seksuaalseid komplekse. Valmisid esimesed sürrealistlikud teosed - ,,Veri on magusam kui mesi'', ,,Käe suursuguses'', ,,Illumineeritud naudingud''. Samuti 1928 katsetas ta oma võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga tegi ta filmid ,,Andaluusia koer'' ja ,,Kuldajastu'', mis nüüdseks kuuluvad klassikute hulka. 1929. aasta suveks oli Salvador Dali hullumeelsuse äärel, mil ta pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja täis igasugu jaburdust. Siis aga tutvus ta prantsuse poeedi Paul Eluardi abikaasaga Elena Djakonovaga (Galaga), kes oli Dalist kümme aastat vanem ning kelles leidis materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Tänu Galale suutis Dali väljuda oma hüsteeriast ning varsti olid nad lahutamatud ning Gala otsustas Dali juurde jääda. Dali ja Gala abiellusid 1934. aastal
töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi sõnadega väljendada ei saanud, kuna vastasel juhul oleks tekkinud paradoks; seega oli kogu keel fundamentaalselt müstiline. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse
Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. 5 Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse
Teatud isikutele oli võimalik määrata eestkostjaid või hooldajaid, tollel ajal hooldajad hooitses et eestkostetav ei teeks kahjulikke tehinguid, andis heakskiidu/oli vastu 1. Tutela impuberum- eestkoste alla 7a laste üle 2. Tulela mulierum- eestkoste naiste üle · Cura minorum- hooldus piiratud teovõimega laste üle · Cura prodigi- hooldus pillajate üle · Cura furiesi- hooldus hullumeelsete üle(arvestati ka seda kas oli tehingu sooritanud hullumeelsuse ajal või kas oli ,,valgustatud" selle tehingu tegemise ajal) Kaasuse lahendamine: Probleemid- lapsed, naine ei veetnud kõiki öid kodus:D, klassivahed Seotud perekonnaõigusega- rooma õiguse perek.õ abielu pooled alexandros ja iula, alex kreeka päritolu, sellisel juhul ei saa abielu sõlmida rooma kodanikuga(iulia rooma kodanik sest villa roomas, nimi viitab) alex õiguslik seisund? Iulia õiguslik seisund? Tingimused abiellmuseks 5saj i pool ekr/3 saj pkr), mis liiki abielu
olevatest "inimrelvadest" ning ässitas lapssõdurid kindlasse surma, otsustades ka iseenese laste elu ja surma üle. Goebbelsi juhtlauseks oli: "Vajame täielikku totaalsust!" Hitleri juudivihkajatest paladiinide seas oli Goebbels kõige fantastilisem. Tema antisemitism polnud mitte valesti mõistetud rassiteooria, vaid enesevihkamise tulemus. Himmleri sõnul oli Goebbelsi näol tegemist nn. lõpplahenduse tegeliku autoriga. Joseph Goebbels, hullumeelsuse maine kehastus, nägi rezhiimi kuritegelikkuse juba varakult läbi. Et ta sedasama rezhiimi kui "kõrgemat vajadust" toetas, teeb temast erilise kurjategija. Hermann Göring Pooleldi sõjard, pooleldi koomik, rahvalähedane tülinorija ning üle laipade minev võimuinimene Hermann Göring kehastab rezhiimi joviaalset kaksikpalet paremini kui keegi teine Hitleri abilistest. Göring tõi Hitleri ühena ta vanematest aatekaaslastest vastavatesse ringkondadesse, kust
fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. Dali ja Gala tutvuvad esmakordselt Dali ateljees Hispaanias. Salvador tundus Galale mitte terve mõistuse juures olevat ta tegi kohatuid nalju ja naeris omaette. Galale see ei meeldinud, kuid Dali armus Galasse silmapilkselt, kuna too näitas välja pirtsakust ja tüütust. Dali leiab Gala olevat materialiseerinud naise ideaalkuju kehastaja. Dali oli tol hetkel juba hullumeelsuse äärel. Ta väidab, et Gala päästist ta ning Dali'd poleks ilma Galata. Sellest ajast peale on Gala Dalist lahutamatu osa. Peagi läks Paul tagasi Prantsusmaale ning Gala jäi Hispaaniasse Dali juurde. Dali isa ei kiitnud tema suhet Galaga heaks ja katkestas suhted temaga. See jättis Dali ja Gala sissetulekutest ilma. Nad asusid elama hurtsikusse väikeses Port Lligati külas. Nad olid küll väga vaesed, kuid nende tugevus oli see, et nad ei näidanud seda välja
elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära ajaloolised tingimused, mis teevad võimalikuks mingi teadusdistsipliini tekkimise. Foucault uurib
Luifoobia- hirm sfilise ees. (ka sfilofoobia, vt kprianofoobia) Lutrafoobia- hirm saarmate ees. Lgofoobia- hirm pimeduse ees. (vt ahluofoobia, etc) Lssofoobia- hirm marutaudi vi hulluksminemise ees. Makrofoobia- hirm pikkade ootamiste ees Mageirokofoobia- hirm sgitegemise ees. Maieusiofoobia- hirm snnituse ees. (ka lokio-, parturifoobia, vt terato-, tokofoobia) Malaksofoobia- hirm armumngude, seksi ees. (ka sarmassofoobia, vt filema(to)-, koitofoobia) Maniafoobia- hirm vaimuhaiguse (hullumeelsuse) ees. (ka dementofoobia) Mastigofoobia- hirm karistuse ees. (ka poinefoobia, vt rabdofoobia[1]) Mehhanofoobia- hirm masinate, mehhanismide ees. Medomalakufoobia- hirm kaotada erektsioon. Medortofoobia- hirm erekteerunud peenise ees. (vt fallofoobia, etc) Megalofoobia- hirm suurte asjade ees. Melissofoobia- hirm mesilaste ees. (ka api(o)foobia) Melanofoobia- hirm musta vrvi ees. Melofoobia- hirm vi viha muusika suhtes. Meningitofoobia- hirm ajuhaiguste ees. Menofoobia- hirm menstruatsiooni ees
mediteerida. Ta väidab, et inimese keha ja hing on eraldiseisvad, et hing eksisteerib edasi ilma kehata. Ta väidab, et inimhing on vaba. Spinoza (1634- 1677) – oli suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim. Ta oli juudi päritolu ja elas Hollandis. Töötas optikuna ja klaasläätsede lihvijana. Ta oli kartmatu ja omapärane filosoof. Juudi kogudus sundis teda oma arvamust enda teada hoidm, kuid kuna ta seda ei teinud, siis heideti ta kogukonnast välja. Tema kartmatus kõikus hullumeelsuse piiril, see tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Tema eesmärk oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud takistusi mõtlemisvabadusele. Ta väidab, et piiblil ja filosoofial ei ole midagi ühist. Ta keeldus omaks võtmast aksioomi, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. Tema jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi „soovitavat“ vaid see on vältimatu. Kui tema teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus 1670, siis oli tema hea nimi hoobilt kadunud. Ta keeldus
"Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise
,,Sinilinnu" sõnumiks on usk ja lootus ning vajadus nende poole püüelda, elukogemuse vajalikkus ja kõige ning kõigi hindamine, mida või keda ollakse oma eluteel kohanud. 25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri. F. Kafka loomingule on iseloomulik sümbolite kasutamine, allegoorilisus, inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism ning neist tulenev võõrandumine, bürokraatliku masinavärgi ja selle ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamine. ,,Metamorfoos", ,,Protsess", ,,Otsus". 26. Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? ,,Stepihunt" räägib eraklikust intellektuaalist, Harry Hallerist, kes ei suuda endas lepitada ,,inimest" ja ,,hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Ta põlgab kodanlikku mugavust ja heaolu, kuid samas kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ta igatseb lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele.
käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38). "Keisri hullus" (nagu ka nt "Kolmandates mägedes") kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks
Kolmhargiga lööb ta maasse ja sealt tekivad erinevad asjad, nt maavärinad. Nümf Kamheira andis Kronosele varsa (nagu Zeusi asemel kivi) ja kasvatas teda isa pilgu all eemal. Hippos ehk hobune kuulus kindlasti Poseidoni juurde. Kapheiral olid vennad telchines, kes valmistasid Poseidonile ka kolmhargi. Kapheira abiellus Poseidoniga ja sealt sündis tütar Halia (soolane) ja tal olid ka kuus venda, kes aeti hulluks Aphrodite poolt. Iga jumal saadab omaette hullumeelsuse inimestele. Aphrodite andis ülierootilise hullumeelsuse, nad vägistasid oma õe, kes hüppas merre ja temast sai valge jumalanna Tenkathea. Tema mütoloogias oli olulisel kohal konkurents teiste jumalatega kultuspaikad pärast. Nt Ateenas, kui seal valitses Kekrops. Otsiti linnale kaitsejumalust, Ateena ja Poseidon konkureerisid. Poiseidon andis allika, Ateena andis õlipuu. Poseidon saatis kättemaksuks üleujutuse. Poseidon jäi alla ka Argoses, kus konkureeris Heraga jne
vanemate pärast. Need on ju samuti hüved ja nende pärast pingutajad väärivad kiitust. Mõned asjad on loomu poolest nauditavad ja nendest ühed üldises mõttes, teised vastavalt teatud loomade või inimeste liigile. Teised asjad aga pole nauditavad. Selliseks võivad nad muutuda rikkumise, tavaharjumuse ja osa ka loomuomase rikutuse tõttu. → Need on loomalikult toored seadumused. Mõnedel tekivad need haiguste ja hullumeelsuse tõttu, nagu mehel, kes tõi ema ohvriks ja sõi ära, või orjal, kes sõi kaaslase maksa. Teised on haiglased seadumused, mis tulenevad tavaharjumusest, näiteks juuste katkumine, küünte, söe või isegi mulla närimine, lisaks sellele meestevahelised seksuaalsuhted. ● Igasugune liialdamine, kas arulagedusest, argusest, taltsutamatusest või kurjusest tähendab kas loomalikku toorust või haiglaslikku käitumist. Vihaga seostuv ohjeldamatus pole nii inetu kui himudega seostuv.
inimkonnale. "Võim produtseerib teadmist. Ei ole olemas võimusuhet ilma vastava teadmisalata, ei ole olemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimusuhteid." Tõde on midagi mille puhul ta kasutab terminit nagu tõereziim - see on diskursuse liik, mis võetakse vastu kui tõene. Oluline on see, et neid aksepteeritakse tõesena. Diskursused produtseerivad teadmist. Teadmine on alati võimusuhte avaldus. "Hullus ja arutus" räägib hullumeelsuse diskursuse ajaloost. "Discipline and punishment" karistuse ajalugu. "Seksuaalsuse ajalugu" Teatud nähtused defineeritakse ajaloos erimoodi ning vastavalt sellele esinevad need võimusuhetes. Ta kirjeldab nihet, kuidas karistuse juurest on liigutud distsipliini juurde. Suvenäärne Ilmutab ennast brutaalse ja füüsilisena. Võim ei ole pidevalt kohal, see sekkub reeglite rikkumisel. Võim avaldus ritualiseeritult ja sümbolite teel. Võim realiseeris avalikult.
kaugendab von Bocki ja tema loo lugejast; vangistusest jutustatakse tagant järele katkendlikult; Jakob on Timost sageli ruumiliselt ja psühholoogiliselt eemal; Jakob Mätik on kõrvalvaataja, kellele on peategelase sisemus suletud. Seetõttu mõjub peategelane, ideaalne Baltisaksa aadlik Timotheus von Bock lugejale mõistatuslikuna. Päevik kui ehtne dokument pakub lugejale müstilisust. Sarnaneb nii Hamletile (teeseldud või tegelik hullumeelsuse keerdkäigud, metafoorid). Kahte pidi peegeldatud romaan: päevik annab Jakobi ja ta vastluskaaslaste arvamustest ning sissepõimitud tekstidest võõraste vaatepunktide peegelsüsteemi, milles peategelane paistab vastuoluline. Päeviku omanik on tänu sellele normaalsuse kujutis Bocki kõrval. Timo olukorras peegeldusid vastu nõukogude süsteemi eitavate intellektuaalide dillemmad, paralleelid dissitentide hullumajja panekuga jne.
lahenduse. Selle tulemusel inimene ise allutab ennast võimule, hakkab kontrollima ennast ise. Võim on tema keha ja ta teadvuse üle => ,,mikrovõim". - Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi esimene kohus on püüda põgeneda" (TV-saates). - filosoof, sotsioloog, ajaloolane, psühholoog jne (kaitses Uppsala ülikoolis doktoriväitekirjana uurimust hullumeelsuse ajaloo kohta) - uuris teemasid nagu hullumeelsus, seksuaalsus, kurjategijad, üldse deviantsus; inimest uurivad teadused * nende teemade vaheliseks seoseks on arusaam võimu ja diskursuse ühtsusest: deviantsete inimeste määratlemine, teistest eristamine ja normaalsuse piiride kinnitamine on üks võimu kasutamise viis. Selle jaoks on vaja kõneviisi e. diskursust, mis defineeriks ära ,,normaalsuse". Inimest uurivad teadused toodavad seda (nt.psühhiaatria, õigusteadus).
(sh teoreetilise) toimemehhanismid. Diskursused: praktikad, mis moodustavad süstemaatiliselt objekte, millest nad räägivad. Nt. hullumeelsus (keda ühiskonnas hullumeelseks peetakse, kuidas hullumeelsusesse suhtutakse, kuidas hullumeelsust kirjeldatakse, kuidas nendega, keda hullumeelseks peetakse, käitutakse kuidas see käitumine muudab nende käitumist, keda hullumeelseks peetakse, kuidas nendest muutustest tehakse uusi järeldusi hullumeelsuse ja hullumeelsete kohta jne). Kultuurivormid ei võta isiksuselt tunnetuslikku aktiivsust. "Inimene küll võib küll olla ühe sõnavara negatiivse või piirava mõju all, aga ainult inimene ise saab sellise keelevõimu enda jaoks kehtestada; sõnavara seda ei tee" (Tõnu Viik). Kultuurivorme on võimalik teadvustada, ühtesid identifitseerimis-, grupeerimis- ja liigendamissüsteeme teiste vastu välja vahetada ja neid selle kaudu eitada.
annaabi.ee 
