Salvador Dali (1)

Kool
Ees- ja perekonnanimi
SALVADOR DALI
Referaat
Juhendaja : Ees-ja perekonnanimi
Asukoht 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................3
1. SALVADOR DALI
1.1 Elulugu ja looming ..............................................................................................................4
1.2 Suhted isaga ........................................................................................................................8
1.3 Dali tähtsamaid teoseid .......................................................................................................8
1.4 Dali ja sürrealistlik grupp ...................................................................................................9
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................11
KASUTATUD MATERJAL.........................................................................................................12
LISAD ...........................................................................................................................................13
1. SISSEJUHATUS
Antud referaat räägib väga tuntust sürrealismi esindajast Salvador Dalist, kuna ma tunnen tema loomingu ja olemuse vastu suurt huvi. Salvador Dali maalid mõjuvad väga suurejooneliselt ning nende ebareaalsus mõjub samas väga reaalselt. Kunsti ei luua, kui selles puudub hing, kui süda on külm, järelikult pidi tegemist olema väga sooja ning tundelise inimesega. Ma arvan, et tõeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, vaid interpreteerib seda enda sisemaailma kaudu, mille järgi lähtub ka Salvador Dali, kui tema maale vaadata.
Referaadi kirjutamisel kasutan ma kolme kunstiraamatut, mis käsitlevad Dalid erinevate vaatenurkade alt ning kirjeldavad hästi ning huvitavalt tema eluteed, loomingut ning teoseid.
2. SALVADOR DALI
2.1 Elulugu ja looming
Salvador Felippe Hasinto Dali (Lisa 1) sündis 11.mail 1904 . aastal Figuerese väikelinnas Girona provintsis advokaadi perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Ta sai ristimisel sama nime, mida oli kandnud ta seitsme aasta vanuselt meningiiti surnud vend. Autobiograafias kirjutab kunstnik : „ Sündides pidin täitma kõigi jumaldatud vennast järele jäänud tühja koha. Armastust tema vastu elati välja minu peal... Minu järgnevad ekstsentrilised ja tasakaalutud teod ning väljaastumised olid omalaadsed elu traagilised konstandid, sest ma pidin ju enesele tõestama, et ma ei ole mu surnud vend, vaid mina ise, elus olevus . Just nii sattusin tutvuma müüdiga Castorist ja Polluxist: tappes sisemuses vanemat venda, saavutasin surematuse.“
Loominguline anne ilmnes poisis varakult. Kui nooruk oli neljateistkümnene, avati Figuerese teatris tema tööde näitus, mis köitis kriitikute tähelepanu. 1919. aastal avaldab noormees kohalikus ajakirjas artikleid vanade meistrite kunstist ja värsid „ Kui vaikib lärm“ .
Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palub Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis Dali tehnikat , mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd.
Dali puutus kokku kaasmaalase Antonio Gaudi plastilis-arhitektuursete fantaasiatega ning huvitus Hieronymus Boshi pärandist, kelle looming talle edaspidi mitmeti eeskujuks sai. Nagu Dali ise arvas , sai temast meister tänu sellele, et ta teisi jäljendas: „ Neist, kes teisi mitte millegagi jäljendada ei taha, ei tule midagi. Ja ma tahan, et inimesed seda teaksid.“
Varsti sõbrunes Dali Madridi avangardistidega ja temast sai juht rühmituses, kuhu kuulusid teiste hulgas ka Federico Garcia Lorca ja Luis Bunuel . 1923. aastal eemaldati Dali üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsemise eest aastaks akadeemiast ja ta pidi veetma 35 päeva vanglas .
1925. aasta novembris korraldati Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene personaalnäitus. 1926. aastal heideti Dali akadeemiast lõplikult välja, sest ta õhutas kursusekaaslasi protesteerima ühe kunstniku õppejõuks määramise vastu. Dali lahkus Madridist ja sõitis Cadakesi.
Samal aastal valmis Dali üks tuntum noorpõlvetöö – natüürmort „ Korv leivaga“ (Lisa 2), mille ta maalis Garcia Lorcale. Dali demonstreerib täielikku joonistamistehnika valdamist, meisterlikku värvi, ruumi ja valguse käsitlemise oskust.
Garcia Lorca imetleb kunstniku talenti: „Minu arvates on ta unikaalne , ta oskab selgelt ja rahulikult arutleda selle üle, mis on oluline ja tõeliselt erutav. Ta eksib – ja mis sellest? Ta on ju elav... See läheb mulle hinge; Dali kutsub minus esile niisama puhta tunde ( ja andestagu mulle jumal )nagu ärapõlatud Jeesuslaps, kelle õlgedest asemes juba peitus ristisurma eelaimdus .“
1927. aasta veebruarist oktoobrini teenib Salvador Dali sõjaväes. Ta avaldab poeemi proosas „Püha Sebastian“ ja töötab välja esteetika teooria „Pühast objektiivsusest“.
1927. aasta alguses viibis kunstnik nädal aega Prantsusmaa pealinnas. Ta enese sõnul kulmineerus Pariisi-visiit kolme tähelepanuväärse sündmusega – ta külastas Versaille `d, käis Greveni muuseumis ja tutvus Pablo Picassoga. „Mind esitles talle Manuel Angeles Ortiz, Granada kubist, kes ei kaldunud sammukestki Picasso rajatud teelt kõrvale. Ortiz ja Lorca olid sõbrad ja tema pool me tutvusimegi. Kui tulin Picasso juurde koju, olin ma erutunud ja täis alandlikku aupaklikkust, nagu läheksin paavsti vastuvõtule. Ütlesin, et otsustasin tulla enne teie juurde ja alles seejärel Louvre `i minna. Picasso vastas, et tegin õigesti.“
Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed – „ Veri on magusam kui mesi “, „Käe suursugusus“, „Illumineeritud naudingud“ – on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetab ta võimeid kinematograafias. Koos Luis Bunueliga teeb ta nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid „Andaluusia koer“ (1928) ja „ Kuldajastu “ (1930).
1929. aastal, pärast sürrealistide liikumise lõhenemist saab Dalist uue sürrealistide keskuse initsiaator ja juht. Ta organiseerib ka enda esimese näituse Pariisis. Sama, 1929. aasta suvel tutvub Dali Elena Djakonovaga (Galaga), kelles leiab materialiseerunud naise ideaalkuju kehastaja. Enda sõnul on ta selleks ajaks juba hullumeelsuse äärel. Seisund mõjutas ka loomingut, pildid muutusid järjest kommertslikumaks ja olid täis igasuguseid jaburdusi.
1930. aastal hakkab Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit: „See irratsionaalse taju spontaanne meetod põhineb mõttetute nägemuste ahela kriitilisel interpretatsioonil.“ Sünteesiks pakub ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis.
Galast saab Dali jaoks omamoodi impressaario . Ta käib päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just Gala saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades oli märkimisväärselt suur. 1934. Aasta talvel abiellus Dali Galaga Hispaanias Prantsusmaa konsulaadis ja noorpaar sõitis seejärel peagi Pariisi.
Pärast lühemaajalist Prantsusmaal viibimist suundub noorpaar USAsse. Dali näitus Madison Avenue galeriis saavutas tohutu menu , ta pilte osteti meeleldi. Nii imelik, kui see ka ei tundu, oli Dali looming ameeriklastele palju lähedasem ja vastuvõetavam kui Vana Maailma kodanikele . Kui Dali ja Gala on tagasiteel Euroopasse, saavad nad teada, puhkenud on Teine maailmasõda, ja nad ületavad ookeani uuesti.
Gala hoolitses selle eest, et ta armastatud „väikese Dali“ töötingimused oleksid ideaalilähedased. Pääs ruumi, kus kunstnik maalis, oli teistele, majaperenaine kaasa arvatud, suletud. Ja just siin kirjutas kunstnik enda esimese raamatu „Salvador Dali salajane elu“ (avaldatud 1941)
Varsti ostab Dali pilte miljardär Morse. Kohe pärast seda tehakse veel üks ülisoodne pakkumine. Clevelandi perekond otsustab osta korraga paarkümmend Dali maali (ühtekokku sattus nende miljardäride kollektsioonidesse 94 Dali teost). Soovides võimalikult kiiresti rikastuda, tuli Dali sõnul pääseda võimule võimalikult lähedale. Gala õhutusel võttis ta vastu ükskõik millise töö – peaasi, et selle eest maksti. Just sel perioodil realiseeris Dali arvukaid ideesid reklaami valdkonnas.
Peale puhtkommertslike tellimuste ja lõuendite, mida kliendid pimesi lausa lennult haarasid, saavad selle perioodi tööd asjatundjate väga erinevate hinnangute osaliseks . Sel ajal maalis Dali ka mitmeid tõelisi šedöövreid. Nende hulgas maailmakuulus „Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist“ (1944).
Kunstnik selgitab: „Esimest korda on maalikunstis illustreeritud Freudi avastust – tüüpiline jutustava unenäo põhjus on see, mis sunnib meid ärkama. Kui magaja kaela peale kukub mingi ese, siis see äratab magaja ja valmistab samal ajal ette pika unenäo, mis lõpeb giljotineerimisega. Just samal moel valmistas mesilase sumisemise ette Gala ärkamise ja ta unenäo.“
Järgnevatel aastatel tekib Dali loomingusse neli vaimse tõe otsimise liini: ta pöördub mütoloogia ja piiblisüžeede poole, muudab pildid uue usu sümboliteks, maalid muutuvad monumentaalseteks. Iseloomulikuks näiteks on maal „Püha Antoniuse kiusatus “ (Lisa 3)
1948. aastal naasevad Dalid Salvadori kodukohta Gironasse. Dali otsustas luua elamiseks täiesti unikaalse ehitise, mis tema jampsliku fantaasiaga kokku sobiks. Gala on endistviisi kunstniku muusa ja osaleb sageli mehe projektide elluviimisel. Ta on pidevalt mehe kõrval ja see julgustab kunstnikku.
Dali sõnul oli Gala kõige ebatavalisem olend sellel maamunal, ta oli supertäht, kelle kõrval jäid varju nii Maria Callas kui Greta Garbo. Selliseid nagu nemad võib kohata küllalt sageli, kuid Gala olevat olnud nähtamatu, antiekshibitsionistlik kogu oma olemse poolest.
Ühele paljudest Galale pühendatud maalidest pani Dali nimeks „Galarina“ (Lisa 4). Kunstnik ei maalinud muidugi ainult enda naist. Sünnib rida kuulsaid maale: „Port Ligat’ madonna“ (1950) (Lisa 5), „Püha õhtusöömaaeg“ (1955), „ Christoph Kolumbus avastab Ameerika“ (1958- 1959 ). 1965. aastal tutvus Dali Pariisis võluva ameeriklanna Amanda Leariga, kes hiljem lauljana tuntuks sai. On täiesti võimalik, et Gala pidas Amandat mõnes mõttes enda töö jätkajaks või troonipärijaks. Ta nõudis, et pärast tema surma abielluks Amanda Daliga.
1974. aastal ehitab Salvador Dali Figueresesse Dali-nimelise Teater-Muuseumi, fantastilise arhitektuuriga hoone, mis on täidetud kunstniku loominguga. Aastad nõuavad aga oma, Dali kodus muutuvad arstid järjest sagedasemateks külalisteks. Rõõmuhetked jäävad harvemaks. 1981. aasta suvel külastas Dalid Hispaania kuningas Juan Carlos. Kuningas, kes kunstnikku ja ta loomingusse väga soosivalt oli suhtunud, autasustas Dalid ordeniga.
See suvi jäigi Salvadori ja Gala viimaseks koos veedetud suveks. Gala suri enne talve tulekut. Kunstnik elas kaotust väga rängalt üle. 23. jaanuaril 1989. aastal puhkes ta majamuuseumis tulekahju. Dali ei raatsinud hoonest lahkuda ja hukkus. Nii sai ta armastatud Galaga jälle kokku (Raud 2005: 208-214).
2.2 Suhted isaga
Dali suhted isaga katkesid 1930. aastal mitmel põhjusel. Esiteks põhjustas seda kooselu abielus naise Gala Eluard`iga, kellest sai Dali vaidlusalune mänedžer ja muusa. Teine põhjus oli üks „sürrealistlik akt“: Dali näitas novembris Andre Bretoni ümber koondunud prantsuse sürrealistidele üht harduspilti Jeesuse südamega, millele ta oli kirjutanud „Mõnikord sülitan ma lõbu pärast oma ema pildi peale“. Isa sai sellest ajalehtedest teada ja pidi pildis nägema oma surnud naise solvamist. Dali kaitses ennast: „Unenäos võib teotada inimest, keda elus jumaldad, ja unes võib näha, et oled oma ema peale sülitanud.“ Unenägu, alateadvus, on vastuoluline ja vägivaldne. Vastu ootusi ei tulnud kunstnik mõne nädala pärast isa juurde täiu täis ja andeks paludes tagasi, vaid tegi seda alles kümne aasta pärast, olles siis juba tunnustatud maalija ja kangelane.
Freudi ühe tsitaadi järgi, millega Dali 1964. aastal oma „ Geeniuse päeviku“ üht peatükki alustab, saab kangelaseks ainult see, kes „hakkab vastu isa autoriteedile ja sellest jagu saab“. Dali vaidlus oma „üli-isaga“, ning sellest sõltuvalt ka oma seksuaalsuse ja ajuti esineva impotentsusega, käib lõuendil.
Vaidlus isaga, mis pidi tooma viimasest sõltumatuse, käib Dalil Šveitsi rahvuskangelase Wilhelm Telli figuuri kaudu. Tell, kes noolega oma poja pea peal seisvat õuna laskis , on Dali jaoks isa sünonüüm, kes võimu säilitamiseks nõustub isegi poja surmaga (Johannsen 2006 : 242-243).
2.3 Salvador Dali teoseid
Korv leivaga, 1926
Illumineeritud naudingud, 1928
Nähtamatu magaja, hobune, lõvi, 1930
Mälu püsivus ehk Sulanud aeg, 1931
Lenini kuus ilmutust klaverile, 1931
Gala portree, 1935
Kodusõja eelaimus, 1936
Sügisene kannibalism, 1936
Põlev kaelkirjak , 1937
Naekissose metamorfoosid, 1937
Uni, 1937
Monstrumite leiutamine , 1937
Lõputu mõistatus, 1938
Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist, 1944
Galarina, 1944-1945
Püha Antoniuse kiusatus, 1946
Picasso portree, 1947
Leda Atomica, 1949
Port Ligat’ madonna, 1950
Ristilöömine, 1954
Püha õhtusöömaaeg, 1955
Christoph Kolumbus avastab Ameerika, 1958-1959
(Raud 2005 : 206)
2.4 Dali ja sürrealistlik grupp
Salvador Dali liitus sürrealistidega 1929. aastal ja tõi oma isiku ning meetodiga värsket verd liikumisse. 1934. aastal kuulutas ta Hitleri „sürrealistlikuks innovaatoriks“ ja kaitses ladina rassi domineerimise teooriat, ärritades sellega teisi sürrealiste. Lõplikult visati ta liikumisest välja aastal 1939. 40ndate alguses, Ameerika emigratsioonis, ristib Brenton ta anagrammiga Avida Dollars (Dollarihimur), kuna Dali seob sürrealistlikud ideed põhimõttelageda kunstiäriga. Sel ajal jõuab Dali oma kristliku temaatikani.
Peale sürrealistide grupi lõhustumist uurib Dali psühhoanalüütilist kirjandust, õpib tundma seksuaalset sümboolikat ja peab oma autoriteediks Freudi. Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma „õpilaste“-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees 1993 : 44-45).
3. KOKKUVÕTE
Pärast referaadi koostamist sain Salvador Dalist väga palju uut ja põnevat teada. Dali oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Selles suhtes on ta võrreldav ainult Pablo Picassoga. Dali maalides sisaldub mingi eriline mõte, kuid piltidest on raske aru saada nagu ta ise väidab. Minu arvates ei saa sürrealismi pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks ega vooluks, pigem on see maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis olid Dali puhul väga suurejoonelised ning isikupärased.
4. KASUTATUD MATERJAL
Johannsen, Rolf H. 2005, 50 klassikut MAALID
Kelomees, Raivo. 1993, Sürrealism
Raud, Annus . 2005, 21 maailmakuulsat kunstnikku
5. LISAD
Lisa 1
Salvador Dali
Lisa 2
Korv leivaga, 1926
Lisa 3
Püha Antoniuse kiusatus, 1946
Lisa 4
Galarina, 1944-1945
Lisa 5
Port Ligat’ madonna, 1950